Vürst Sergei Mihhailovitš Volkonski oli oma aja Venemaa üks tähelepanuväärsemaid isiksusi. Aristokraat nii sünnilt kui vaimult, mõisaomanik, teatriteoreetik ja -pedagoog, kultuuri- ja ajaloolane, kirjanik, aednik... Tema mälestused hõlmavad kuutkümmet aastat Venemaa elust alates 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi kahekümnendate aastateni.

(Sergei Volkonski. Kodumaa. Mälestused. Toimetab Küllo Arjakas.)

See on põhjalik ülevaade Johannes Soodla sõjameheteest, kuhu mahuvad ka haaravad episoodid eraelust, olgu selleks siis lapsepõlv Tartumaal või koolidirektori amet Itaalias. Raamat pakub seniavaldamata fakte nii tõsisemale sõjaajaloo huvilisele kui ka meeldivat lugemist laiemale publikule.

(Johannes Soodla. Relva SSi kindral. Toimetab Küllo Arjakas.)

Raamat kirjastuselt Petrone Print portreteerib Tallinna linnaosa, mille elanikest kolmveerand kõneleb emakeelena vene keelt. Lugu algab piltidega 1980. aastate keskpaigast ja lõpeb uue sajandi algusaastatel, kui Lasnamäest on juba saanud omamoodi riik riigis.

(Viktoria Ladõnskaja. Lasnamäe valge laev. Toimetab Küllo Arjakas.)

Voldemar Päts (1878–1958) oli kunstnik ja kunstiõpetaja ning eesti kõrgemale kunstiharidusele aluse panija, Riigi Kunsttööstuskooli esimene direktor. Koos oma venna Konstantin Pätsiga oli ta otseselt seotud „Iseseisvuse manifesti“ väljakuulutamisega. V. Pätsil olid suured teened Vabadussõja-aegse Ühistöö keskjuhatuse esimehena, hiljem Eesti hariduselu kujundajana. V. Pätsi „Tagasi koju“ annab harukordse võimaluse saada osa tema lapsepõlve- ja noorusmälestustest. Lugeja viiakse aega, mil sündis Eesti riik. 1944. a sügisel õnnestus V. Pätsil Nõukogude okupatsiooni eest kodumaalt pääseda. Kogumikus leiab avaldamist oluline osa V. Pätsi arhiivist, mille tema järeltulijad võõrsil alles on hoidnud. Aga me saame lugeda ka tema neljandat põlve järeltulijast Steve Jürvetsonist.

(Voldemar Päts. Tagasi koju. Mälestusi, kirju, dokumente. Toimetab Küllo Arjakas.)

Käesolev raamat on sündinud autori suurest huvist looduslike orhideede vastu. Saaremaa on eriti rikas nii orhideeliikide kui ka nende leiukohtade poolest, eriti rikkalikult on õnnistatud saare lääneosa, sealjuures Kuusnõmme kanti, kus on autori maakodu ja saanud alguse tema huvi meie käpaliste vastu. Raamat on mõeldud eeskätt loodusearmastajale, kuid annab ka botaanikuile võimaluse mälu värskendada nii orhideede liigisisest kui ka liikidevahelist mitmekesisust väljendavate orhideefotode kaudu.

(Tarmo Pikner. EESTI ORHIDEED. Toimetab Küllo Arjakas.)

Talikülv on erakordselt lihtne taimede ettekasvatamise meetod, mis võimaldab kevade järele õhkavatel rohenäppudel alustada aiandushooaega juba talvel. See ei nõua suuri investeeringuid, päikesepaisteliste aknalaudade või kasvuhoone olemasolu ega ka spetsiaalsete valguslaudade muretsemist ja põhineb suures osas materjalide taaskasutusel. Lisaks on talikülvi suureks eeliseks see, et külvatud seemned ei lange lindude ega näriliste roaks ning tärganud seemikud on vastupidavad ja külmakartmatud.

(Katrin Uverskaja. TALIKÜLV. Toimetab Küllo Arjakas.)

Eesti riigivanemad ja presidendid tutvustab meie riigijuhte kultuuriloo vaatenurgast. Ülevaate saab viieteistkümne Eestit juhtinud mehe elust Konstantin Pätsist Toomas Hendrik Ilveseni. Esseelaadses vormis paigutab autor enam või vähem tuntud poliitikakesksed elulood ajastu konteksti, näidates keskkonda, milles need mehed toimisid.

(Loone Ots. Eesti riigipead. Toimetab Küllo Arjakas.)

Sissevaade Eesti rahvameditsiiini. Selles raamatus vaatleb Marju Kõivupuu ülevaatlikult peaasjalikult Eesti ainesele tuginedes rahvameditsiini: missugused on läbi aegade olnud inimeste arusaamised erinevate haiguste põhjustest ning milliseid ravivõtteid ja -viise on ühest või teisest tõvest jagusaamiseks pruugitud või pruugitakse tänini. Pilk heidetakse ka rahvaarstide värvikasse ja isikupärasesse maailma. Siinkohal meenuvad kindlasti paljudele lugejatele Luule Viilmaa, Kaika Laine, Vigala Sass, Vormsi Enn ja mitmed teised Eestimaal tegutsenud või tegutsevad tuntud tervendajad-teadmamehed.

(Marju Kõivupuu. Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter. Toimetab Küllo Arjakas.)

Missuguse tee sa valid, et äratada oma loovus ja luua oma tulevik? Kas valid võitluse või rõõmu tee? Kas oled teinud nimekirja selle kohta, mis toob su ellu rõõmu? Raamatus käsitletakse laste, loovuse ja tuleviku tsooni tasakaalutust, harmoneerimise viise ja aktiveerimist.

(Siret ja Janno Seeder. LASTE, LOOVUSE JA TULEVIKU FENG SHUI. Toimetab Küllo Arjakas.)

Kahekümne aasta eest asus zooloog Mark Carwardine teedrajavale ekspeditsioonile koos Douglas Adamsiga, kes on kirjutanud „Pöidlaküüdi reisijuhi galaktikasse”. Üheskoos rännati maailma enimohustatud loomade otsinguil mööda maailma. Nüüd, pärast oma sõbra lahkumist, kordab Mark sama teekonda koos Douglase lähema sõbra, Briti koomiku Stephen Fryga ning vaatab, kuidas kõigil neil loomadel praegu käpp käib. Nii ongi selle omapärase reisikirja juures nautimisväärne nii kogu see teave, mida looduse ja loomade kohta saame kui ka reisimeeste uskumatud juhtumised ja arutelud, vürtsitatud rohke koguse Briti huumoriga. See lustakas, meelelahutuslik, teabeküllane ja mõtlemapanev lugu on ainulaadne pilguheit kaduvasse maailma meie ümber.

(Mark Carwardine, Stephen Fry. Viimane võimalus näha. Toimetab Küllo Arjakas.)