Õpipisik

Seekordne Õpipisik keskendub õpirändele. Miks minna vahelduseks õppima välismaale ja kuidas end õpirändeks ette valmistada? Nendel teemadel vestleme haridusteaduste instituudi tudengitega.

Esmalt teeme juttu Eva Margareta Pätsiga, kes tudeeris Uppsalas ja Viinis logopeediat ning seejärel on mikrofoni ees tänavu logopeedia magistriõppe lõpetanud ja Antwerpenis õppinud Katre Vahter. 

Vaata lisainfot https://ut.ee/et/sisu/erasmus-uleilmne-opiranne-0

#Õpipisik #Õpiränne #Erasmus #Logopeedia #HaridusteadusteInstituut #TartuÜlikool #Tudengielu #Uppsala #Viin #Antwerpen #Unitartu

Alanud õppeaasta puhul tervitame kõiki kuulajaid ning võtame fookusesse alustava õpetaja tugiprogrammi. Uurime, kellele see mõeldud on, milliseid tegevusi ja tuge see sisaldab ning kuidas programmis osalemine aitab päriselt koolitöös hakkama saada.

Stuudios on Liina Lepp ja Anne Raam haridusteaduste instituudist, kes avavad programmi telgitaguseid, ning oma kogemust jagab sel kevadel tugiprogrammi läbinud Anu Tensing.

Kuula ja saa teada, kuidas tugiprogramm aitab õpetajatel enesekindlamalt alustada ning kujundada tugeva õpetajate kogukonna.

#õpetaja #haridus #õpetajakoolitus #õpetajatoetus #tugiprogramm #õppimine #Õpipisik #TartuÜlikool #haridusteadused #õpetajakutse #uusõppeaasta

🎧  Milline on kutseõpetaja roll tänases hariduses? Saates on külas Carolin Arnold – tegutsev tantsuõpetaja ja Tartu Ülikooli kutseõpetaja õppekava tudeng. Räägime, miks spetsialistist saab õpetaja, kuidas õpe sobitub tööeluga ning millised on selle ameti müüdid ja võimalused. Avame ukse erialasse, mis aitab noortel leida tee tagasi haridusse.

🎓 Kuula, kui kaalud karjääri kutsehariduses!

#õpipisik #kutseõpetaja #kutseharidus #tartuuniversity #haridusteadus #täiskasvanuharidus #elukestevõpe #õpetajaelu #tulevikuharidus #hariduspodcast #unitartu #õpetajakoolitus #karjäärimuutus #tartuülikool

Miks otsustab noor inimene hakata õpetajaks? Milline on tee Tartu Ülikooli loodus- ja reaalainete õpetamise õppekavale ning mida see päriselt endast kujutab?

Saates räägib Nikita Kljukin ausalt ja kirglikult oma haridusteest, valikutest ja sisemisest kutsumusest. Juttu tuleb tänasest tudengielust, praktilistest kogemustest koolis, teaduspõhisest õpetamisest, sotsiaalpedagoogikast ja õpetaja rollist muutuvas maailmas.

Nikita jagab, miks ta usub, et õpetajaamet ei kao ka tehisaru ajastul, ning kuidas ülikooliõpingud aitavad kasvada mitte ainult professionaalina, vaid ka inimesena. Ta toob esile tudengielu rõõmud, stipendiumivõimalused ja kutsub noori üles usaldama iseenda huvisid ja sisemist uudishimu.

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis on võimalik õppida viiel bakalaureuse- ja kuuel magistriõppekaval, samuti haridusteaduse doktoriõppes. Vaata lähemalt siit.

#tudengielu #õpetajaks #tartuülikool #unitartu #pedagoogika #haridustulevik

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi viienda kursuse klassiõpetaja õppekava tudengid Kaileen Geidik ja Keilit Adson jagavad oma teekonda ja mõtteid klassiõpetaja eriala valikust ning õpingutest. Nad räägivad, miks just klassiõpetaja amet on neile südamelähedane.

Klassiõpetajaks õppides saad laiapõhjalise hariduse mitmetes ainetes ning praktilisi kogemusi erinevates koolides, kus esialgu vaadeldakse ja hiljem juba iseseisvalt õpetatakse. 

Alguses võib klassi ees esinemine olla hirmutav, kuid kogemus ja juhendajate toetus muudavad selle aina lihtsamaks. Tänapäeva õpetaja peab oskama kasutada digivahendeid ja kohaneda laste erinevate vajadustega. Magistrikraad avab lisaks koolitööle ka muid karjäärivõimalusi.

Tudengite sõnul on tugev kogukond ning toetavad õppejõud haridusteaduste instituudis oluline väärtus. Nad julgustavad kõiki noori kaaluma klassiõpetaja eriala, mis pakub mitmekesiseid võimalusi, annab hea ettevalmistuse ja toetab vaimset tervist.

#ÕpetajaElu #Klassiõpetaja #TartuÜlikool #Haridus #Õpetajaks #Õpingud #NooredÕpetajad #Tulevik #Haridusuuendus #Pedagoogika #Õpipisik #TulevikuÕpetaja

Selles episoodis heidame pilgu Tartu Ülikooli koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekavasse ning räägime sellest, milline on tänapäevane õpetajakoolitus ja mida tähendab päriselt õpetajaks sirgumine?

Meie külalisteks on kolmanda kursuse tudengid Kristiina Mäemuru ja Carmen Jastremski, kes jagavad oma ausaid mõtteid, inspireerivaid lugusid praktikast ja kogemusi õpingute jooksul.

Milline on õpetaja roll 21. sajandi lasteaias? Miks on lapsekeskne lähenemine oluline? Kuidas tulla toime keeruliste olukordadega ja miks tasub seda elukutset armastada?

Kuula, kui tahad teada, kuidas sünnivad pühendunud õpetajad ja miks lasteaed pole ammu enam pelgalt koht, kus mängitakse ja maalitakse. 

Uuri lähemalt ka https://ut.ee/et/oppekavad/koolieelse-lasteasutuse-opetaja

Vestleme Kõue Heintaluga, kes uurib oma doktoritöös eesmärgistamise rolli üliõpilaste enesereguleeritud õppes digitaalses keskkonnas. Ta selgitab, kuidas eesmärkide seadmine mõjutab õpilaste motivatsiooni, õppimisstrateegiaid ja akadeemilisi tulemusi.

Kõue tutvustab oma värsket teadusartiklit, kus analüüsitakse eesmärgistamise ja eesmärgi suunitluse teooriate erinevusi ning täiendavust. Ta rõhutab sisemise motivatsiooni olulisust ja arutleb, kuidas tulemuslikkusele liialt suunatud eesmärgid võivad tekitada stressi ja ärevust.

Lisaks pakub ta välja praktilisi soovitusi nii tudengitele kui ka õppejõududele, kuidas seada realistlikke ja tõhusaid eesmärke, neid regulaarselt jälgida ning vajadusel kohandada.

Kokkuvõttes julgustab Kõue tudengeid olema enda vastu lahked ning mõtestama põhjalikult läbi oma eesmärgid ja õpiteekonna.

Õpipisiku uues episoodis uurime haridustehnoloogia rolli tänapäeva õppes ja seda, kuidas tehnoloogia saab muuta õppimise tõhusamaks ning kaasavamaks. Meie külaliseks on Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia nooremteadur Pirjo Mõttus.  

Pirjo selgitab, mida haridustehnoloogid teevad ja kuidas see valdkond toetab õpetajaid ning õppijaid. Räägime, kuidas digilahendused klassiruumis töötavad, miks haridustehnoloogia ei ole ainult IT-spetsialistide pärusmaa ning milliseid võimalusi pakub Tartu Ülikooli haridustehnoloogia magistriprogramm, mille vastuvõtt kestab 15. märtsini. 

Lisaks arutleme, kuidas tehisintellekt ja uued tehnoloogiad haridust muudavad ning millised oskused on õpetajatele tulevikus hädavajalikud.

Episoodis rääkisime kestliku arengu ja hariduse seostest, keskendudes sellele, kuidas noori paremini kaasata ning uurisime, millised on õpetajate väljakutsed ja võimalused.

Vestluses osalesid Tartu Ülikooli doktorandid Marie Johanna Univer ja Liisi Pajula, kes jagasid oma kogemusi ja mõtteid kestliku arengu hariduse vajalikkusest ning selle rakendamise võimalustest koolides. Arutleti ka noorte rolli, süsteemsete muutuste ja hariduslike meetodite üle, mis aitaksid kestliku arengu põhimõtteid paremini mõista.

TÜ osaleb ka näiteks projektis CultureNature Literacy, mille eesmärk on pakkuda kestlikkuse probleemidega tegelemiseks tavapärasest katastrofiseerimisest erinevaid narratiive ja seega jõustada nii õpetajaid kui õpilasi nendega tegelema. 

Episoodi peamised jutupunktid olid:

1. Kestlik areng hariduses – Kestlik areng ei tähenda ainult keskkonnahoidu, vaid hõlmab ka ühiskondlikku aktiivsust, tervist ja üldist eluviisi, mis tagaks tulevastele põlvedele võrdsed võimalused.

2. Noorte roll ja kaasamine – Noored on keskkonnateadlikud, kuid tunnevad tihti, et nende hääl ei ole kuuldav. On vaja positiivseid tulevikuvisioone, mis julgustaksid neid tegutsema.

3. Õpetajate väljakutsed – Peamisteks probleemideks on ajapuudus ja õppeainete killustatus. Samuti napib koordineeritud ja kergesti kättesaadavat materjali, mis aitaks õpetajatel kestlikkuse teemasid paremini integreerida.

4. Haridussüsteemi toetus ja muutused – Koolid peaksid edendama ainetevahelist koostööd ja siduma formaalharidust mitteformaalsete haridusprojektidega, et muuta kestliku arengu õpetamine sujuvamaks ja süsteemsemaks.

5. Rohepööre vs rohepesu – Oluline on õpetada kriitilist mõtlemist, et noored suudaksid eristada tegelikke keskkonnasõbralikke lahendusi ja rohepesu ehk näilist keskkonnahoidu, mis tegelikult soodustab ületarbimist.

6. Kohalik vs globaalne lähenemine – Kestliku arengu õpetamisel tuleks keskenduda kohalike probleemide lahendamisele, kuna see loob käegakatsutavaid tulemusi ja aitab paremini mõista ka globaalseid protsesse.

7. Noorte informeeritus ja sotsiaalmeedia mõju – Paljud noored saavad oma info TikTokist ja mujalt sotsiaalmeediast, kuid see võib viia info mullistumiseni ning vähendada teadlikkust laiematest ühiskondlikest protsessidest.

8. Praktilised lahendused – Noorte harjumuste jälgimine (nt tarbimise ja jäätmete päevik), uurimistööde tegemine ning tähenduslike arutelude soodustamine aitavad neil mõista kestlikku arengut ja oma rolli selle saavutamisel.