Päevatee

"Käin aegajalt doktor Everausi vastuvõtul ja ta tõuseb iga kord püsti, kui ma kabinetti lähen. Mäletan, kuidas ma esimest korda seda märgates mõtlesin, et huvitav, miks ta püsti tõusis. Kas ta peab kuskilt midagi võtma või? Aga kui ma kolmas kord vastuvõtule läksin, siis sain ma aru, et appi, ta teeb seda minu pärast," imetleb Heino Seljamaa oma raviarsti pühendumust.

"Panso ütles meile ikka, et sa võid laval mängides kas või kapsasupist mõelda, aga kui sa saavutad selle, et publik on sul peos või vaataja vaikselt pisaraid pühib, siis on see professionaali töö," nii meenutab teatrimehe õpetust tema õpilane Katrin Karisma, kes on 55 aastat laval säranud.

Üks asi on ajalugu raamatust lugeda, teine asi aga kuulata, kuidas täpselt neist aegadest, põgenike teekonnast läbi sõjatandri ja uutes oludes kohanemisest räägitakse. Millised on need sõnad ja hääletoon ja mida see meis kuulajatena esile toob?

"Õnneks on inimene, küll mitte kõik, aga niuksed paratamatud optimistid nagu mina, loodud nii, et ta oskab närvide hoidmise mõttes visata kõrvale need mälestused, mis liialt negatiivsed on," nii kõlab tänase külalise elutarkus.

Jätkame suvist külalistesarja ja seekord tuleb palju muu hulgas juttu ka raamatutest. Kõrvu jääb, kuidas vestluskaaslane neist kui armsatest inimestest kõneleb.

Augustivalgel on meil seekord põhjust kõnelda mehega, kellest teame justkui juba kõike, kuid kelle jutte kuulates koorub alati midagi uut ja mõtlemapanevat.

Küllap olete nõus, et olulistele asjadele, hetkedele või inimestele mõtlemiseks pole õigeid või valesid hetki. Ent kui mõelda, et seekordne vestlus sai teoks helilooja Veljo Tormise sündimise päeva õhtul, võiks öelda ka, et elus juhuseid ei ole.

"Inimesele on antud ju vaid üks elu ja seepärast tuleb kõik aastad väga korralikult täis elada," nii kõlab üks elutarkus, mis alanud saatest kaasa võtta.