Kukkuv õun

Sellel nädalal esitasid Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri Hindamisnõukogu ja Rektorite Nõukogu Eesti Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule pöördumise, milles viitasid teaduse rahastamise väga halvale seisule, milleni on jõutud senise läbimõtlematu teadusreformi ja riigipoolse alarahastamise koosmõjul. Üheks suurimaks kaotajaks on osutunud tehnikateadused. Teadussaate stuudios on olukorda kaardistamas Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor professor Erkki Truve ja õppeprorektor akadeemik Jakob Kübarsepp.

(Margus Maidla.)

Suve jooksul ilmus Eesti teadlastelt ridamisi huvitavaid ja kaalukaid teadusartikleid, millest viit seekordne saade tutvustab. Teemaderingis on valetamine ajus, kosmiline gravitatsioon, taimede koostöö, ürgsed immuungeenid ja teaduskoostöö väikeriikides. Kõnelevad Inga Karton, Kristjan Kannike, Marina Semtšenko, Jaanus Suurväli, Sirje Rüütel-Boudinot ja Kadri Ukrainski. Saatejuht on Arko Olesk.

(Arko Olesk.)

Kui palju ja millist akadeemilist humanitaarteadust Eesti ühiskond vajab? Kas teaduse rahastamise tänast korraldust annab reformida või on vaja põhimõtteliselt uus süsteem üles ehitada? Teadussaade alustab sügishooaega kohe probleemsaatega ja võtame vaatluse alla tänase humanitaarteaduse korralduse ja finantseerimise. Stuudios on Eesti Teadusagentuuri Hindamisnõukogu liige, Tallinna Ülikooli dotsent, vanemteadur Marek Tamm ja Eesti Keele Instituudi direktor, professor Urmas Sutrop.

(Margus Maidla.)

Taimekaitsevahendid avaldavad väga suurt mõju nii põllumajandsukultuuride saagikusele, kuid paraku ka neid ümbritsevale loodusele. Trendid on selles suunas, et järjest mürgisemaid mürke pole võimalik lõppmatuseni välja töötada. Teadussaate stuudios on teemat lahkamas teadlased Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonnast – dotsent vanemteadur Eve Veromann ja vanemteadur Luule Metspalu.

(Margus Maidla.)

Kuni aasta lõpuni on avatud Tartu Ülikooli Muuseumis näitus "PEA ASI: maailm õlgadel". Teadussaates teeme juttu näituse kuraatori Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna meditsiiniajaloo lektori Ken Kallinguga, nii näitusest endast, kui meditsiini- ja aju-uuringute ajaloo erinevatest aspektidest, mis on seotud nii Eestiga, kui ülejäänud laia maailmaga.

(Margus Maidla.)

Nüüd kus Venemaa sanktsioonide pärast ootavad Eesti toidutööstust ees mõnevõrra raskemad ajad, on õige aeg peale vaadata Eesti toiduteaduse tegemistele, kelle tõttu saavad tööstuste lõpptooted järjest paremad ja suuremat lisandväärtust. Juttu teeme ka vitamiinide kasulikkusest ja toimest. Teadussaate stuudios on Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudi toidutehnoloogia õppetooli professor Toomas Paalme.

(Margus Maidla.)

Eesti inimeste arusaam muuseumitest, eriti Eesti Rahva Muuseumist kipub olema üsnagi konservatiivne. Ent muuseumid on muutumas paigaks, mis "õige" versiooni esitamise asemel tegeleb inimeste kaasamise ja arutelude soodustamisega, lühidalt demokraatia edendamisega. Muuseumite demokratiseerimise teemal kõnelevad saates Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runnel ja TÜ meediauuringute dotsent Pille Pruulmann-Vengerfeldt, kes on värske selleteemalise raamatu toimetajad.

(Arko Olesk.)

Ligikaudu pool Eestimaa maismaapinnast on kaetud metsadega. Metsa loetakse üheks Eesti põhilisemaks loodusrikkuseks, mis moodustab majanduses ka täiesti arvestatava tööstusharu. Palju on räägitud kliimamuutuste mõjust inimestele ja teistele elusorganismidele. Aga ka puu on elusorganism. Teadussaate stuudios on Eesti Maaülikooli metsapatoloog, dotsent Rein Drenkhan, kes metsa tervise, haiguste ja nende ravi uurimisele on pühendanud kogu oma teadlasekarjääri.

(Margus Maidla.)

Juuli alguses toimus Tallinna TÜ eestvedamisel suurejooneline rahvusvaheline rakendusliku suunitlusega teaduskonverents EUCHEM 2014. Pühendatud oli konverents vedelatele sooladele, laiemalt aga orgaanilise, sünteetilise ja analüütilise keemia uurimisele ning vastavate tehnoloogiate arendamisele tänases 21. sajandi globaliseeruvas ja tehnologiseeruvas maailmas. Teadussaate stuudios on teadusliku korralduskomitee juht Tallinna TÜ Keemiainstituudi analüütilise keemia õppetooli juhtivteadur Mihkel Koel ja Materjaliteaduse Instituudi füüsikalise keemia professor, akadeemik Andres Öpik.

(Margus Maidla.)

Teadussade on seisukohal, et ühegi ülikooli rektorit ei tohi ahistada selletõttu, et ta on valitud rektoriametit pidama. Igal rektoril on õigus olla ka eelkõige teadlane. Eelmisel aastal oli Kukkuva Õuna stuudios Tallinna Ülikooli rektor professor Tiit Land rääkimas kui rektor ja seekord on stuudios teadlane Tiit Land. Juttu teeme rakutalitusest, oksüdatiivsest stressist ja kuidas see kõik on seotud Alzheimeri tõve uuringutega.

(Margus Maidla.)