Kukkuv õun

Lämmastikust ähvardab kujuneda sootuks uus kliima ja keskkonnaprobleem. Põhjuseks asjaolu, et inimesed on õppinud tegema atmosfääris olevast lämmastikust mitmesuguseid keemilisi ühendeid - väetisi nende hulgas. Paraku ei suuda ökosüsteem selle suure lämmastikukogusega toime tulla. Toime tuldaks 60 miljoni tonniga. Lämmastiku aga võetakse kasutusse 300 miljonit tonni iga aastaselt. Lämmastikuprobleemi üheks lahenduseks oleks saatekülalise, Tartu Ülikooli professori Ülo Manderi hinnangul toidutootmises suure muutuse ette võtmine. Tema sõnul peab inimkond paratamatult valdava osa oma toidust tootma pärmide ja muude mikroorganismide kaasabil. Tavapõllumajandus muutub pigem erakorralise toidu ja mahepõllumajandus väga eksklusiivse toidu toomise meetodiks. Ülo Manderiga räägib saatejuht Marek Strandberg.

Lämmastikust ähvardab kujuneda sootuks uus kliima ja keskkonnaprobleem. Põhjuseks asjaolu, et inimesed on õppinud tegema atmosfääris olevast lämmastikust mitmesuguseid keemilisi ühendeid - väetisi nende hulgas. Paraku ei suuda ökosüsteem selle suure lämmastikukogusega toime tulla. Toime tuldaks 60 miljoni tonniga. Lämmastiku aga võetakse kasutusse 300 miljonit tonni iga aastaselt. Lämmastikuprobleemi üheks lahenduseks oleks saatekülalise, Tartu Ülikooli professori Ülo Manderi hinnangul toidutootmises suure muutuse ette võtmine. Tema sõnul peab inimkond paratamatult valdava osa oma toidust tootma pärmide ja muude mikroorganismide kaasabil. Tavapõllumajandus muutub pigem erakorralise toidu ja mahepõllumajandus väga eksklusiivse toidu toomise meetodiks. Ülo Manderiga räägib saatejuht Marek Strandberg.

Lämmastikust ähvardab kujuneda sootuks uus kliima ja keskkonnaprobleem. Põhjuseks asjaolu, et inimesed on õppinud tegema atmosfääris olevast lämmastikust mitmesuguseid keemilisi ühendeid - väetisi nende hulgas. Paraku ei suuda ökosüsteem selle suure lämmastikukogusega toime tulla. Toime tuldaks 60 miljoni tonniga. Lämmastiku aga võetakse kasutusse 300 miljonit tonni iga aastaselt. Lämmastikuprobleemi üheks lahenduseks oleks saatekülalise, Tartu Ülikooli professori Ülo Manderi hinnangul toidutootmises suure muutuse ette võtmine. Tema sõnul peab inimkond paratamatult valdava osa oma toidust tootma pärmide ja muude mikroorganismide kaasabil. Tavapõllumajandus muutub pigem erakorralise toidu ja mahepõllumajandus väga eksklusiivse toidu toomise meetodiks. Ülo Manderiga räägib saatejuht Marek Strandberg.

1950 aastatel juba oletati, et 1 aatomikihi paksune grafiit võiks olla huvitavate omadustega materjal. Esimest korda eraldati see materjal grafiidikihtidest 2004. aastal. Selleks kasutati kleeplinti! 2010. aastal said selle esmaeraldajad Nobeli füüsikapreemia. Grafeen on erakordselt tugev ja seejuures ka kerge. Sellest on võimalik ehitada ka kosmoseaparaatide jaoks purjesid, mis Päikeselt tulevaid footoneid kütusevabaks liikumisenergiaks muudaksid. Ja grafiit pole ainus materjal, mida kleeplindi abil kihistada saab ja millel sootuks kummalised omadused. Sellest räägib nanoteadlane ja nanotehnoloogiainsener, Eesti e-resident ja Eestisse kosmosepurjesid arendava iduäri asutanud Santiago Cartamil. Ise ütleb ta enda kohta, et ühendades teaduse ja ettevõtluse on temast saanud «nanoprenöör». Saatejuht Marek Strandberg.

1950 aastatel juba oletati, et 1 aatomikihi paksune grafiit võiks olla huvitavate omadustega materjal. Esimest korda eraldati see materjal grafiidikihtidest 2004. aastal. Selleks kasutati kleeplinti! 2010. aastal said selle esmaeraldajad Nobeli füüsikapreemia. Grafeen on erakordselt tugev ja seejuures ka kerge. Sellest on võimalik ehitada ka kosmoseaparaatide jaoks purjesid, mis Päikeselt tulevaid footoneid kütusevabaks liikumisenergiaks muudaksid. Ja grafiit pole ainus materjal, mida kleeplindi abil kihistada saab ja millel sootuks kummalised omadused. Sellest räägib nanoteadlane ja nanotehnoloogiainsener, Eesti e-resident ja Eestisse kosmosepurjesid arendava iduäri asutanud Santiago Cartamil. Ise ütleb ta enda kohta, et ühendades teaduse ja ettevõtluse on temast saanud «nanoprenöör». Saatejuht Marek Strandberg.

1950 aastatel juba oletati, et 1 aatomikihi paksune grafiit võiks olla huvitavate omadustega materjal. Esimest korda eraldati see materjal grafiidikihtidest 2004. aastal. Selleks kasutati kleeplinti! 2010. aastal said selle esmaeraldajad Nobeli füüsikapreemia. Grafeen on erakordselt tugev ja seejuures ka kerge. Sellest on võimalik ehitada ka kosmoseaparaatide jaoks purjesid, mis Päikeselt tulevaid footoneid kütusevabaks liikumisenergiaks muudaksid. Ja grafiit pole ainus materjal, mida kleeplindi abil kihistada saab ja millel sootuks kummalised omadused. Sellest räägib nanoteadlane ja nanotehnoloogiainsener, Eesti e-resident ja Eestisse kosmosepurjesid arendava iduäri asutanud Santiago Cartamil. Ise ütleb ta enda kohta, et ühendades teaduse ja ettevõtluse on temast saanud «nanoprenöör». Saatejuht Marek Strandberg.

25 dollarit aasyas kuni aegade lõpuni ja iga Maa elaniku kohta - see oli välja rehkendatud kulu, mida tulnuks katta, et kõrgatmosfääri aerosoole pihustades Maa kliima taas paika saada. Seda täna siiski ei tehta. Mis aga Maa kliimaga toimub ja millised on me lootused, sellest räägib Tartu Ülikooli teadur ja kliimauurija Mait Sepp. Saatejuht Marek Strandberg.

25 dollarit aasyas kuni aegade lõpuni ja iga Maa elaniku kohta - see oli välja rehkendatud kulu, mida tulnuks katta, et kõrgatmosfääri aerosoole pihustades Maa kliima taas paika saada. Seda täna siiski ei tehta. Mis aga Maa kliimaga toimub ja millised on me lootused, sellest räägib Tartu Ülikooli teadur ja kliimauurija Mait Sepp. Saatejuht Marek Strandberg.

25 dollarit aasyas kuni aegade lõpuni ja iga Maa elaniku kohta - see oli välja rehkendatud kulu, mida tulnuks katta, et kõrgatmosfääri aerosoole pihustades Maa kliima taas paika saada. Seda täna siiski ei tehta. Mis aga Maa kliimaga toimub ja millised on me lootused, sellest räägib Tartu Ülikooli teadur ja kliimauurija Mait Sepp. Saatejuht Marek Strandberg.

Maailmas on 37 000 kommertslennukit. Lisaks veel arvukalt erakasutuses olevaid sõiduvahendeid. Lennutransport tekitab ca 1 miljard tonni globaalsest kasvuhoonegaaside heitmest. Seda kõike on alla 3% kogu kasvuhoonegaaside heitmetest. Vähendamist vajab aga seegi. Kuidas luua süsinikuneutraalset lennundust? Kui kaua võtab aega uue lennuki loomine? Kas olemasolevaid lennukeid saab ümber ehitada kütuseelementide ning akude ja elektrimootorite peale? Kas vesinikku saab põletada ka reaktiivmootoreis? Kukkuva Õuna külaline lennundusteadlane ja -insener Peep Lauk. Saatejuht Marek Strandberg