Taimekasvatushooaja 2023 kokkuvõtteid teevad seekordses podcastis Karl-Gustav Peterson Tartu lähedalt Kõivu Agro farmist, taimekasvatuse õppejõud Indrek Keres Eesti Maaülikoolist ja Margus Ameerikas Baltic Agrost.

Mida oli meil õppida ekstreemselt kuivast kevadest ja mida on meie põllumehed teinud, et põuaperioodid vähem mõjuks? Kuidas kasvatas Karl Gustav oma viljelusvõistluse talinisu põllul ühe hooaja parima saagi ning kuidas majandavad tulukalt kliimamuutuste ja poliitika tõmbetuules teised Lõuna-Eesti põllumehed?

Üks paremaid abinõusid teraviljade talvekindluse parandamiseks on lehekaudne kaaliumiga pritsimine. Kaaliumil on mitmeid funktsioone, mis mõjutavad nii taime vastupanuvõimet temperatuuride kõikumisele, külmale kui haigustele. Kuna kaaliumi kättesaamine mullast võib olla raskendatud, siis lehekaudne väetamine 2-3 nädalat enne püsivate öökülmade saabumist kindlustab kaaliumivaru talveks.
Kaaliumi kasutamist selgitab eriväetiste tootejuht Ene Kiudsoo.

Tänases podcastis anname ülevaate teravilja ja rapsi saagikusest ja kvaliteedist, mis Eesti põldudelt tänaseks on koristatud. Arutleme, kui suureks võib kujuneda käimasoleva viljahooaja kogusaak ning milline on olukord eksporditurgudel. Balti riigid tervikuna on muutunud oluliseks viljatootjaks – vaatame, kui suure saagi meie lõunanaabrid on koristanud ning kas Lätis sadanud hiidrahe tegi olulist kahju. Kuula, milline on hetkeolukord Musta mere vilja ekspordil ning kuhu on kadunud MATIF-i volatiilsus.

Herbitsiidi paagisegusse on soovitatav lisada tooteid, mis parandavad mulla omadusi ning soodustavad taimede kasvu ja arengut. Kui taimed tärkavad sügisel ühtlaselt ja kasvatavad sügavale ulatuva juurekava, siis on talvitumine edukam ning kevad-suviste heitlike ilmastikuoludega toimetulek parem.
Juba tärganud ja veidi lehemassi kasvatanud taliteravilja taimed vajavad sügisel fosforit, kaaliumit, vaske ja mangaani.
Sügisese täiendväetamise Põlluteate loeb ette eriväetiste tootejuht Ene Kiudsoo.

Sügisel tehtud umbrohutõrje aitab kevadel palju lisaaega võita, kaob varakevadine vajadus talvitunud umbrohtude tõrjumiseks. Sellelgi aastal olid taaskord kevadised öökülmad umbrohutõrjel suureks probleemiks.Tärkamiseelsed pritsimised tuleks teha kohe pärast külvi mustale mullale. Tärkamisjärgsed pritsimised on soovitatav teha siis, kui teraviljal on moodustunud vähemalt kaks lehte. Varasema pritsimise korral on oht kultuurtaime kahjustada ja seda tuleks sügisel igal võimalusel vältida. Tärkamisjärgsed herbitsiidid on kõige efektiivsemad siis, kui umbrohud on 2-4 lehe faasis. Taliteraviljade sügisesest umbrohutõrjest räägib agronoom-nõustaja Annika Täkker.

Sügisel peaks rapsi puhul olema tagatud mitmete võtmeelementide – P, K, B, Mo, Mn – kättesaadavus. Seetõttu soovitame koos kasvuregulaatoritega paagisegusse lisada juurestiku ning taimede arengut soodustavaid täiendväetiseid. Talirapsi sügisese täiendväetamise teemalise Põlluteate luges sisse eriväetiste tootejuht Ene Kiudsoo.

Kasvu reguleerimise eesmärgiks on hoida taimede kasvukuhik mullapinna lähedal ning sundida taime rohkem panustama juurestiku ja kasvukuhiku arengusse, mitte niivõrd lehemassi ning varre pikkuse kasvatamisse. Kasvuregulaatorite kasutamisel on ka taimiku kevadine taastumine kiirem.
Soovitusi talirapsi sügiseseks kasvureguleerimiseks jagab agronoom-nõustaja Annika Täkker.

Varasemate aastate vaatlustulemustele tuginedes tuleks ka sellel aastal sügiskülve hoolega seirata. Põlluteates teeme ülevaate kahjuritest, kes põldudel sügiseti ringi toimetavad ja oma tegevusega ulatusliku kahju kaasa võivad tuua. Need on: maakirp, naeri-lehevaablase ebaröövik, suur-kapsaliblika röövik, rootsi kärbse vastne ja naksurlase vastne ehk traatuss.
Kahjureid tutvustab taimekaitse tootejuht Kiti Krebes.
Fotod leaid: balticagro.ee/talivilja-kahjurid-sugisel

Põllupäevikus arutame, kuidas vilja koristushooaeg on alanud ning anname nõuandeid, kuidas selle aasta kuivades kasvutingimustes saadud teadmisi rakendada järgmistel aastatel. Kogu põllule antud väetist ei ole taimed suutnud kasvuhooaja jooksul ära kasutada – anname nõu, kuidas on võimalik need toitained kinni püüda ning muuta järgnevatele kultuuridele kättesaadavaks. Vestlusringis on müügidirektor Martin Maante, heinaseemnete tootejuht Jaak Reemann ja arendusdirektor Margus Ameerikas.

Viljakoristus on mitmes paigas Eestis tuure kogumas ning esimesed viljakoormad on jõudmas vastuvõtukohtadesse. Oluliseks muutub, kuidas koristatud vili võimalikult hea hinnaga maha müüa, et põllule tehtud kulutused saaksid kaetud.
Põllupäevikus jagavad viljaäri tootejuht Timo Sildvee ja müügidirektor Martin Maante viimaseid uudiseid globaalselt viljaturult – mis on peamised mõjurid ning miks on hinnad viimastel päevadel märgatavalt tõusnud. Vaadatakse üle Eesti 2023. a külvipinnad ning analüüsitakse, mis on muutunud ja milline võiks tulla kogusaak.