Kukkuv õun

Elu tõttu on Maa temperatuur madalam, kui oleks see ilma eluta. Marsi pind on kuumem, kui see oleks siis, kui seal oleks elu. Elu ongi substants, mis võimaldab meil lokaalselt ja ajutiselt «võidelda» termodünaamika teise seadusega: see vähendabki entroopiat ja tagab inimesele siis ka parema elukeskkonna. Kas me üldse saame endale head maailma soovides toetuda täna muudele energiavoogudele, kui neile, mis pärinevad Päikeselt?

Saatekülaline loodusteadlane Urmas Tartes. Saatejuht Marek Strandberg. Loe ka: https://tehnika.postimees.ee/7358126/prahti-vaiba-alla-puhkides-tuba-puhtamaks-ei-saa

4. - 6. oktoobrini jagas Rootsi Kuninglik Akadeemia välja meditsiini-ja füsioloogiapreemia, füüsikapreemia ja keemiapreemia. Preemiad saadi selle eest, et avastati valu ja kuumatundlikkuse ning puutetundlikkuse molekulaarsed mehhanismid närvisüsteemis, et kirjeldati kliimamudeleid ja komplekssete süsteemide füüsikalisi toimimispõhimõtteid ja mõeldi välja täiesti uued katalüsaatorid keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks. David Juliusele ja Ardem Patapoutianile antud meditsiinipreemiat, Syukuro Manabele, Klaus Hasselmannile ja Giorgio Parisile antud füüsikapreemiat ning Benjamin Listile ja David MacMillanile antud keemiapreemia olemust ja tähendust kommneteerivad CalTechi neurobioloog Allan Hermann Pool, kliimafüüsik Velle Toll ja osakestefüüsik Andi Hektor. Keemiapreemia tausta avab kuulajatele saatejuht ja keemik Marek Strandberg.

4. - 6. oktoobrini jagas Rootsi Kuninglik Akadeemia välja meditsiini-ja füsioloogiapreemia, füüsikapreemia ja keemiapreemia. Preemiad saadi selle eest, et avastati valu ja kuumatundlikkuse ning puutetundlikkuse molekulaarsed mehhanismid närvisüsteemis, et kirjeldati kliimamudeleid ja komplekssete süsteemide füüsikalisi toimimispõhimõtteid ja mõeldi välja täiesti uued katalüsaatorid keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks. David Juliusele ja Ardem Patapoutianile antud meditsiinipreemiat, Syukuro Manabele, Klaus Hasselmannile ja Giorgio Parisile antud füüsikapreemiat ning Benjamin Listile ja David MacMillanile antud keemiapreemia olemust ja tähendust kommneteerivad CalTechi neurobioloog Allan Hermann Pool, kliimafüüsik Velle Toll ja osakestefüüsik Andi Hektor. Keemiapreemia tausta avab kuulajatele saatejuht ja keemik Marek Strandberg.

Kuidas teha kindlaks, kust on toit pärit ja miks seda on vaja üldse teha oludes, kus siiagi jõuab toit ei tea kust? Kas me oleme maha maganud oodatud jääaja ja mida saab teha, et Maa kliimaga asjad paika seada? Mida ei tohiks teha Maa kliima kohendamiseks? Miks on geoloogid ootusärevad Marsil kogutud ja Maale saatmist ootavate kivimiproovide asjus? Saates on külas Tartu Ülikooli teadur, geoloog Päärn Paiste. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kuidas teha kindlaks, kust on toit pärit ja miks seda on vaja üldse teha oludes, kus siiagi jõuab toit ei tea kust? Kas me oleme maha maganud oodatud jääaja ja mida saab teha, et Maa kliimaga asjad paika seada? Mida ei tohiks teha Maa kliima kohendamiseks? Miks on geoloogid ootusärevad Marsil kogutud ja Maale saatmist ootavate kivimiproovide asjus? Saates on külas Tartu Ülikooli teadur, geoloog Päärn Paiste. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kuidas saadakse autodisaineriks? Kui kaua veel on vaja autosid disainida ja kas need ei muutu varsti vaid liikuvateks ruumiosadeks – nagu on seda liftidki? Kas elektriautod nõuavad erilist disainikäsitlust? Kuidas on olla Jaapanis autodisainer? Saatekülaline on Mitsubishis täna ja Kia-s varem töötanud autodisainer Björn Koop. Saatejuht Marek Strandberg.

Kuidas saadakse autodisaineriks? Kui kaua veel on vaja autosid disainida ja kas need ei muutu varsti vaid liikuvateks ruumiosadeks - nagu on seda liftidki? Kas elektriautod nõuavad erilist disainikäsitlust? Kuidas on olla Jaapanis autodisainer? Saatekülaline on Mitsubishis täna ja Kia-s varem töötanud autodisainer Björn Koop. Saatejuht Marek Strandberg.

Kuidas saadakse autodisaineriks? Kui kaua veel on vaja autosid disainida ja kas need ei muutu varsti vaid liikuvateks ruumiosadeks - nagu on seda liftidki? Kas elektriautod nõuavad erilist disainikäsitlust? Kuidas on olla Jaapanis autodisainer? Saatekülaline on Mitsubishis täna ja Kia-s varem töötanud autodisainer Björn Koop. Saatejuht Marek Strandberg.

Maal on otsa saamas võime toita kasvavat elanikkonda. Kas lahenduseks on piirata inimkonna kasvu või saab hakkama muul moel? Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog räägib sellest, kuidas pärme saab õpetada kasvatama ka liha ja piima ning et selle tegemiseks pole looma vajagi. Tuleb juttu ka lihaskoe kasvatamisest – taas loomavabalt ning sellest, mida tähendab rakuline põllumajandus ja miks meil seda vaja on. Saatejuht Marek Strandberg.

Maal on otsa saamas võime toita kasvavat elanikkonda. Kas lahenduseks on piirata inimkonna kasvu või saab hakkama muul moel? Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog räägib sellest, kuidas pärme saab õpetada kasvatama ka liha ja piima ning et selle tegemiseks pole looma vajagi. Tuleb juttu ka lihaskoe kasvatamisest - taas loomavabalt ning sellest, mida tähendab rakuline põllumajandus ja miks meil seda vaja on. Saatejuht Marek Strandberg.