Kukkuv õun

Vesinik ja selle ulatuslik kasutamine energeetikas ja transpordis näib lubava lahendusena, kuidas inimkond saaks kohendada oma laastavat mõju kliimale ja keskkonnale. Millest räägiti 5-6 juulil Tartus toimunud Eesti vesinikupäevadel? Millised uued tehnoloogiad meid ees ootavad? Miks kulgeb vesiniku ulatuslik kasutussevõtt nii vaevaliselt? Saates on külas Marek Alliksoo, vesinikudroone ehitava ettevõtte Sky-Corp juht ja Eesti vesinikupäevade korraldaja. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kuidas saadakse allveearheoloogiks? Kas ammu kadunud laeva saab üles leida, kui ei oska ette kujutada kuidas see sõita võis ja kuidas kaduma läks? Just selliste teadmiste kasutamisega leiti ka Russalka. Seda otsimist vedas eest toonane meremuuseumi allveearheoloog ja sealse uurimislaeva Mare kapten Vello Mäss. 2003 Russalka leiti. Aga mis lugu on Estoniaga? Kas sealt saab üldse midagi uut leida või mitte. Vello Mässil on selle kohta oma arusaam ja ta annab vihjeid ka selle kohta, mis tegelikkuses Estoniaga aset leidis. Saatekülaline on  allveearheoloog ja 40 aastat meremuuseumi uurimislava Mare kaptenina töötanud Vello Mäss. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kuidas saadakse allveearheoloogiks? Kas ammu kadunud laeva saab üles leida, kui ei oska ette kujutada kuidas see sõita võis ja kuidas kaduma läks? Just selliste teadmiste kasutamisega leiti ka Russalka. Seda otsimist vedas eest toonane meremuuseumi allveearheoloog ja sealse uurimislaeva Mare kapten Vello Mäss. 2003 Russalka leiti. Aga mis lugu on Estoniaga? Kas sealt saab üldse midagi uut leida või mitte. Vello Mässil on selle kohta oma arusaam ja ta annab vihjeid ka selle kohta, mis tegelikkuses Estoniaga aset leidis. Saatekülaline on  allveearheoloog ja 40 aastat meremuuseumi uurimislava Mare kaptenina töötanud Vello Mäss. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kuidas saadakse allveearheoloogiks? Kas ammu kadunud laeva saab üles leida, kui ei oska ette kujutada kuidas see sõita võis ja kuidas kaduma läks? Just selliste teadmiste kasutamisega leiti ka Russalka. Seda otsimist vedas eest toonane meremuuseumi allveearheoloog ja sealse uurimislaeva Mare kapten Vello Mäss. 2003 Russalka leiti. Aga mis lugu on Estoniaga? Kas sealt saab üldse midagi uut leida või mitte. Vello Mässil on selle kohta oma arusaam ja ta annab vihjeid ka selle kohta, mis tegelikkuses Estoniaga aset leidis. Saatekülaline on  allveearheoloog ja 40 aastat meremuuseumi uurimislava Mare kaptenina töötanud Vello Mäss. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kas Eestis hakataksegi ehitama kuukulgurit? Miks on Euroopa kosmosehõivamine muude maade järel sörkimas? Kas puudu on rahvuslikust uhkusest, mis Ühendriikide ja Hiina kosmosprogramme kannustavad? Mis toimub praegu Marsil? Miks peab minema enne Marsi-hõivamist Kuule ja mida seal katsetada saab? Ja juttu tuleb ka sellest, millised on kosmosehõivamise üks suurimaid probleeme - see on õigusruumi puudumine. Kas kosmosehõivamisel ootab meid Metsiku Lääne analoogia põhjal ees Metsik Vaakum? Saate külaline: Tartu Observatooriumi Kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja sama eriala kaasprofessor Mihkel Pajusalu. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kas Eestis hakataksegi ehitama kuukulgurit? Miks on Euroopa kosmosehõivamine muude maade järel sörkimas? Kas puudu on rahvuslikust uhkusest, mis Ühendriikide ja Hiina kosmosprogramme kannustavad? Mis toimub praegu Marsil? Miks peab minema enne Marsi-hõivamist Kuule ja mida seal katsetada saab? Ja juttu tuleb ka sellest, millised on kosmosehõivamise üks suurimaid probleeme - see on õigusruumi puudumine. Kas kosmosehõivamisel ootab meid Metsiku Lääne analoogia põhjal ees Metsik Vaakum? Saate külaline: Tartu Observatooriumi Kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja sama eriala kaasprofessor Mihkel Pajusalu. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kas Eestis hakataksegi ehitama kuukulgurit? Miks on Euroopa kosmosehõivamine muude maade järel sörkimas? Kas puudu on rahvuslikust uhkusest, mis Ühendriikide ja Hiina kosmosprogramme kannustavad? Mis toimub praegu Marsil? Miks peab minema enne Marsi-hõivamist Kuule ja mida seal katsetada saab? Ja juttu tuleb ka sellest, millised on kosmosehõivamise üks suurimaid probleeme – see on õigusruumi puudumine. Kas kosmosehõivamisel ootab meid Metsiku Lääne analoogia põhjal ees Metsik Vaakum? Saate külaline: Tartu Observatooriumi Kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja sama eriala kaasprofessor Mihkel Pajusalu. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kuidas töötab aju... päriselt, kuidas see siis töötab? Tuleb välja, et inimese ajus on mõni tuhat erineva rolliga ajurakku. Rohkem, kui perioodilisusesüsteemis elemente. Tänaseks on need kindlaks tehtud ja näib, et tunnete ja emotsioonide olemus on lahti muugitud. Väga paljud tunded on katseloomadel juhitavad. Inimestele õnneks mitte, sest selleks on vaja geneetiliselt muundatud katseloomi. Selliseid, kelle ajus mõtted ja tunded tekitavad «ilutulestiku» ja kelle ajurakud on ka valgusega mõjutatavad. Küll on aga nii, et Neuralink - Elon Muski ajuliideseettevõte pürib loetud ja juhitudki aju poole enda tehnoloogiat edendades. Veidi tuleb ka sellest juttu. Aga Hiinas on lood sootuks pööraseid - nemad seal kasutavad tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid ahve, et primaatide aju lahti muukida ja juhtima õpetada. Neil pole eetilisi piire nagu Läänes. Sellest ja muustki räägib neuroteadlane Allan-Hermann Pool California Tehnoloogiainstituudist. Saatejuht Marek Strandberg.

Kuidas töötab aju... päriselt, kuidas see siis töötab? Tuleb välja, et inimese ajus on mõni tuhat erineva rolliga ajurakku. Rohkem, kui perioodilisusesüsteemis elemente. Tänaseks on need kindlaks tehtud ja näib, et tunnete ja emotsioonide olemus on lahti muugitud. Väga paljud tunded on katseloomadel juhitavad. Inimestele õnneks mitte, sest selleks on vaja geneetiliselt muundatud katseloomi. Selliseid, kelle ajus mõtted ja tunded tekitavad «ilutulestiku» ja kelle ajurakud on ka valgusega mõjutatavad. Küll on aga nii, et Neuralink - Elon Muski ajuliideseettevõte pürib loetud ja juhitudki aju poole enda tehnoloogiat edendades. Veidi tuleb ka sellest juttu. Aga Hiinas on lood sootuks pööraseid - nemad seal kasutavad tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid ahve, et primaatide aju lahti muukida ja juhtima õpetada. Neil pole eetilisi piire nagu Läänes. Sellest ja muustki räägib neuroteadlane Allan-Hermann Pool California Tehnoloogiainstituudist. Saatejuht Marek Strandberg.

Kuidas töötab aju… päriselt, kuidas see siis töötab? Tuleb välja, et inimese ajus on mõni tuhat erineva rolliga ajurakku. Rohkem, kui perioodilisusesüsteemis elemente. Tänaseks on need kindlaks tehtud ja näib, et tunnete ja emotsioonide olemus on lahti muugitud. Väga paljud tunded on katseloomadel juhitavad. Inimestele õnneks mitte, sest selleks on vaja geneetiliselt muundatud katseloomi. Selliseid, kelle ajus mõtted ja tunded tekitavad «ilutulestiku» ja kelle ajurakud on ka valgusega mõjutatavad. Küll on aga nii, et Neuralink – Elon Muski ajuliideseettevõte pürib loetud ja juhitudki aju poole enda tehnoloogiat edendades. Veidi tuleb ka sellest juttu. Aga Hiinas on lood sootuks pööraseid – nemad seal kasutavad tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid ahve, et primaatide aju lahti muukida ja juhtima õpetada. Neil pole eetilisi piire nagu Läänes. Sellest ja muustki räägib neuroteadlane Allan-Hermann Pool California Tehnoloogiainstituudist. Saatejuht Marek Strandberg.