Kullastandard - Mait Krauni podcast

Kullastandardi 17. saates on külas Eesti suurima kinnisvarainvestorite kogukonna eestvedaja, koolitaja ja investor Peeter Pärtel. Peeter räägib, mis eristab pabervarasid reaalvaradest, kuidas oma jõukust säilitada ning kuidas käib kinnisvarasse investeerimine. 

Samuti arutleme selle üle, kuidas praegune võlal põhinev rahasüsteem kinnisvarahindu mõjutab, kas inflatsiooniootuses tasub kinnisvara ostmiseks laenu võtta ning miks on noortel aina raskem kinnisvara soetada.

0:44 Noorelt ettevõtjaks saamine
7:25 Rahatarkus koolides
11:24 Investeerimise ja jõukuse põhimõtted
15:53 Pabervarad vs reaalvarad
22:42 Kuidas kinnisvarasse investeerida?
27:11 Õppelaenuga investeerimine
32:46 Kas kinnisvara osta laenuga või ilma?
38:50 Võlal põhineva rahasüsteemi mõju kinnisvarahindadele
48:08 Miks ei peaks raha hoidma nõudmiseni hoiusel?
50:46 Miks ei jõua noored enam kinnisvara osta
56:17 Ärikinnisvara kriis USAs
1:01:50 Kui kindlad on hoiused pangas?
1:06:40 Riskiraha hävimine
1:10:50 Kas inflatsiooniootuses tasub kinnisvaralaenu võtta?
1:19:38 Eesti maksutõusud
1:30:35 Kuidas Eesti majandus kasvama panna?
1:37:46 Energiaklassid kinnisvaras ja keskpanga digirahad
1:44:42 Kompleksmõtlemise olulisusest

Kullastandardi 16. saates on külas ettevõtja ja börsifirma Saunum asutaja Andrus Vare. Räägime Andrusega sauna sügavamast olemusest ja sellest, miks on saun olnud eestlaste kultuuris talu süda ning püha paik. Andrus selgitab, milline peaks olema saun selleks, et seal oleks hea olla.

Samuti arutleme valitsuse värskete maksutõusude, investeerimise ning üldiste ühiskonna arengute üle. Andrus räägib, miks maksutõusud ning kogu praegune majandus- ja energiapoliitika võib viia Eesti majanduse veelgi sügavamasse kriisi.

0:00 Sissejuhatus
0:37 Ettevõtluse teekond
8:20 Pluralism ja poliitiline kultuur
15:18 Kaasav juhtimine
27:36 Kinnisvarakrahh ja Saunumi loomine
41:43 Saunakultuur
53:40 Sauna pühadus ja müstika
1:02:51 Mis eristab head sauna halvast?
1:13:20 Saunum börsifirmana
1:17:59 Saunumi aktsia
1:24:53 Investeerimine ja rahanduse tulevik
1:30:43 Kas praegu tasub võtta kinnisvaralaenu?
1:36:32 Maksutõusud ja Eesti majanduse tulevik

Kullastandardi 15. saates on külalisteks sotsiaalteadlane ja Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli loomisel osalenud Ülo Vooglaid ning psühholoog ja Tavidi asutaja Alar Tamming.

Arutleme selle üle, mis on iseseisev mõtlemine ja looming, miks on oluline hoomata erinevaid vaatepunkte ning mis on eeldused inimese arenguks. Samuti  räägime, milliseid põhimõtteid järgides on võimalik otsustada ja juhtida.

Vastame küsimusele, kas Eesti juhtimisel järgitakse põhiseadust, mis seisus on demokraatia ja rahasüsteem ja miks on isereguleeruvad süsteemid kõige paremad. Samuti räägime paradoksidest, tantsust ja paljust muust.

0:00 Sissejuhatus
1:40 Iseseisev mõtlemine
12:58 Tunnetustasandid
20:52 Vananemine ja aja tunnetus
30:00 Elu etapid ja üleminekud
33:37 Vabadus ja vastutus
40:17 Mis eristab riigimeest poliitikust?
44:44 Kapitalism ja rahasüsteem
55:20 Eesmärk ja keskkond
1:00:33 Looming ja loovus
1:11:44 Olukorrad, tõesed ja mängulised situatsioonid
1:18:24 Miks peaks vastutust võtma?
1:36:50 Kuidas inimene saab olla terviklik
1:42:09 Paradoksid
1:47:58 Miks põhiseadust enam ei austata?
1:57:33 Mis või kes on hing?

PS! Saatel on kaks osa!

Kullastandardi 15. saates on külalisteks sotsiaalteadlane ja Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli loomisel osalenud Ülo Vooglaid ning psühholoog ja Tavidi asutaja Alar Tamming.

Arutleme selle üle, mis on iseseisev mõtlemine ja looming, miks on oluline hoomata erinevaid vaatepunkte ning mis on eeldused inimese arenguks. Samuti  räägime, milliseid põhimõtteid järgides on võimalik otsustada ja juhtida.

Vastame küsimusele, kas Eesti juhtimisel järgitakse põhiseadust, mis seisus on demokraatia ja rahasüsteem ja miks on isereguleeruvad süsteemid kõige paremad. Samuti räägime paradoksidest, tantsust ja paljust muust.

0:00 Sissejuhatus
1:40 Iseseisev mõtlemine
12:58 Tunnetustasandid
20:52 Vananemine ja aja tunnetus
30:00 Elu etapid ja üleminekud
33:37 Vabadus ja vastutus
40:17 Mis eristab riigimeest poliitikust?
44:44 Kapitalism ja rahasüsteem
55:20 Eesmärk ja keskkond
1:00:33 Looming ja loovus
1:11:44 Olukorrad, tõesed ja mängulised situatsioonid
1:18:24 Miks peaks vastutust võtma?
1:36:50 Kuidas inimene saab olla terviklik
1:42:09 Paradoksid
1:47:58 Miks põhiseadust enam ei austata?
1:57:33 Mis või kes on hing?

PS! Saatel on kaks osa!

Kullastandardi 14. saates on külas LHV portfellihaldur Kaius Kiivramees. Kaius arvab, et maailmas on oodata inflatsiooni teist lainet, sest mitmed olulised alustrendid on pöördunud. Ta selgitab, miks LHV on suure osa oma fondide poolt juhitud rahast paigutanud toorainetesse ja kulda. Samuti räägib Kaius, miks kinnisvara ja aktsiad niivõrd head inflatsioonikaitset tegelikult ei paku.

Arutleme ka selle üle, miks pikaajalised võlakirjad on muutunud kehvaks investeeringuks ja kuidas on keskpankade viimaste kümnendite rahapoliitika majandust mõjutanud. Samuti räägime Eesti pangandusturust ja LHV püüdlustest saada Eesti suurimaks pangaks. Saade on kaheosaline!

0:00 Sissejuhatus
0:46 Mis asi on portfellihaldus investeerimises?
5:49 Miks LHV investeerib toorainetesse?
10:10 Kinnisvara pole nii hea inflatsioonikaitse kui toorained
18:50 Suured alustrendid toovad pikaajalise inflatsiooni
23:42 Millal tuleb inflatsiooni teine laine?
30:14 Miks oli Eestis Euroopa kõrgeim inflatsioon?
37:35 Uraan, hõbe ja kaevandusfirmad
46:16 Kui palju on kulda ostnud LHV fondid?
51:51 Kapitali, tööjõu ja materjalide trendid
1:04:35 Kuidas on LHV kulda investeerinud?
1:13:33 Miks on pikaajalised võlakirjad halb investeering?
1:21:18 Võlg versus kuld
1:27:22 Rahatrükk ja inflatsioon
1:33:43 Kas suured intressimaksed toovad riikide võlakriisi?
1:41:31 Lääneriikide võlad ja globaalsete jõujoonte muutus
1:52:30 Eesti Panga reservid
1:56:35 Kas Rootsi pangad on Eesti finantsiliselt koloniseerinud?
2:03:00 Millal saab LHVst Eesti suurim pank?

Kullastandardi 14. saates on külas LHV portfellihaldur Kaius Kiivramees. Kaius arvab, et maailmas on oodata inflatsiooni teist lainet, sest mitmed olulised alustrendid on pöördunud. Ta selgitab, miks LHV on suure osa oma fondide poolt juhitud rahast paigutanud toorainetesse ja kulda. Samuti räägib Kaius, miks kinnisvara ja aktsiad niivõrd head inflatsioonikaitset tegelikult ei paku.

Arutleme ka selle üle, miks pikaajalised võlakirjad on muutunud kehvaks investeeringuks ja kuidas on keskpankade viimaste kümnendite rahapoliitika majandust mõjutanud. Samuti räägime Eesti pangandusturust ja LHV püüdlustest saada Eesti suurimaks pangaks. Saade on kaheosaline!

0:00 Sissejuhatus
0:46 Mis asi on portfellihaldus investeerimises?
5:49 Miks LHV investeerib toorainetesse?
10:10 Kinnisvara pole nii hea inflatsioonikaitse kui toorained
18:50 Suured alustrendid toovad pikaajalise inflatsiooni
23:42 Millal tuleb inflatsiooni teine laine?
30:14 Miks oli Eestis Euroopa kõrgeim inflatsioon?
37:35 Uraan, hõbe ja kaevandusfirmad
46:16 Kui palju on kulda ostnud LHV fondid?
51:51 Kapitali, tööjõu ja materjalide trendid
1:04:35 Kuidas on LHV kulda investeerinud?
1:13:33 Miks on pikaajalised võlakirjad halb investeering?
1:21:18 Võlg versus kuld
1:27:22 Rahatrükk ja inflatsioon
1:33:43 Kas suured intressimaksed toovad riikide võlakriisi?
1:41:31 Lääneriikide võlad ja globaalsete jõujoonte muutus
1:52:30 Eesti Panga reservid
1:56:35 Kas Rootsi pangad on Eesti finantsiliselt koloniseerinud?
2:03:00 Millal saab LHVst Eesti suurim pank?

Kullastandard 13. saates on külas ajaloolane ja numismaatik Ivar Leimus. Räägime sellest, kuidas tekkisid sõnad "raha ja "raha teenima", kuidas Eestist sai viikingiajal tänu kaubavahetusele Araabia kalifaadiga Põhja-Euroopa rikkaim riik ning millised rahasüsteemid on Eestimaa aladel kehtinud viimase 1000 aasta jooksul.

Ivar räägib loo sellest, kuidas Liivimaalt pärit mees osales Euroopa esimese paberraha loomisel, kuidas raha kasutatakse propaganda vahendina ja miks euro on ajaloo kõige igavam raha.

0:00 Sissejuhatus
0:38 Numismaatika olulisus ja Eesti vanimad mündid (Vana-Roomast)
5:56 Kuidas tekkisid sõnad „raha“ ja „raha teenima“?
12:00 Viikingiaja majandus ja kaubavahetus Araabia kalifaadiga
23:24 Euroopa tõus äärealast tsivilisatsiooniks
26:30 Eesti tõus Põhja-Euroopa rikkamaks riigiks (11. sajandil)
35:06 Müntide inflatsioon ja impeeriumite allakäik
43:09 Keskaja rahad ja valuutaliit Eestis
53:15 Eesti rikkuse allikad pärast Liivi sõda (16. sajandil)
1:05:19 Vene rubla tulek Eestisse (18. sajand)
1:08:46 Miks on kulda ja hõbedat läbi ajaloo kasutatud rahana?
1:11:11 Euroopa esimene paberraha
1:16:27 Raha kui propaganda vahend ja riigi sümbol
1:20:41 Euro kui ajaloo kõige igavam raha
1:24:05 Ladina mündiliit oli euroalast suurem valuutaliit

Kullastandardi 12. saates on külas kindlustustarkvara pakkuva Insly asutaja ja bitcoini entusiast Risto Rossar. Räägime sellest, milline võiks olla riigi roll majanduses – arutleme, kas ja mis määral peaks riik tervishoiu, hariduse, sotsiaalkaitse ja riigikaitsega tegelema. Risto selgitab, miks riik tema arvates maksude ja inflatsiooni kaudu sisuliselt vargusega tegeleb ning kuidas tänapäeva rahasüsteem on tegemas oma viimaseid hingetõmbeid. Saate teises pooles räägib Risto lahti bitcoini olemuse ja selle aluseks oleva plokiahela tehnoloogia.

Kullastandardi 11. saates on külas portaali Makroskoop asutaja ja eestvedaja Adrian Bachmann. Adrian räägib, miks on tänapäeva rahasüsteem ebamoraalne ning kuidas see võimaldab väiksel hulgal inimestel teiste arvelt rikastuda. Samuti arutleme, millist rolli mängib kuld tänapäeva rahasüsteemis, millised saavad tulevikus olema globaalse majanduse jõujooned, mis moodi on seotud majandus, armastus ja vabadus ning kuidas tunda diskussioonis ära ausat osapoolt. Saatel on ka esimene osa!

Kullastandardi 11. saates on külas portaali Makroskoop asutaja ja eestvedaja Adrian Bachmann. Adrian räägib, miks on tänapäeva rahasüsteem ebamoraalne ning kuidas see võimaldab väiksel hulgal inimestel teiste arvelt rikastuda. Samuti arutleme, millist rolli mängib kuld tänapäeva rahasüsteemis, millised saavad tulevikus olema globaalse majanduse jõujooned, mis moodi on seotud majandus, armastus ja vabadus ning kuidas tunda diskussioonis ära ausat osapoolt. Saade on kaheosaline!