Politseiraadio

„Torud", mis võimendasid MMSi kasutamist ja siis koroonavastasust, on nüüd kasutusel Eesti vastaseks tegevuseks. Neid kanaleid jälgivad tavalised Eesti inimesed. Kas agressori propagandamasin on tegelikult nii küündimatu, kui meile tundub? Sotsiaalmeedias saab selline tegevus vohada, kuna siin kehtivad teised reeglid ning sekkumiseks on võimalused piiratud. Kes valeinfole piiri peaks peale panema?

Moderaator: Maria Murumaa-Mengel (TÜ meediauuringute kaasprofessor)

Esinejad: Maarja Punak (PPA kommunikatsioonispetsialist), Andres Lember (Propastopi eestvedaja), Kaili Malts (Ekspress Meedia faktikontrollimise ja valeinfo reporter).

Valgevene ründas mullu tuhandeid migrante ära kasutades meie naaberriike. Selle ohu eest pole kaitstud meiegi. Mida teeme, kui ühtäkki suunatakse selline rünnak meie vastu? Kas tõrjume piiril inimesed jõuga tagasi või võtame nad vastu ja aitame neid, kes abi vajavad?

Moderaator: Mirjam Nutov (ERR Lõuna-Eesti korrespondent)

Esinejad: Egert Belitšev (PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal), Klen Jäärats (riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor), Kari Käsper (ÜRO pagulasameti UNHCR õigusametnik), Villem Lapimaa (Tallinna ringkonnakohtu esimees)

Mis juhtuks, kui Venemaal oleks võimalik osta ära Ida-Virumaa, Hiina otsustaks meie internetikasutuse üle või omaksid need riigid arvestatavat osa meie sadamates ja raudtees? Kas oled üldse kunagi mõelnud, milliseid ohte julgeolekule kujutavad välisriikide investeeringud? Riik ja ettevõtted näevad palju vaeva, et majandust elavdada - kuidas leida tasakaal majandus- ja julgeolekuargumentide vahel?

Moderaator: Silvester Soop (Siseministeeriumi nõunik)

Esinejad: Leho Laur (PPA Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroojuht), Marie Allikmaa (Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium välismajanduse valdkonnajuht), Heikki Mäki (Eesti Välisinvestorite Nõukogu juhatuse aseesimees), Joonas Vänto (EASi välisinvesteeringute keskuse direktor)

Viimasel aastal on kriisile järgnenud kriis ning sellele omakorda kriis. Kas me oleme riigina uue kriisi juhtimiseks päriselt valmis ja mida me saaksime möödunud aastate pealt õppida? Ehk oleks meil aeg kriisideks valmistuda nii, et kedagi tundmatus kohas vette ei visata, vaid paneme kõik kohe oma tugevused mängu.

Moderaator: Johannes Tralla (ERR ajakirjanik ja saatejuht)

Esinejad: Elmar Vaher (PPA peadirektor), Tuuli Räim (Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna juht), Katri Raik (Narva linnapea).

Eestis on suur hulk Ukraina sõjapõgenikke, kes moodustavad rahvastikust ligi 3,75%. Suur sisseränne mõjutab riigi igapäevaseis tegemisi ja toob enamasti kaasa ka ühiskondlikke muutusi nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka poliitilisi. Kuidas on läinud Eestil? Kuidas Eesti on toime tulnud suure põgenike sisserändega? Millised probleemid ootavad lahendamist? Kes neid peab lahendama?

Moderaator: Kert Valdaru (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse direktor)

Esinejad: Osalejad: Egert Belitšev, (PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal), Raivo Sults (Sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise osakonna juhataja), Anu Viltrop (MTÜ Eesti Pagulasabi tugiteenuste juht), Viljar Arakas (Eften Capital AS tegevjuht), Martin Šmutov (Õhtulehe peatoimetaja), Jane Väli (Töötukassa Tartu osakonna juhataja)

Jooksus olev tapja kahtlustab, et politsei kuulab pealt tema telefoni, miljonikelm arvab, et tema autosse on peidetud lutikad. Aga miks kardab tavaline inimene, kelle viimane kokkupuude kuritegevusega piirdub hiljuti läbi loetud krimiromaaniga, et politsei iga tema liigutust teab ja jälgib? Otsime vastust küsimusele, kui palju riik oma inimesi jälitab või on hoopis kaubandusketid need, kes meie kohta kõige rohkem andmeid omavad?

Moderaator: Erkki Koort (Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja)

Esinejad: Aivar Alavere (Keskkriminaalpolitsei juht), Tuuli Jõesaar (Eesti Päevalehe ajakirjanik), Tiit Hallas (AS LHV Pank infoturbejuht)

Kumb on ohtlikum -kui laps läheb külla naabrile, kellel on avatud järelevalveta bassein või kellel on seifis tulirelv? Seda küsimuste jada võiks jätkata - suitsiid või liiklusõnnetused, lennuki- või moottorrattasõit, terroristid või vaktsiinivastased. Räägime ohtudest - neist, mida me tunnetame ohtlikena ja neist, mis jäävad eelnimetatute varju, kuid võivad olla palju traagilisemate tagajärgedega.

Esinejad: Joosep Kaasik (Põhja prefekt), Ingrid Teinemaa (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehnikaosakonna juhataja), Kätlin Konstabel (Eesti Rakenduspsühholoogia Keskus, psühholoog-pereterapeut)

Teenused automatiseeruvad ning tehnoloogia võtab inimestelt tööd üle. Kas inimestega suhtlemine, eriti kriisi ajal on üks nendest? Koroonapandeemia ajal vajasid riigiinfo telefonilt tuge eakad, keda lähedased ei saanud külastada, et igapäevast abi pakkuda. Sõja puhkedes uurisid inimesed 1247-lt, kus asuvad pommivarjendid ja kas Eestis on häiresignaalid. Kas küsimused infotelefonile on märk kommunikatsioonitõrkest või loob hääl telefonitorus kriisisituatsioonis selgust ja annab kindlustunnet? Kas tehnoloogia saab asendada inimest ja pakkuda sedasama turvatunnet?

Moderaator: Kadi Käppa (Häirekeskuse 112 ja 1247 teenuste grupi ekspert)

Esinejad: Andero Uusberg (psühholoog ja käitumisteadlane), Joel Kotsjuba (MKMi digiriigi arengu osakonna teenusedisaini nõunik), Kadri Hansalu (kommunikatsiooniekspert)

Iga päev istub rooli mitukümmend inimest, kes ei pea joodud alkoholi takistavaks asjaoluks. Kurb statistika näitab, et ka ujuma või kalale minekuga käib tihtipeale kaasas napsuvõtmine. Miks ei adu inimene ohtu ega julge öelda seltskonnale ja iseendale: purjus peaga rooli ega vette ma küll ei lähe? Kuidas keerata see kainestav sisemine hääl kõvemaks? Kas võimendiks saaks olla sõbrad, sugulased, tuttavad, kel piisavalt selgroogu, et öelda: „Mees, see pole hea mõte." Kuni seda julgust pole, sõidab igal aastal kümme peolist koju oma viimast sõitu ning 20 inimest jätab elu vette. Kuidas leiame üles ellu jäämiseks vajaliku selgroo?

Arutelu juht: Neeme Raud (ajakirjanik). Osalejad: Andero Uusberg (Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi õppejõud ja teadur), Ottomar Virk (PPA Lõuna prefektuuri operatiivteabetalituse juht), Siim Mõistus (Active Assets jpt ettevõtete juhatuse liige), Viktor Saaremets (Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja).

Tegemist on Arvamusfestivali vestluse salvestusega.

Moodne inimene elab üha suurema osa oma elust virtuaalses maailmas. Me õpime, töötame, suhtleme, aga ka armume, leiname ja vihastume veebis. Infot on palju ja vastuolulisust järjest enam. Kuidas teha vahet faktidel ja igaühe tõe kuulutusel? Kas on vahet, mida usutakse? Miks peaks sotsiaalmeediamullides toimuv igaühele korda minema? Väärinfo fenomenis ei ole midagi uut, kuid tänapäeval teeb vale otseses mõttes ringi ümber maailma enne, kui tõde püksid jalga saab. Ja see vale on tihti sihistatud ja mõeldudki segadust või hirmu külvama. Ühel hetkel võib veebis levivast vihast saada aga oht füüsilises maailmas. Kas väärinfoviiruse peatamine on võimalik ja kas valeuudiste vastu leidub vaktsiin ja ravi?

Arutelu juht: Indrek Treufeldt (teleajakirjanik). Osalejad: Maarja Punak (PPA vanemkommunikatsiooniametnik); Pärtel Preinvalts (PPA Põhja prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik); Maria Kristiina Prass (Tartu Ülikooli kommunikatsioonispetsialist).