Päevatee

"Ma tõesti ei tea, mis väega noored kõik mu ümber on tulnud. Vahest seetõttu, et ka nemad armastavad muusikat ja et meil on natuke nagu ühine vereringe. Ühise asja nimel on ju tore pingutada ja loomingulistest töövõitudest mõnu tunda," arutleb Eesti džässi esileedi, muusikatoimetaja ja helilooja Anne Erm.

"Isa õpetas mind niitma ja kõiki maatöid tegema, sest ütles ikka "tüdruk, sa pead kõike oskama". Nii olen ma elus väga palju asju teinud selle tõttu, et kõike peab oskama. Ja poolnaljaga jätkates – isegi põhiseadust pidi oskama kirjutada," naerab seekordne suvekülaline Liia Hänni.

"Mujal maailmas antud intervjuudes ikka räägin, et olen üks esimestest, kes on päris vabas Eestis sündinud. Ja et kord oli Eestis aeg, mil džässmuusikat ei tohtinud mängida ning kuidas seda Soome raadiojaamast kindlal kellaajal lindistati – imetlen neid, kes niimoodi selle muusika nimel olid valmis riskima," tunnistab 30-aastane džässpianist Holger Marjamaa.

"Ma usun, et te ei oska iial arvata, milline oli mu esimene sõna," ütleb diplomaat, julgeolekuekspert ja praegune rahvaesindaja Kalev Stoicescu naerdes. Ta ise muidugi mäletab ja saadet kuulates saate teiegi teada. Kuid millises keeles kõlas see esimene sõna?

"Saunapäev oli meie peres pühapäeviti ja pärast seda ootas laual potitäis bubertit. Ja see on midagi, mida nüüd juba täiskasvanud lapsed siiani meenutavad," on öelnud Lia Virkus, keda kolleegid kutsuvad hellitavalt köögivõluriks.

"Me kõik oleme erivajadusega. Kui loen või kuulen, et laulu- ja tantsupeost kutsutakse osa saama kõiki, siis mõtlen alati, kes need kõik on," räägib pärimusmuusik ja kirjeldustõlk Piret Aus.

"Mulle meeldib see töö, mida teen, kuid karjäär selle kõrval ei ole nii väga oluline", ütleb kindrali auastmeni jõudnud Martin Herem.