Päevatee

Kalendrisse vaadates on selge, et seekordne saade keskendub hingedele ja järgneb neile läbi kolme maailma.

Seekordne tunnike “Päevateel” keskendub silmadele ja sellele, kuidas ning mida me näeme. Kui näeme!

Jätkame toitmisravi teemat ning seekord on dr Susan Sündema fookuses dementne patsient. Ravipreparaadi sisust on samuti pikemalt juttu.

"Päevatee" alustab oma 37. sügist ja eetrisse jõuavad taas erialainimeste intervjuud, mille keskmes on vanusest ja oma tervisest lugu pidav kuulaja.

"Elu on ilus, huvitav ja tappev ning me kõik veedame selle üksikul saarel. Ainuke, mis juhtuda saab, on kohata teist ja leida mõistmist," nii sõnastab "Päevatee" seekordne külaline.

"Oma elustiili arvestades on mul isegi hästi läinud, et me siin stuudios praegu istume. Ja üks omaette traagiline teema on nüüd veel mälu, seda ägavad kõik vähegi eakamad inimesed ja sõbrad, kui jutuks läheb – kõik oleks nagu ühe vitsaga löödud," tõdeb 40 ja pisut rohkemgi aastat laval seisnud rokipeer, kelle lahutamatu kaaslane on alati olnud ka laulusõnade kaustik, ehkki vahel on sel vaid rekvisiidi roll.

"Olin otsustanud, et 65. sünnipäeva ma ei peagi, vaid tähistan hoopis seda järgmist – 66 on ju põnev number," muheleb "Päevatee" seekordne külaline. Samas tunnistab mees, et käis just äsja peoruume vaatamas ning pidu sel aastal siiski tuleb. "Kuid sellest saab Peebu pensionile saatmise pidu," rõhutab linnumees ja Viru Folgi isa.

"Ma kasvasin hardas vaikuses ja see on see, kuhu ma ikka jälle tagasi lähen," tõdeb oma maadlejast vanaisa ehitatud kodumajas kogu elu veetnud Hendrik Toompere.

"Ega Venemaa ei huvitagi mind. Absoluutselt mitte. Mind huvitab inimene," nii on öelnud mees, kelle ajalooteadmisteta ei kujutaks paljud meist oma päeva ettegi.

Jätkame kevadhooaja lõpulainel ja seekord on tervis veelgi suuremalt luubi all. Sest aegajalt on tarvis korrata kõike, mis puudutab sõeluuringutega seonduvat või tuletada meelde, miks on krooniliste haiguste ravi puhul järjepidevus tähtis.