"Kui ma hakkan tuginema rahvusromantilisele ideele Eesti ühiskonnast, mis on rahvuskeelne ja jääb selliseks, mis saab viie parima riigi hulka, siis ma kukun läbi lõppkokkuvõttes. Kukun solgiauku. Ega muud ei juhtugi midagi," mõtiskleb Peeter Linnap loengus "Õnnekütid".