Lehitseme koos toimetaja Helen Külvikuga ajakirja Eesti Loodus aprillinumbrit, mille seekord said ka Eesti Metsa tellijad. Räägime saate esimeses pooles veidi pikemalt näiteks soehuvist ja -hirmust, urvalindude määramisest, Eesti talguliste retkest Valgevene kolleegide juurde, uuest orhideest Eestis, aasta seenest tuletaelast ja jälle ka metsaraiest. Pärast reklaamipausi on põhiteemad matk Võhandu kallastel, küüslauk, tema sugulased ja keemiline koostis, nakrapuu seemned ehk india pähklid ning uus Petrone Prindi raamatusari.

Lehitseme koos peatoimetaja Kristiina Viironiga ajakirja Eesti Mets kevadnumbrit, mille seekord said koos Eesti Loodusega mõlema ajakirja tellijad. See on peaaegu tervenisti metsakahjude eriväljaanne. Saate esimeses pooles tuleb juttu liigsest veest ja rasketehnika jälgedest metsas, juurepessust ja metsatulekahjudest. Teise saatepoole teemad on tormituulte mõju metsale, põdrakahjustused, aga ka see, et paljude liikide jaoks loovad need looduslikud häiringud just uue elupaiga. Veel saab üht-teist teada aasta loomast ilvesest ning Euroopa metsadest.

Eesti meremuuseumi teadur, uurimislaeva Mare kapten Vello Mäss on kirjutanud Horisondi märtsi-aprillinumbri kaaneartikli „Ring tõmbub koomale: jäljetult kadunud allveelaeva Kalev otsingul“. Saate esimeses pooles räägib Mäss Kalevi ja sõsarlaeva Lembit ehitusest ja ehituse rahastamisest, teises pooles aga Kalevi viimaseks jäänud sõjaretkest ja laevavraki otsingutest.

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt tutvustab ajakirja märtsi-aprillinumbrit. Veidi pikemalt tuleb juttu intervjuust androloog Margus Punabiga, mis võiks olla igale mehele lausa kohustuslik lugemismaterjal, ajalookultuuri dotsendi Linda Kaljundi kirjutisest vanade seinapiltide kohta, astrofüüsiku Antti Tamme artiklist „Tumeaine meis ja meie ümber“, aga ka näiteks sellest, miks kukk valjult kiredes kurdiks ei jää ning millal ja kus tekkis loomakaitseliikumine.

Loodus- ja aiandushuviline Triin Nõu, kes on kirjutanud märtsikuu Eesti Loodusele artikli „Kanepi uus tulemine“, teeb esmalt selgeks, et harilikku kanepit ei maksa segi ajada pahandusi toova india kanepiga. Harilikku kanepit kasvatatakse Eestis praegu järjest rohkem; seemneid veetakse põhiliselt Eestis välja, aga kasutusvõimalusi on neil palju. Ka nendest ja kanepi muudest voorustest on saates juttu.

Saates esimeses pooles saab sõna Eva-Liisa Orula TÜ loodusmuuseumist, kes räägib „Eesti taimevaramust“ ja sellest, kuidas õpilased selle Eesti vabariigi juubelikingiks kokku panid. Saate teine pool on EMÜ taimetervise õppetooli juhataja professor Marika Männi päralt, kes selgitab, milles seisneb vaimukas taimekaitsemeetod, mille nimi on entomovektortehnoloogia, ja kui tõhusalt see võib maasikasaaki suurendada.

Räägime lindudelegi raskest talvest ja sellest, kas on mõistlik linde talvel toita. Põhiteema on siiski torpor, lindude võime aeglustada ainevahetust ja alandada kehatemperatuuri, et lühiajaline ebasoodne periood üle elada. Kõneleb Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, kes on samal teemal kirjutanud märtsikuu Eesti Looduse kaaneartikli „Linnud talvel: võitlus elu eest“.

Räägime Horisondi toimetaja Helen Rohtmets-Aasaga ajakirja talvenumbrist, mis on peaaegu täielikult pühendatud Eesti vabariigi juubelile. Saate esimeses pooles tuleb juttu Tartu ülikooli ajaloolaste dotsent Ago Pajuri ja professor Tõnu Tannbergi pikematest asjakohastest ajalookirjutistest, teises pooles TÜ genoomikateadlaste artiklist, mille teema demograafiline ajalugu eestlaste geenides, Laurits Leedjärve ülevaatest Eesti 100-aastase panuse kohta astronoomiasse, vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi mõttearendusest rubriigis „Mina ja teadus“ ning veel mitmest lühemast loost.

Tutvustame koos Eesti Looduse toimetaja Helen Külvikuga ajakirja värsket veebruarinumbrit. Tubli osa sellest numbrist täidavad lookesed Eesti viiest rahvussümbolist: suitsupääsukesest, rukkilillest, paekivist, räimest ja pääsusabast. Saate esimeses pooles räägimegi neist sümboleist. Saate teine pool on muude selles ajakirjas ilmunud lugude päralt; esile tõstame intervjuud teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomerega, artikleid metsise tegevusjälgedest metsas, uutest meteoroloogia oskussõnadest ja linnupildistamise võistlusest.

Vaatame koos peatoimetaja Kristiina Viironiga üle ajakirja Eesti Mets talvenumbri. Eelmist aastat iseloomustasid rohked metsandusalased diskussioonid, mitmel moel kajastub see ka kõnealuses ajakirjas. Aga juttu on ka näiteks jõulupuude kasvatamisest Eestis, eestlaste edust ristkihtliimpuidu kasutuses majaehituses, koprajahist ning meeskoori Forestalia 45 tegevusaastast.