Muinasjututegelane lahkub kodukülast, et minna vastu oma saatusele. Ees seisab pikk teekond: ta peab läbima seitse maad ning ületama seitse mäge ja merd. Kui juba minna laia maailma õnne otsima, siis tuleb kasuks geograafia tundmine.

Seekordne "Naine ajas" satub halba seltskonda, sõlmib kahtlaseid tutvusi ja on tunnistajaks hämaratele tegudele.

Populaarsete muinasjuttude kesksed tegelased on printsessid ja haldjad. Need ennenägematult ilusad, õilsad ja vooruslikud kangelannad on ühtlasi "hea naise" etaloniks.

Muinasjuttude keskne intriig on alati seotud inimsuhetega - ühiseluga, kogukonnaliikmetega, perekonnas toimuvate oluliste sündmustega.

Noor kena krahvipreili Margarethe kasvab üles Hesseni mägedes, maagiotsijate ja kaevurite keskel. Võõrasema survel saadetakse neiu kodulossist kaugesse õukonda, kus ta kohtub printsiga.

Muinasjutt kui kirjandusžanr sünnib 17. sajandi lõpul prantsuse salongikultuuri rüpes. Haritud aristokraatlikud daamid kogunevad, et vestelda kirjandusest, tunnetest ning meeste ja naiste vahelistest suhetest.

Lisaks sellele, et naised seiklevad muinasjuttudes tegelastena, nad ka analüüsivad ja koguni kritiseerivad neid. Muu hulgas toovad päevavalgele naisi tasalülitava mütoloogia muinasjuttudes ja korraldavad Punamütsikesele põhjaliku stiilimuutuse.

Muinasjutu klassikalised avasõnad "Elas kord ..." osutavad vägevatele kuningatele, kurjadele nõidadele, ilusatele printsessidele, kes elavad ja tegutsevad "ammusel ajal" ja "kaugel maal". Me ei tunne nende pereliikmeid, iseloomu, püüdlusi ja andeid, välimust ega nime.

Emadepäeva puhul uurib "Naine ajas" emaduse lähiajalugu.

"Naine ajas" tähistab naistepäeva omal moel, sidudes kokku kaugemat minevikku, lähiajalugu, pisut moodsa aja pulseerimisi ja pisut meeliturgutavat idealismi.