Päevatee

See on isemoodi juubelisaade. Kuna Tõnu Aav ütles, et ta on kõik juba ära rääkinud, siis otsustasime, et räägime muusikast, millel on olnud tema elus tähtis koht.

Tallinna Ülikooli Eesti Demograafiakeskuse teadur ja haridusgerontoloogia lektor Tiina Tambaum tutvustab uut töövihikut Särts, milles on ülesanded täiskasvanutele üheskoos lahendamiseks oma vanade vanematega. Ülesandeid koostades on arvestatud eakate inimeste elukogemuse, mälestuste ja teadmistega. Töövihik pakub parajalt pinget ja ka (taas)avastamisrõõmu.

Tallinna Ülikooli Eesti Demograafiakeskuse teadur ja haridusgerontoloogia lektor Tiina Tambaum räägib, kuidas väärtustada eakat inimest.

Jõulueelne "Päevatee" vaatab ajas tagasi. "Selle aasta algul tuli mul ära saata kaks väga lähedast kolleegi "Muusikalisest tunnist" – Helve Võsamäe ja Vello Mikk," ütleb saatejuht Ülle Karu.

Meil on külas Henn Rebane, kes räägib Peterburi akordionistide festivalist, mis toimus 34. korda. Kuidas on aja jooksul akordionimäng muutunud? Missugused on akordionistidele olulisemad konkursid? Henn Rebane tutvustab noort Moldova akordionisti Radu Ratsoid.

Notar Priidu Pärna räägib abielust ja lahutusest. Abielu võib registreerida perekonnaseisuametis, notari juures või kirikus. Avaldust ei saa esitada elektrooniliselt, abielluda soovijad peavad ise kohale minema ja avalduse täitma. Abielu saab sõlmida mitte varem kui kuu ja mitte hiljem kui kuus kuud avalduse andmisest.

Notar Priidu Pärna räägib korteriühistutest. Kui vana kortermaja kipub lagunema, on ühistul kohustus see korda teha. Kui üksmeelt ei leita, on võimalus ka kohtutee ette võtta.

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele: mida teha, kui vana maja laguneb, aga korteriomanikud on remondi suhtes eri meelt? Kuidas on hakkama saanud selle aasta alguses moodustatud korteriühistud?

Kuulaja küsib: kas odavam on teha kinkelepingut või testamenti? Notar Priidu Pärna selgitab, et see sõltub sellest, kas inimene tahab kohe oma vara üle anda või pärast surma. Saates tuleb juttu notari- jm tasudest.

Kui inimene on üles kirjutanud oma eluloo või pannud kirja mälestused, siis mida nendega teha? Eesti Kirjandusmuuseumi teaduri Rutt Hinrikuse sõnul võib need tuua Kirjandusmuuseumi või ka mõnda teise muuseumi, kus need kenasti hoiule pannakse ja andmed arvutisse kantakse, nii et hiljem on neid kerge üles leida. Oodatud on ka päevikud ja vanad pildid.