Kukkuv õun

Euroopa angerjas - salapärane veeloom. Muide, me ei tea siiani, kus nad täpselt koevad! Selle kindlakstegemine on kui omalaadi võidujooks, kes enne jälile jõuab. Raadiosaatjad, ja GPS seadmed on muutunud aina tõhusamaks - keegi ei oska isegi arvata mitme konkureeriva uurimisrühma märgistatud angerjad Sargasso mere poole ujuvad ja lõpuks nad peavad oma kudemiskoha inimestele teatavaks tegema. Ja angerjas Eestis - kas teadsite, et Eestisse tuuakse angerjamaimud ja kahjuks väga vähesed, kui üldse, jõuavad Sargasso poole tagasi, et järglasi saada. Ometi me kasvatame neid siin ja laseme lihtsalt kalureil nad välja püüda - samas angerja populatsioon maailmas kahaneb. Ja muide: meil delikatessi staatuses angerjat ei võta norralased suu sissegi. Miks? Võite proovida Piiblist vastust leida. Lihtsam on kuulata aga Kukkuvat Õuna. Saatekülaline Tartu Ülikooli mereinstituudi kaasprofessor ja Norras järeldoktorina töötav Mehis Rohtla. Saatejuht: Marek Strandberg.

Euroopa angerjas – salapärane veeloom. Muide, me ei tea siiani, kus nad täpselt koevad! Selle kindlakstegemine on kui omalaadi võidujooks, kes enne jälile jõuab. Raadiosaatjad, ja GPS seadmed on muutunud aina tõhusamaks – keegi ei oska isegi arvata mitme konkureeriva uurimisrühma märgistatud angerjad Sargasso mere poole ujuvad ja lõpuks nad peavad oma kudemiskoha inimestele teatavaks tegema. Ja angerjas Eestis – kas teadsite, et Eestisse tuuakse angerjamaimud ja kahjuks väga vähesed, kui üldse, jõuavad Sargasso poole tagasi, et järglasi saada. Ometi me kasvatame neid siin ja laseme lihtsalt kalureil nad välja püüda – samas angerja populatsioon maailmas kahaneb. Ja muide: meil delikatessi staatuses angerjat ei võta norralased suu sissegi. Miks? Võite proovida Piiblist vastust leida. Lihtsam on kuulata aga Kukkuvat Õuna. Saatekülaline Tartu Ülikooli mereinstituudi kaasprofessor ja Norras järeldoktorina töötav Mehis Rohtla. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kas ja kuidas Liivi lahte tuuleparkide rajamine mõjutab kalade elu? Millised tegurid häirivad kalu enim? Kas ainult häirivad? Mis juhtub siis, kui heeringas peeretab? Kas Läänemeri on sobiv koht sumpades kala kasvatamiseks? Millised on kalade haigused ja kas need ka inimesi nakatavad? Näiteks kalade koronaviirused? Kui palju iga-aastaselt leitakse ja kui palju hävib kalaliike? Kes on Eestist leitud uus kalaliik? Saatekülalised: Markus Vetemaa ja Redik Eschbaum Tartu Ülikooli mereinstituudist. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kas ja kuidas Liivi lahte tuuleparkide rajamine mõjutab kalade elu? Millised tegurid häirivad kalu enim? Kas ainult häirivad? Mis juhtub siis, kui heeringas peeretab? Kas Läänemeri on sobiv koht sumpades kala kasvatamiseks? Millised on kalade haigused ja kas need ka inimesi nakatavad? Näiteks kalade koronaviirused? Kui palju iga-aastaselt leitakse ja kui palju hävib kalaliike? Kes on Eestist leitud uus kalaliik? Saatekülalised: Markus Vetemaa ja Redik Eschbaum Tartu Ülikooli mereinstituudist. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kas ja kuidas Liivi lahte tuuleparkide rajamine mõjutab kalade elu? Millised tegurid häirivad kalu enim? Kas ainult häirivad? Mis juhtub siis, kui heeringas peeretab? Kas Läänemeri on sobiv koht sumpades kala kasvatamiseks? Millised on kalade haigused ja kas need ka inimesi nakatavad? Näiteks kalade koronaviirused? Kui palju iga-aastaselt leitakse ja kui palju hävib kalaliike? Kes on Eestist leitud uus kalaliik? Saatekülalised: Markus Vetemaa ja Redik Eschbaum Tartu Ülikooli mereinstituudist. Saatejuht: Marek Strandberg.

Mis meist saab? Millest me oleme saanud? Need on ühed kosmilised küsimused, millega astronoomid jätkuvalt tegelevad. Aga kuidas nad sellega tegelevad? Kui palju on kosmosefüüsikas objekte ja nähtusi, mida on kirjeldatud aga mida pole veel avastatud?

Kas te teadiste, et Linnutee galaktikas, millel läbimõõtu umbes 100 000 valgusaastat näeme me oma tänaste väga võimsate teleskoopidega vaid ca 1000 valgusaasta kaugusele, kui soovime otsida teisi planeete.

Ja siis veel luuremaailmast - saadet kuulates saate teada, millisel moel on sõjalisi satelliite võimalik ümber ehitada üliheadeks kosmoseteleskoopideks.

Te üllatute, milleks need võimelised!

Saatekülaline: noor astronoomiaprofessor Mihkel Kama, Londoni Ülikooli Kolledžist ja Taru Ülikoolist. Saatejuht: Marek Strandberg.

Mis meist saab? Millest me oleme saanud? Need on ühed kosmilised küsimused, millega astronoomid jätkuvalt tegelevad. Aga kuidas nad sellega tegelevad? Kui palju on kosmosefüüsikas objekte ja nähtusi, mida on kirjeldatud aga mida pole veel avastatud?

Kas te teadiste, et Linnutee galaktikas, millel läbimõõtu umbes 100 000 valgusaastat näeme me oma tänaste väga võimsate teleskoopidega vaid ca 1000 valgusaasta kaugusele, kui soovime otsida teisi planeete.

Ja siis veel luuremaailmast - saadet kuulates saate teada, millisel moel on sõjalisi satelliite võimalik ümber ehitada üliheadeks kosmoseteleskoopideks.

Te üllatute, milleks need võimelised!

Saatekülaline: noor astronoomiaprofessor Mihkel Kama, Londoni Ülikooli Kolledžist ja Taru Ülikoolist. Saatejuht: Marek Strandberg.

Mis meist saab? Millest me oleme saanud? Need on ühed kosmilised küsimused, millega astronoomid jätkuvalt tegelevad. Aga kuidas nad sellega tegelevad? Kui palju on kosmosefüüsikas objekte ja nähtusi, mida on kirjeldatud aga mida pole veel avastatud?

Kas te teadiste, et Linnutee galaktikas, millel läbimõõtu umbes 100 000 valgusaastat näeme me oma tänaste väga võimsate teleskoopidega vaid ca 1000 valgusaasta kaugusele, kui soovime otsida teisi planeete.

Ja siis veel luuremaailmast – saadet kuulates saate teada, millisel moel on sõjalisi satelliite võimalik ümber ehitada üliheadeks kosmoseteleskoopideks.

Te üllatute, milleks need võimelised!

Saatekülaline: noor astronoomiaprofessor Mihkel Kama, Londoni Ülikooli Kolledžist ja Taru Ülikoolist. Saatejuht: Marek Strandberg.

Taastusravi on tehnoloogia! Eriti, kui taastutakse amputatsioonist ja tuleb harjuda jalaproteesiga või õppida kasutama käe bioonilist proteesi. Just sellega tegeletakse Ida-Tallinna Keskhaigla vastavas keskuses. Selle keskuse sünd on seotud Eestipoolsete Lähis Ida sõjaliste missioonide algusega. Nüüd, kus on otsustatud Afganistanist lahkuda, on põhjust seda tehnoloogilist läbimurret Eesti proteesimistehnoloogias ka meelde tuletada. Saatekülaline on Ida-Tallinna taastusravikeskuse juhataja dr. Heidi Alasepp. Saatejuht Marek Strandberg.

Taastusravi on tehnoloogia! Eriti, kui taastutakse amputatsioonist ja tuleb harjuda jalaproteesiga või õppida kasutama käe bioonilist proteesi. Just sellega tegeletakse Ida-Tallinna Keskhaigla vastavas keskuses. Selle keskuse sünd on seotud Eestipoolsete Lähis Ida sõjaliste missioonide algusega. Nüüd, kus on otsustatud Afganistanist lahkuda, on põhjust seda tehnoloogilist läbimurret Eesti proteesimistehnoloogias ka meelde tuletada. Saatekülaline on Ida-Tallinna taastusravikeskuse juhataja dr. Heidi Alasepp. Saatejuht Marek Strandberg.