Õpipisik

2021. aasta lõpus oli Eestis 18000 noort, kes ei õppinud, töötanud ega olnud treeningul. Neid nimetatakse NEET-noorteks. Hiljuti ilmus sel teemal teadusartikkel, mille loomisel osalesid lisaks Eestile partnerid Maltalt, Põhja-Makedooniast ja Türgist. Stuudios räägivad uurimusest lähemalt õpetajahariduse nooremlektor Kerli Kõiv ja haridusteaduste kaasprofessor Katrin Saks. 

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridusinnovatsiooni keskusel täitus tänavu 20 aastat. Millised on keskuse peamised eesmärgid hariduse arendamisel ja kuidas toimub teadustöö tulemuste rakendamine praktilisel tasandil? Neil teemadel vestleme haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Anne Raami ja õppekavateooria nooremlektor Maria Jürimäega.

Õpipisiku uues episoodis on külas Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia keskuse juhataja, kaasprofessor Emanuele Bardone. 

Räägime lähemalt teadusprojektist “Tulevikuklassiruumi visioon ja selle vahendamine”. Selle eesmärk on uurida "sotsiotehniliste kujutluste" loomise protsessi ning saada uut teadmist, kuidas üha uueneva tehnoloogia rakendamine hariduses võib õppimist ja õpilaste sotsiaalset arengut tõhusamaks muuta.

Uuring võtab lähivaatluse alla Eesti ja Rootsi haridustehnoloogiaettevõtted, mis realiseerivad oma kujutlusi tulevikuklassiruumi arendamisest disaini- ja tootearendustöös, turunduses ja esitlustes, katsetustes ja reaalsetes klassiruumides. Saade on inglise keeles.

#futureclassroom #edtech

Värske Õpipisik uurib, kellele kuulub õppekava?

Uuringud on näidanud, et õppekavauuenduste edu sõltub tihti õpetajate arusaamadest, ootustest ja omanikutundest nende uuenduste suhtes. Sestap on oluline, et õpetajad mõistaksid õppekavapoliitika muudatuste põhjuseid ja neis kajastuvaid ideid ning omaksid nende suhtes omanikutunnet.

Räägime uues Õpipisiku episoodis õppekava-alasest omanikutundest Piret Viirpaluga, kes kaitses tänavu sügisel haridusteaduste instituudis sel teemal oma doktoritöö.
Loe Viirpalu doktoritöö kokkuvõtet ka Õpetajate Lehe artiklist.

Sel sügisel nägi ilmavalgust avalik kiri, milles Eesti lapsevanemad ja hariduseksperdid soovisid, et riik töötaks välja reeglid nutiseadmete kasutamiseks koolis. Osa riike on tänaseks nutifonide kasutamise koolides keelustanud.

Mida võiks selles osas ette võtta, kui teadusuuringutele otsa vaadata ja kuidas näevad kooliõpilased kogu temaatikat oma pilgu läbi?

Stuudios on sel teemal arutlemas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute professor Andra Siibak, haridusteaduste instituudi juhataja ning haridusinnovatsiooni professor Margus Pedaste ja Tartu Kivilinna Kooli 9. klassi õpilased Rebecca ja Markus.

#nutiseadmed #nutifon #kool

Uues episoodis on külas Äli Leijen, Kristi Pikk ja Katre Kikkas. Räägime põhjalikumalt rahvusvahelisest projektist „Matemaatika motivatsiooni koosloome alushariduses: pikiuuring kuues Euroopa riigis“. Saame teada, miks ja kuidas uuriti matemaatika õppimise motivatsiooni, mida leiti seoses õpetajate uskumuste ning praktikatega ja millist rolli mängib matemaatika õppimise juures sotsiaalmajanduslik taust.

Mida toob kaasa tehisaru üha laiem levik haridussüsteemile ja koolidele? Saate külaliseks on Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru, kelle sõnul on tehisaru kasutamisest tähtsam oskus see, kui inimene oskab kriitiliselt mõelda ja jälgida, mida tehisaru ütleb. Teadlase meelest saab tehisaru koolis kasutada lisatoena ehk isikliku tuutorina, ent see ei suuda inimõpetajat asendada. Jaan Aru arvab ka, et Eesti võiks olla riik, kus on kõige rohkem neid õpilasi, kes teavad, kuidas tehisaru mõistlikult kasutada. Saatejuht on Pedagogicumi koordinaator Kerstin Vestel.

Mida võtta ette, kui õpetajal või tugispetsialistil on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH)? Missugune on sel puhul tööga toimetulek ja milliseid strateegiaid kasutatakse, et ATH sümptomitest tulenevaid raskusi vähendada? Millised võivad lisaks varjukülgedele olla ATH positiivsed pooled? Vestleme haridusteaduste instituudi eripedagoogika vilistlase Eneli Pääroga, kes kaitses just sel teemal tänavu oma magistritöö.

Kuidas valmistada last ette eluks gruppides ja ühiskonnas? Mis puhul võib last sotsiaalselt pädevaks pidada ja milliseid sotsiaalseid oskusi ta selleks peab omandama? Milliseid tüüpilisi vigu teevad vanemad laste kasvatamisel? Nendel teemadel vestleme haridusteaduste instituudi õppekorralduse lektor Heiki Kripsiga, kellel ilmus hiljuti raamat “Lapsele sotsiaalsete oskuste õpetamine”.

Haridusteaduste instituudi poolt läbiviidud uuringu „Kaasava hariduskorralduse tõhusus üldhariduses 2023“ eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas on Eestis rakendunud kaasav hariduskorraldus ning milliseid meetmeid tuleks kavandada kaasava hariduskorralduse edasiseks toetamiseks ja arendamiseks. Uuringust räägivad lähemalt Gerli Silm ja Tiina Kivirand.