Kuula rändajat

By (Vikerraadio)Society & Culture Music

Kuula rändajat episodes

September 20, 2015 Kuula rändajat. Venezuela ajalugu
Kõneleme Venezuela ajaloo erinevatest ajajärkudest, sellest, kuidas Venezuelast kujunes selline riik, nagu ta praegusel ajal on. Kuidas Venezuela riik sündis ja milline on venezuelalaste enesemääratlus? Pikemalt peatume Venezuela ja kogu Lõuna-Ameerika ajaloo suurkujul - see oli äärmiselt värvika elulooga Simon Bolivar.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 20. septembril kell 14.05. Foto: Venezuela rahvuslik panteon (Hendrik Relve).
0 min
September 13, 2015 Kuula Rändajat. Läheme Venezuelasse " asukoht, loodus, eripärad
13. septembril avasaade keskendub Venezuelale. Mis maa on Venezuela, kuidas kirjeldada tema asukohta ja milline on tema loodus? Venezuelas leidub looduseimesid, mida pole kusagil mujal maailmas. Saates kõneldakse ka sellest, mis on Venezuelas rändamise eripärad ja milleks peab olema valmis igaüks, kes sinna minna kavatseb. Ülemine foto: Venezuela tepuid (pildistas Hendrik Relve), alumine foto: Angeli joa juures (Hendrik Relve). Kuula 13. septembril kell 14.05. Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach.
0 min
April 26, 2015 Kuula Rändajat. Teravmägede eripärad
Teravmägede sarja viimases saates arutleb Hendrik Relve Timo Paloga Teravmägede eripärandi üle. Timo Palo on asunud Teravmägedel nii pikki perioode, et ta peab saarestikku enda teiseks koduks. Pikemalt on juttu jääkarust ja sellest, kui palju on jääkaru lugudest müüte ja kui palju tõtt. Timo Palo on jääkaruga korduvalt silmast silma kohtunud.Kuula 26. aprillil kell 14.05.
0 min
April 19, 2015 Kuula rändajat. Teravmägede mereimetajad ja jääkaru
Reisil ümber Teravmägede sai näha mitmeid mereimetajaid: vaaladest heeringvaala, küürvaala, valgevaala, sinivaala; hüljestest oli kõige sagedasem viiger, aga ka grööni vaal. Omaette arktiliste vete loivaline on morsk. Juttu tuleb ka arktika suurimast kiskjast jääkarust, kelle põhitoit on hülged ja kes enamiku elust veedab merejääl. Jääkaru elu nii tihedasti mere ja jääga seotud, et tedagi võib pidada mereimetajaks. Saate autor on Hendrik Relve. Kuul 19. aprillil kell 14.05. Fotol on morsad (pildistas Kristjan Laja).
0 min
April 12, 2015 Kuula Rändajat. Teravmägede tundrates ja linnukolooniates
Millised näevad välja Teravmägede tundrad? Seal kasvab kääbuskasvulisi arktilisi taimi, kuid seal võib kohtud ka põhjapõdra ja polaarrebasega. Vaatluse all on ka Teravmägede linnud ja linnukolooniad. Nimelt on Teravmägede linnulaatadel koos tuhandeid linde ja need lausa kihavad elust. Pildil on Hendrik Relve pildistatud Teravmägede polaarrebane.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 12. aprillil kell 14.05.
0 min
April 05, 2015 Kuula Rändajat. Teravmägede liustikel
Liustikega on kaetud 60% Teravmägede saarestikust. Laevaga ümber Teravmägede sõites nägime neid õige palju. Mitmete juurde läksime ka retkedele. Vahel mataksime liustike peal, vahel sõitsime paadiga merd mööda otse liustiku jääseina juurde. Saates on juttu sellest, mis on Teravmägede liustikud üldiselt ja milliseid elamusi ja muljeid sealsed liustikuretked pakkusid.
Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 5. aprillil kell 14.05. Foto: Kirdemaa liustikud (Hendrik Relve).
0 min
March 29, 2015 Kuula Rändajat. Arktika
Seekordses saates on vestlemas kaks maailmarändurit.
Hendrik Relvel on külas põhjapooluselt üle arktiliste jääväljade Teravmägedele matkanud Timo Palo. Teemaks on maailma polaaralad ja eelkõige Arktika. Mis on Arktika, kuidas teda piiritleda, mida ta pakub rändajale?Kuula 29. märtsil kell 14.05. Foto: Arktiline jääkilp (Hendrik Relve).
0 min
March 22, 2015 Kuula Rändajat. Teravmägede areng tänaseni
20 sajandi algus oli geoloogiiste uuringute ja kaevanduste rajamise aeg. Näiteks leiti siit esmaklassilise marmori varusid, mida loodeti toimetada suurtes kogustes Euroopasse, kuid ettevõtmine nurjus, kuna ei osatud arvestada arktilise igikeltsaga. Neil aegadel sai Teravmägedest tähtis tugipunkt polaaralade ja põhjapooluse avastamiseks. Siit alustas oma ajaloolisi retki Roald Amundsen. Meie päeviks on Teravmägedest saanud teadustegevuse, looduskaitsealade ja turismi saarestik.
Saatejuht on Hendrik Relve. Kuula 22. märtsil kell 14.05.
0 min
March 15, 2015 Kuula Rändajat. Teravmägede avastamise lugu
Kui üks saarestik asub nii kaugel põhjalas, siis peab ta avastamise ja esimeste asukate lugu olema eriline ja kordumatu. Kindel fakt on, et 1596. aastal jõudis siia hollandi meresõitja Willem Barentsz. Kuid kas ta oli esmaavastaja? Järgnevatel sajanditel saabus vaalapüüdjad ja arktilisi kütte. Viimaste seas paistsid silma pomoorid, kes elasid siin vahel aastaringi. Kas võib neid pidada Teravmägede esimesteks püsiasukateks?
Saate autor on Hendrik Relve.
0 min
March 08, 2015 Kuula Rändajat. Läheme arktilistele Teravmägedele
Teravmägede tüüpilisteks maastikeks on tohutu pindalaga valendavad jääliustikud ja nendevahel kõrguvad teravatipulised, elutud ja tumedavärvilised mäeahelikud. See on Arktika, põhjapoolust ümbritsev tohutu suur ala. Siin on äärmuslikud loodusolud ja aastased valgusrütmid. Polaarpäev, kus päike kunagi ei looju ja polaaröö, kus päikest pole üldse näha, kestavad siin igal aastal kuid. Sissejuhatavas saates kõneldakse Teravmägedest üldiselt ning esmamuljetest saartel.
Saate autor on Hendrik Relve.
0 min

About Kuula rändajat

From the publisher's feed

Vikerraadio saatesari "Kuula rändajat" tutvustab maailma kaugeid paiku, nende loodust ja inimesi. Saade on eetris pühapäeviti kell 14.05.

Tänavu täitub Vikerraadio saatesarjal "Kuula rändajat" veerand sajandit esimene saate eetrisse minekust. 2026.-2027. hooaja saadetes rändame ringi troopilisel ookeanisaartel, mis asuvad India ja Vaikse ookeani veteavarustel.Algul seikleme Indoneesiale kuuluval Sulawesi saarel. Saar on pindalalt neli korda suurem kui Eesti ja seal elab 21 miljonit inimest. Teeme tutvust Sulawesi erakordse looduse ja põnevate rahvastega. Õpime tundma makassari ja bugide rahvaid ning peatume pikemalt toraja rahva juures. Torajade pärimuskultuuris on eriti tähtis koht surnud esivanemate austamisel ning sellepärast öeldakse torjade kohta vahel, et nad on rahvas, kes elab surnutega.Järgmiseks teeme tutvust Vaikses ookeanis asuvatele Prantsuse Polüneesia saarestikuga. Saari on seal kokku tervelt sadakond, aga meie külastame põhjalikumalt kuute. Käime laiemalt tuntud saartel nagu Tahiti ja Bora Bora, aga ka vähemtuntud Markiisaartel.Hooaja lõpusaadetes teeme tiiru peale Austraaliast lõunapoole jäävale Tasmaania saarele. Mõneti meenutab Tasmaania loodus Austraalia oma, kuid on siiski paljus teistsugune. Näiteks elab sealses looduses salapärane tasmaania kukkurkurat.

Saatesari "Kuula rändajat" on Vikerraadio kavas olnud juba 25 aastat. Kuulajad on saanud Relvega rännata Euroopas, Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Antarktikas, Arktikas, Austraalias, Hiinas, Indias, Tiibetis, Madagaskaril, Uus-Meremaa saartel, Okeaanias, Alaskal ja Gröönimaal ning maailma ookeanide eriilmelistel saartel. Koos on vaadeldud tähelepanuväärset ja uuritud loodusimesid, tutvutud kohalike inimeste, kultuuri, traditsioonide ja eluoluga.

Tänaseks on sarja saateid Vikerraadio veebilehelt ja Eesti Raadio mobiiliäpist järelkuulatud rohkem kui 4,5 miljonit korda. Kõige enam on järelkuulatud saadet, mis jutustab India sugupuude iidsetest kroonikatest, seejärel Aafrika reiside kokkuvõtet ning saadet Tulemaast. Väga on kuujalaid paelunud ka saated Gröönimaast, Paraguayst ja Etioopia rahvastest.

"Kuula rändajat" on eetris pühapäeviti kell 14.05 (kordus reedel kell 23). Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach.