Kukkuv õun

Merebioloog ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži professor Henn Ojaveer tutvustab mereliste ökosüsteemide seisu maailmas. Ojaveer on ka üle sajandi vanuse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu liige ning nende soovitused on näiteks Euroopa angerja osas vägagi karmid - nullpüük, eks ikka selleks, et angerjapopulatsioon taastuks. Enamus kahju kaladele tekib põhjaelustikule ohtlike vahenditega kalapüügist. Kui lõunapoolsetes meredes võiks mereelustikuga asjad paika minna, kui inimene oma tegevust piiraks, siis põhjapoolsetes meredes on sealse eluolu mõjutamise õle võtnud muutuv kliima. Saastejuht Marek Strandberg.

Merebioloog ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži professor Henn Ojaveer tutvustab mereliste ökosüsteemide seisu maailmas. Ojaveer on ka üle sajandi vanuse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu liige ning nende soovitused on näiteks Euroopa angerja osas vägagi karmid - nullpüük, eks ikka selleks, et angerjapopulatsioon taastuks. Enamus kahju kaladele tekib põhjaelustikule ohtlike vahenditega kalapüügist. Kui lõunapoolsetes meredes võiks mereelustikuga asjad paika minna, kui inimene oma tegevust piiraks, siis põhjapoolsetes meredes on sealse eluolu mõjutamise õle võtnud muutuv kliima. Saastejuht Marek Strandberg.

Merebioloog ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži professor Henn Ojaveer tutvustab mereliste ökosüsteemide seisu maailmas. Ojaveer on ka üle sajandi vanuse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu liige ning nende soovitused on näiteks Euroopa angerja osas vägagi karmid – nullpüük, eks ikka selleks, et angerjapopulatsioon taastuks. Enamus kahju kaladele tekib põhjaelustikule ohtlike vahenditega kalapüügist. Kui lõunapoolsetes meredes võiks mereelustikuga asjad paika minna, kui inimene oma tegevust piiraks, siis põhjapoolsetes meredes on sealse eluolu mõjutamise õle võtnud muutuv kliima. Saastejuht Marek Strandberg.

Saadet juhib Marek Strandberg.

Saadet juhib Marek Strandberg.

Saadet juhib Marek Strandberg.

Saadet juhib Marek Strandberg.

Saadet juhib Marek Strandberg.

Saadet juhib Marek Strandberg.

Euroopa angerjas - salapärane veeloom. Muide, me ei tea siiani, kus nad täpselt koevad! Selle kindlakstegemine on kui omalaadi võidujooks, kes enne jälile jõuab. Raadiosaatjad, ja GPS seadmed on muutunud aina tõhusamaks - keegi ei oska isegi arvata mitme konkureeriva uurimisrühma märgistatud angerjad Sargasso mere poole ujuvad ja lõpuks nad peavad oma kudemiskoha inimestele teatavaks tegema. Ja angerjas Eestis - kas teadsite, et Eestisse tuuakse angerjamaimud ja kahjuks väga vähesed, kui üldse, jõuavad Sargasso poole tagasi, et järglasi saada. Ometi me kasvatame neid siin ja laseme lihtsalt kalureil nad välja püüda - samas angerja populatsioon maailmas kahaneb. Ja muide: meil delikatessi staatuses angerjat ei võta norralased suu sissegi. Miks? Võite proovida Piiblist vastust leida. Lihtsam on kuulata aga Kukkuvat Õuna. Saatekülaline Tartu Ülikooli mereinstituudi kaasprofessor ja Norras järeldoktorina töötav Mehis Rohtla. Saatejuht: Marek Strandberg.