Loomaarst taskus

Movember võiks olla ka kassikuu, mil pööratakse rohkem tähelepanu kasside tervisele.

Statistika järgi viiakse koeri kaks korda tihedamini loomaarsti juurde kui kasse. Kass ei taha minna ja ega omanikki pahatihti märka õigeaegselt kassi haigust.

Oluline on:

1. Vaktsineerimine – kassipoega vähemalt kaks korda kasside viirushaiguste ja üks kord marutaudi vastu ning korrata seda aasta pärast ja sealt edasi iga kahe aasta tagant, kui loomaarst ei ole määranud teisiti.

2. Parasiiditõrje – Sisparasiidid (solkmed, paelussid jt.), välisparasiidid (kirbud, puugid jt.). – vastavalt vajadusele. Siseparasiitide tõrjet peaks tegema kindlasti enne vaktsineerimisi.

3. Muu tervisekontroll ja rsikifaktorite hindamine vanematel kassidel kord aastas. Kliiniline ülevaatus, vereproov, uriiniproov. Nende põhjal otsustab loomaarst edasiste uuringute vajaduse. Vanema looma puhul tuleb kindlasti üle vaadata toitumine.

4. Hoida kaal kontrolli all. Peale kastreerimis/steriliseerimisoppi kipuvad kassid kiiresti kaalus juurde võtma. Leida kassile sobib madalama kalorsusega toit.

5. Vältida stressi ja muuta kassi elu põnevamaks (söötmispallid, ronimispuud, traksidega jalutamine jne.)

Täna räägime suurtest loomadest ja täpsemalt lehmadest.

Suurlooma arst on nagu perearst, kes ravib nii väikseid vasikaid kui ka suuri lehmi. See on kindlasti üks maailma toredamaid ameteid. Lehm ei räägi, mis tal viga on, aga me peame oskama lugeda tema kehakeelt. Täna on loomaarst ka osaliselt inimese tervise eest vastutav, kuna me seisame hea loomade tervise ja selle eest, et piim, liha ja munad jõuaksid meie igapäevasele lauale.

Seda tööd teevad kõik loomaarstid pühendumusega ja hoolivusega. Tänases episoodis on selle teemal rääkimas Pilleriin Puskar.

4. oktoober on Loomakaitsepäev. Rahvusvaheliselt World Animals Day, mida hakati tähistama loomade kaitsepühaku Asisi Fransiscuse mälestuspäeval. Algatajaks künoloog Heinrich Zimmermann.

Loomade kaitsmise ajalugu praeguse Eesti territooriumil ulatub aastasse 1861, mil Liivimaa kubermangus asutati Loomade Piinamise Vastu Võitlemise Selts. Vanim loomakaitseselts Eesti kubermangus asutati 1869. aastal Tallinnas, järgnes Tartu Eesti Loomakaitse Ühing (1901).

1929. aastal loodud Eesti Loomakaitseliitu kuulus 22 loomakaitseseltsi ja -ühingut. Liidu esimees oli Bernhard Methusalem. Liit andis välja häälekandjat Eesti Loomasõber ja teenetemärgina Rohelist Risti.

Loomakaitse alase liikumise taaselustamist alustati juba 1988.aastal, aga aktiivsem tegevus algas selle sajandi alul. Nüüdseks on reguleerib loomade elu-olu ka riiklik seadusandlus.

Sügishooaja esimeses taskuhäälingus usutleme Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti Tiina Kukke kuidas kulgeb loomade 5 põhiõiguse (vabaduse) tagamine.

Vabadus

1. näljast ja janust;

2. valust, vigastusest ja haigusest;

3. hirmust ja kannatustest;

4. väljendada loomuomast käitumist;

5. ebamugavustundest.

Täpselt nii, nagu kasvab tõukoerte arvukus ja huvi nende vastu, kasvab ka koerte seas ringlevate pärilike haiguste osakaal. Kas oleme endale armsaks saanud koeratõud tegelikult haigemaks aretanud? Tiina Toometiga on teemat arutamas Pärnu Väikeloomakliiniku arst ja Kennelliidu Teadus ja Aretus Nõukogu liige dr. Marti Lasn.

Head Kuulamist!

Selles „Loomaarst taskus“ episoodis on Tiina Toometil külas Eesti Kennelliidu volikogu liige Maris Siilmann, kellega tuleb juttu koeratõugudest ja sellest, mis puhtatõuliste kutsikate aretuse tegelikult kalliks teeb.

Selles episoodis vestleb loomaarst Tiina Toometiga Eesti Väikeloomaarstide seltsi president Julija Abram.

Räägime, kuidas EVS üldse tekkis ja millist rolli see täna lemmikute heaolu tagamisel mängib. Samuti tuleb juttu kiibistamisest ja sellest, kuidas loomaomanikel ununeb sageli üks oluline tegu, mis kiibistamise olulisuse tagab.

Pisarate voolamine on teema, millega paljud loomaomanikud kokku puutuvad. Võib see tähedada, et lemmik on kurb ja sellepärast nutab? Loomaarstide hinnangul mitte. Silmade jooksmine võib tähendada hoopis midagi muud...

Selles episoodis räägime Tiina Toometi kliiniku arsti Inessa Zaitsevaga soovimatutest lemmiklooma lemmikutest ehk nahaparasiitidest.

Teema on praegu eriti kohane, kuna puugid ilmuvad tavaliselt välja aprillisoojadega. Eestis kannavad nad haigustest borrelioosi, anaplasmoosi ja erlihioosi. Leedust lõunapoole aga ka eluohtlikku haigust -babesioosi.

Veel tuleb juttu kirpudest ja sellest, millised ohud selle aastaringselt aktiivse parasiidiga kaasnevad.

Räägime veel sügelislestadest, kõõmalestadest, täidest ja sellest kuidas oma lemmikut kõikide eelnimetatud parasiitide eest kaitsta.

Selles episoodis räägime Zoovetvaru konsultandi Katrin Juurakuga siseparasiitidest.

Milliseid pisikesi pahalasi peidab endas kevadel paljastuv väljaheidete miiniväli? Kas kutsikas võib juba sündida siseparasiitidega? Kuidas ja milliste ravimitega oma lemmikut parasiitide eest kaitsta?

Vestlusringis loomaarst Tiina Toomet ja MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik Küllike Tohver.

Juttu tuleb märtsis hoogu saavast kassikontserdist ning selle tulemustest kahe kuu pärast. Ühesõnaga soovimatutest kassipoegadest, kellest saavad soovimatud „eikellegi“ kassid ja mis on omakorda nende saatus.