Alo Põldmäe räägib salongimuusikast. Salongimuusika võidukäik seostub otseselt klaveri ja klaverimängu massilise levikuga alates 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi 1930. aastateni. Vajadus kergekaalulisema repertuaari järele oli suur ja see andis tööd nii heliloojatele kui ka arvukatele noodikirjastustele. Salongimuusika oli reeglina heakõlaline, ta ei pretendeerinud sisusügavusele ja lähtus romantilisest tundelisusest. Palju helitöid sündis tantsumuusikaks. Salongimuusika võis olla ka tuntud ooperi- või operetimeloodia ja klassikapala.