Kevad oli sellel aastal heitlik, öökülmad vaheldusid kõrgete päevaste temperatuuridega. Lisaks jäid tulemata külvide jaoks olulised sademed, mistõttu paljud kevadel rajatud rohumaad hukkusid. Eelmisel suvel rajatud rohumaad seevastu olid muutlikele ilmastikuoludele märgatavalt vastupidavamad. Selleks, et ei korduks sellekevadine vaatepilt, soovitame täna mõelda rohumaade suvisele rajamisele.
Rohumaade rajamise Põlluteate loeb ette heinaseemnete tootejuht Jaak Reemann.

Vahekultuure kasvatatakse põhikultuuride kasvatamise vahel eesmärgiga parandada mullaviljakust, suruda alla umbrohtumust ning vähendada toitainete liikumist sügavamatesse mullakihtidesse, kus taim neid kätte ei saa. Vahekultuuride kasvatamine aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri ning -viljakust, parandada mulla niiskusrežiimi ning samuti soodustada kasulike mullaorganismide elutegevust.
Põlluteate loeb ette heinaseemnete tootejuht Jaak Reemann.

Kaaliumil on taime elutegevuses tähtis roll täita. Kaalium tagab näiteks taimede parema vastupidavuse temperatuuride kõikumisele. Sügisel, nii külvieelselt kui ka järgselt, on ilmastik aastati olnud väga ettearvamatu: soojad ja kuivad tingimused vahelduvad liigniiskuse ja jahedate temperatuuridega. Lisaks on raske ennustada, millal esimesed öökülmad kimbutama hakkavad. Selleks, et põllukultuurid ebastabiilsetele ilmastikutingimustele võimalikult vastupidavad oleksid, tuleks juba seemne mulda jõudmisel tagada piisav kaaliumiga varustatus.
Kaaliumi tähtsusest sügisel annab ülevaate põlluväetiste tootejuht Mihkel Salum.

Puhtimisvahendite kasutamine on soodsaim, tõhusaim ning teatud haigustekitajate puhul ka ainus võimalus patogeenide leviku tõkestamiseks. Puhtimine aitab kaitsta taimi nii mullas esinevate kui ka seemne pinnal ja sees asetsevate haigustekitajate eest. Lisaks soodustavad paljud uuema põlvkonna puhtimisvahendid juurestiku arengut.
Põlluteate loeb ette agronoom-nõustaja Annika Täkker.

Kõrge saagi saamine sõltub esimese tegurina tervest ja elujõulisest seemnest. Kvaliteetse seemne puhul on üheks oluliseks näitajaks idanemisvõime. Halva idanevusega seemned annavad ka suurendatud külvisenormi korral ebaühtlase orase ning madala saagi. Madalast idanevusest tingitud suurem külvisenorm tõstab ka seemne transpordile ja puhtimisele tehtavaid kulutusi. Teine oluline näitaja on seemnete 1000 tera mass. Selle näitaja puhul tähendab mõne grammiga eksimine kümnetes kilogrammides möödalaskmist külvisenormis.
Taliteraviljade seemneid tutvustab teravilja- ja rapsiseemnete tootejuht Tanel Käbin.

Muld on põllumajandustootja peamine töövahend, mistõttu on oluline hoida see terve ning produktiivsena. Toetades mulla mikrofloorat, loome mulla omaduste paranemisega taimedele soodsama kasvukeskkonna. Mullaherbitsiidi paagisegusse sobivad ideaalselt mitmed mulla omadusi parandavad ning taimede kasvu ja arengut soodustavad tooted. Need tagavad taimestiku ühtlasema tärkamise, hästi arenenud juurestiku ja kiirendavad taimede algarengut. Eelnevate aastate sügised on selgelt näidanud, et taimede algarengut on vaja omalt poolt igati toetada. Kui taim sügisel ühtlaselt tärkab ja sügavale ulatuva juurekava kasvatab, siis on talvitumine ja kevad-suviste heitlike ilmastikuoludega toimetulek lihtsam.
Täiendväetamise Põlluteate loeb ette agronoom-nõustaja Annika Täkker.

Sügisesed pritsimistööd tuleb hoolikalt läbi mõelda. Talirapsi umbrohutõrje lahenduste planeerimisel tasub mõelda, millised on probleemsed umbrohud konkreetsel põllul ning kindlasti arvestada põllu harimise võtetega ja ka mullaniiskusega. Viimased puudutavad eelkõige mullaherbitsiidide kasutamist.
Jututeemaks on ka sügiseti põlde kimbutavate nälkjate ja tigude tõrje.
Põlluteate loeb ette taimekaitse tootejuht Kiti Krebes.

Baltic Agro talirapsi sordivalik hõlmab täna väga laia külviakent ning külvi planeerimisel tuleks arvestada sortide sügisese arengu ja kasvu kiirusega. Samuti võiks arvestada sortide valmimisajaga, kuna see aitab planeerida järgmise aasta koristuskonveierit. Igal juhul tuleks külvata hiljemalt 25. augustil. Soovitatav on valida sort, mis on meie klimaatilistes tingimustes tootmiskatsetes kontrollitud.
Põlluteate loeb ette teravilja- ja rapsiseemnete tootejuht Tanel Käbin.

Lagunemata põhumass pärsib põllukultuuride arengut
Lagunemata orgaaniline mass takistab järelkultuuril idanemist ja tärkamist. Põhku lagundavad mikroorganismid võtavad põhu suure C : N suhte tõttu puuduoleva lämmastiku mullast, olles konkurendiks kultuurtaimedele. Põhu tagastamine mulda parandab huumusbilanssi ja mullaviljakust ning suurendab mulla süsinikuvaru. Põhk sisaldab ka olulisel määral toiteelemente, seega on soovituslik jätta põhk põllule ning tagada selle kiire lagunemine.
Põlluteate loeb ette agronoom-nõustaja Helina Märtmann.

Glüfosaate on võimalik kasutada teravilja-, rapsi ning herne põldudel koristuseelselt kui ka koristusjärgselt. Kuidas täpsemalt? Koristuseelne kasutamine on lubatud ainult umbrohutõrje eesmärgil. Taimede koristuseelseks närvutamiseks või kuivatamiseks on glüfosaadi kasutamine keelatud.
Baltic Agro tootevalikust soovitame nii koristuseelseks- kui ka koristusjärgseks umbrohutõrjeks kasutada: Roundup Flex või Rodeo FL. NB! Tootjad, kes on keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) nõuetega ühinenud, ei tohi koristuseelselt glüfosaate kasutada. Eelnimetatud taimekaitsevahendeid on keelatud kasutada põllumajanduskultuuride õitsemise ajal ja ka siis, kui töödeldaval alal esineb õitsvat umbrohtu.
Glüfosaatide kasutamise Põlluteate loeb ette taimekaitse tootejuht Kiti Krebes.