Õpipisik

Uues episoodis on külas Äli Leijen, Kristi Pikk ja Katre Kikkas. Räägime põhjalikumalt rahvusvahelisest projektist „Matemaatika motivatsiooni koosloome alushariduses: pikiuuring kuues Euroopa riigis“. Saame teada, miks ja kuidas uuriti matemaatika õppimise motivatsiooni, mida leiti seoses õpetajate uskumuste ning praktikatega ja millist rolli mängib matemaatika õppimise juures sotsiaalmajanduslik taust.

Mida toob kaasa tehisaru üha laiem levik haridussüsteemile ja koolidele? Saate külaliseks on Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru, kelle sõnul on tehisaru kasutamisest tähtsam oskus see, kui inimene oskab kriitiliselt mõelda ja jälgida, mida tehisaru ütleb. Teadlase meelest saab tehisaru koolis kasutada lisatoena ehk isikliku tuutorina, ent see ei suuda inimõpetajat asendada. Jaan Aru arvab ka, et Eesti võiks olla riik, kus on kõige rohkem neid õpilasi, kes teavad, kuidas tehisaru mõistlikult kasutada. Saatejuht on Pedagogicumi koordinaator Kerstin Vestel.

Mida võtta ette, kui õpetajal või tugispetsialistil on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH)? Missugune on sel puhul tööga toimetulek ja milliseid strateegiaid kasutatakse, et ATH sümptomitest tulenevaid raskusi vähendada? Millised võivad lisaks varjukülgedele olla ATH positiivsed pooled? Vestleme haridusteaduste instituudi eripedagoogika vilistlase Eneli Pääroga, kes kaitses just sel teemal tänavu oma magistritöö.

Kuidas valmistada last ette eluks gruppides ja ühiskonnas? Mis puhul võib last sotsiaalselt pädevaks pidada ja milliseid sotsiaalseid oskusi ta selleks peab omandama? Milliseid tüüpilisi vigu teevad vanemad laste kasvatamisel? Nendel teemadel vestleme haridusteaduste instituudi õppekorralduse lektor Heiki Kripsiga, kellel ilmus hiljuti raamat “Lapsele sotsiaalsete oskuste õpetamine”.

Haridusteaduste instituudi poolt läbiviidud uuringu „Kaasava hariduskorralduse tõhusus üldhariduses 2023“ eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas on Eestis rakendunud kaasav hariduskorraldus ning milliseid meetmeid tuleks kavandada kaasava hariduskorralduse edasiseks toetamiseks ja arendamiseks. Uuringust räägivad lähemalt Gerli Silm ja Tiina Kivirand.

Kuidas erinevad õppimisviisid doktorantide õpetamise õppimist kujundavad? Sellest räägime Triinu Soomerega, kes kaitses hiljuti väitekirja "Doktorantide arvamused õpetama õppimisest kõrghariduse kontekstis". Lisaks saame teada, mis on fenomenograafia ja mida kujutab endast transformatiivne õppimine.

Seekord on taskuhäälingul külas Õpetajate seminari juhataja ja algõpetuse professor Krista Uibu, kellega räägime projektist LapsEST. Projekt „Tehnoloogiaga rikastatud mängude loomine lasteaedadele eesti keele õppeks“ (LapsEST) toetab eestikeelsele õppele üleminekut ja üldharidusprogrammi elluviimist Eestis. Selle eesmärk oli luua tehnoloogiaga rikastatud mängud eesti keele õpetamiseks lasteaia venekeelsetele ja keelekümblusrühmadele.

Uues episoodis on külas haridusteaduste instituudi tudengid Piret Arendi, Kaire Roonurm ja Tiina Saarmas. Magistrandid räägivad sellest, miks nad astusid kaasava hariduse õppekavale õppima, kellele see üldse sobib ja kuidas nad praktikutena õpitut oma igapäevases tööelus rakendada saavad.

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi eripedagoogika ja logopeedia magistriõppekava üliõpilased Anni Varjo ja Laura-Liis Nõmme räägivad oma õppimis- ja praktikakogemustest ning sellest, kuidas nad üldse jõudsid eripedagoogika ja logopeedia õppekavale õppima.

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi põhikooli mitme aine õpetaja magistriõppekava üliõpilased Minna Marleen Meremaa, Kertu Säinas ja vilistlane Anni Remmelgas räägivad oma kogemustest õpingutel ja tööelus. Muuhulgas tuleb juttu sellest, milline inimene sobib õpetajaks ja milline sotsiaalpedagoogiks ning kuidas õppida nii, et jõuda ka võidukalt õpingute lõpuni.