Kukkuv õun

Taastusravi on tehnoloogia! Eriti, kui taastutakse amputatsioonist ja tuleb harjuda jalaproteesiga või õppida kasutama käe bioonilist proteesi. Just sellega tegeletakse Ida-Tallinna Keskhaigla vastavas keskuses. Selle keskuse sünd on seotud Eestipoolsete Lähis Ida sõjaliste missioonide algusega. Nüüd, kus on otsustatud Afganistanist lahkuda, on põhjust seda tehnoloogilist läbimurret Eesti proteesimistehnoloogias ka meelde tuletada. Saatekülaline on Ida-Tallinna taastusravikeskuse juhataja dr. Heidi Alasepp. Saatejuht Marek Strandberg.

Palju räägitakse sellest, et olevat uuringud, mis tõestavat, et just koronapandeemia on koolilastele juurde toonud vaimseid ja psüühilisi probleeme. See on ka argumentideks, et iga hinna eest püüda koolides õpetamist ikka taas kontakstseks viia. Äsja on Kenn Konstabel valitud Eesti Psühholoogide liidu presidendiks ja temaga arutamegi selle üle mida saab teada neist uuringutest ja mida mitte. Kenn Konstabel on ka Tervise Arengu Instituudi teadur ja Tartu Ülikooli õppejõud. Arutame ka selle üle, miks ei saa küsitlustel saadud teadmisi inimeste kohta kokku panna vastustega testiküsimusele, mis ilmuvad arvutiekraanile. On põhjust arvata, et nii mõnigi uuring ei anna tegelikult võimalust väita, et epideemia on vaimseid probleeme süvendanud. Need võivad olla süvenenud ka kriisist sõltumatult. Räägime ka sellest, kes on oodatud õppima psühholoogiat - kevad ikkagi, koolilõpetajad hakkavad valikuid tegema. Saatejuht Marek Stranbderg.

Palju räägitakse sellest, et olevat uuringud, mis tõestavat, et just koronapandeemia on koolilastele juurde toonud vaimseid ja psüühilisi probleeme. See on ka argumentideks, et iga hinna eest püüda koolides õpetamist ikka taas kontakstseks viia. Äsja on Kenn Konstabel valitud Eesti Psühholoogide liidu presidendiks ja temaga arutamegi selle üle mida saab teada neist uuringutest ja mida mitte. Kenn Konstabel on ka Tervise Arengu Instituudi teadur ja Tartu Ülikooli õppejõud. Arutame ka selle üle, miks ei saa küsitlustel saadud teadmisi inimeste kohta kokku panna vastustega testiküsimusele, mis ilmuvad arvutiekraanile. On põhjust arvata, et nii mõnigi uuring ei anna tegelikult võimalust väita, et epideemia on vaimseid probleeme süvendanud. Need võivad olla süvenenud ka kriisist sõltumatult. Räägime ka sellest, kes on oodatud õppima psühholoogiat - kevad ikkagi, koolilõpetajad hakkavad valikuid tegema. Saatejuht Marek Stranbderg.

Palju räägitakse sellest, et olevat uuringud, mis tõestavat, et just koronapandeemia on koolilastele juurde toonud vaimseid ja psüühilisi probleeme. See on ka argumentideks, et iga hinna eest püüda koolides õpetamist ikka taas kontakstseks viia. Äsja on Kenn Konstabel valitud Eesti Psühholoogide liidu presidendiks ja temaga arutamegi selle üle mida saab teada neist uuringutest ja mida mitte. Kenn Konstabel on ka Tervise Arengu Instituudi teadur ja Tartu Ülikooli õppejõud. Arutame ka selle üle, miks ei saa küsitlustel saadud teadmisi inimeste kohta kokku panna vastustega testiküsimusele, mis ilmuvad arvutiekraanile. On põhjust arvata, et nii mõnigi uuring ei anna tegelikult võimalust väita, et epideemia on vaimseid probleeme süvendanud. Need võivad olla süvenenud ka kriisist sõltumatult. Räägime ka sellest, kes on oodatud õppima psühholoogiat – kevad ikkagi, koolilõpetajad hakkavad valikuid tegema. Saatejuht Marek Stranbderg.

Maad on tabanud tohutu energiaga osakesed - see juhtus juba aastaid tagasi. Need lendasid Lõunapooluse liustikku rajatud osakeste detektorisse. Kust sellised osakesed pärinvad ja kuidas need kiirenevad nii meeletu energiani? Selle ühe kiirus oli väga lähedal valguse kiirusele nimelt! Kas meil oleks võimalik rajada mõnele kosmilisele objektile - komeedile näiteks - observatoorium, is kaugematest kohtadest meieni teadmisi tooks? Miks on vajalik püüda kokku panna antiainet ja kuidas seda laseriga kinni püüda ja jahutada? Kuidas on Universum arenenud ja mitmes komplekt või põlvkond tähti meil täna vaadeldavad ja kas neid on veel juurde tulemas. Kas teadlased on tänaseks tumeaine olemuses ja päritolus rohkem selgusele saanud? Saates on külas Andi Hektor, KBFI ja CERNi teadur. Saatejuht: Marek Strandberg.

Maad on tabanud tohutu energiaga osakesed - see juhtus juba aastaid tagasi. Need lendasid Lõunapooluse liustikku rajatud osakeste detektorisse. Kust sellised osakesed pärinvad ja kuidas need kiirenevad nii meeletu energiani? Selle ühe kiirus oli väga lähedal valguse kiirusele nimelt! Kas meil oleks võimalik rajada mõnele kosmilisele objektile - komeedile näiteks - observatoorium, is kaugematest kohtadest meieni teadmisi tooks? Miks on vajalik püüda kokku panna antiainet ja kuidas seda laseriga kinni püüda ja jahutada? Kuidas on Universum arenenud ja mitmes komplekt või põlvkond tähti meil täna vaadeldavad ja kas neid on veel juurde tulemas. Kas teadlased on tänaseks tumeaine olemuses ja päritolus rohkem selgusele saanud? Saates on külas Andi Hektor, KBFI ja CERNi teadur. Saatejuht: Marek Strandberg.

Maad on tabanud tohutu energiaga osakesed – see juhtus juba aastaid tagasi. Need lendasid Lõunapooluse liustikku rajatud osakeste detektorisse. Kust sellised osakesed pärinvad ja kuidas need kiirenevad nii meeletu energiani? Selle ühe kiirus oli väga lähedal valguse kiirusele nimelt! Kas meil oleks võimalik rajada mõnele kosmilisele objektile – komeedile näiteks – observatoorium, is kaugematest kohtadest meieni teadmisi tooks? Miks on vajalik püüda kokku panna antiainet ja kuidas seda laseriga kinni püüda ja jahutada? Kuidas on Universum arenenud ja mitmes komplekt või põlvkond tähti meil täna vaadeldavad ja kas neid on veel juurde tulemas. Kas teadlased on tänaseks tumeaine olemuses ja päritolus rohkem selgusele saanud? Saates on külas Andi Hektor, KBFI ja CERNi teadur. Saatejuht: Marek Strandberg.

Inimeste loodud märgisüsteemid mõjutavad tervet ökosüsteemi, Maa geoloogiat ja paljut muudki. Seda pani tähele juba Vene õpetlane Vladimir Vernadski. Juri Lotman on sedastanud selle, et inimene elab omalaadses mõistete keskkonnas, kultuurimullis - semiosfääris. Indrek Ibrus, John Hartley ja Maarja Ojamaa on selle arusaama viinud laiemale alusele ja räägivad oma käsitluses ka digitaalsest semiosfäärist ja sellest, mil moel peab inimene omama oma semiootlise mõjujõu tõttu ka planetaarset vastutust. Saatekülaline Indrek Ibrus. Saatejuht Marek Strandberg.

Inimeste loodud märgisüsteemid mõjutavad tervet ökosüsteemi, Maa geoloogiat ja paljut muudki. Seda pani tähele juba Vene õpetlane Vladimir Vernadski. Juri Lotman on sedastanud selle, et inimene elab omalaadses mõistete keskkonnas, kultuurimullis - semiosfääris. Indrek Ibrus, John Hartley ja Maarja Ojamaa on selle arusaama viinud laiemale alusele ja räägivad oma käsitluses ka digitaalsest semiosfäärist ja sellest, mil moel peab inimene omama oma semiootlise mõjujõu tõttu ka planetaarset vastutust. Saatekülaline Indrek Ibrus. Saatejuht Marek Strandberg.

Inimeste loodud märgisüsteemid mõjutavad tervet ökosüsteemi, Maa geoloogiat ja paljut muudki. Seda pani tähele juba Vene õpetlane Vladimir Vernadski. Juri Lotman on sedastanud selle, et inimene elab omalaadses mõistete keskkonnas, kultuurimullis – semiosfääris. Indrek Ibrus, John Hartley ja Maarja Ojamaa on selle arusaama viinud laiemale alusele ja räägivad oma käsitluses ka digitaalsest semiosfäärist ja sellest, mil moel peab inimene omama oma semiootlise mõjujõu tõttu ka planetaarset vastutust. Saatekülaline Indrek Ibrus. Saatejuht Marek Strandberg.