Muld on põllumajandustootja peamine töövahend, mistõttu on oluline hoida see terve ning produktiivsena. Toetades mulla mikrofloorat, loome mulla omaduste paranemisega taimedele soodsama kasvukeskkonna. Mullaherbitsiidi paagisegusse sobivad ideaalselt mitmed mulla omadusi parandavad ning taimede kasvu ja arengut soodustavad tooted. Need tagavad taimestiku ühtlasema tärkamise, hästi arenenud juurestiku ja kiirendavad taimede algarengut. Eelnevate aastate sügised on selgelt näidanud, et taimede algarengut on vaja omalt poolt igati toetada. Kui taim sügisel ühtlaselt tärkab ja sügavale ulatuva juurekava kasvatab, siis on talvitumine ja kevad-suviste heitlike ilmastikuoludega toimetulek lihtsam.
Täiendväetamise Põlluteate loeb ette agronoom-nõustaja Annika Täkker.

Sügisesed pritsimistööd tuleb hoolikalt läbi mõelda. Talirapsi umbrohutõrje lahenduste planeerimisel tasub mõelda, millised on probleemsed umbrohud konkreetsel põllul ning kindlasti arvestada põllu harimise võtetega ja ka mullaniiskusega. Viimased puudutavad eelkõige mullaherbitsiidide kasutamist.
Jututeemaks on ka sügiseti põlde kimbutavate nälkjate ja tigude tõrje.
Põlluteate loeb ette taimekaitse tootejuht Kiti Krebes.

Baltic Agro talirapsi sordivalik hõlmab täna väga laia külviakent ning külvi planeerimisel tuleks arvestada sortide sügisese arengu ja kasvu kiirusega. Samuti võiks arvestada sortide valmimisajaga, kuna see aitab planeerida järgmise aasta koristuskonveierit. Igal juhul tuleks külvata hiljemalt 25. augustil. Soovitatav on valida sort, mis on meie klimaatilistes tingimustes tootmiskatsetes kontrollitud.
Põlluteate loeb ette teravilja- ja rapsiseemnete tootejuht Tanel Käbin.

Lagunemata põhumass pärsib põllukultuuride arengut
Lagunemata orgaaniline mass takistab järelkultuuril idanemist ja tärkamist. Põhku lagundavad mikroorganismid võtavad põhu suure C : N suhte tõttu puuduoleva lämmastiku mullast, olles konkurendiks kultuurtaimedele. Põhu tagastamine mulda parandab huumusbilanssi ja mullaviljakust ning suurendab mulla süsinikuvaru. Põhk sisaldab ka olulisel määral toiteelemente, seega on soovituslik jätta põhk põllule ning tagada selle kiire lagunemine.
Põlluteate loeb ette agronoom-nõustaja Helina Märtmann.

Glüfosaate on võimalik kasutada teravilja-, rapsi ning herne põldudel koristuseelselt kui ka koristusjärgselt. Kuidas täpsemalt? Koristuseelne kasutamine on lubatud ainult umbrohutõrje eesmärgil. Taimede koristuseelseks närvutamiseks või kuivatamiseks on glüfosaadi kasutamine keelatud.
Baltic Agro tootevalikust soovitame nii koristuseelseks- kui ka koristusjärgseks umbrohutõrjeks kasutada: Roundup Flex või Rodeo FL. NB! Tootjad, kes on keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) nõuetega ühinenud, ei tohi koristuseelselt glüfosaate kasutada. Eelnimetatud taimekaitsevahendeid on keelatud kasutada põllumajanduskultuuride õitsemise ajal ja ka siis, kui töödeldaval alal esineb õitsvat umbrohtu.
Glüfosaatide kasutamise Põlluteate loeb ette taimekaitse tootejuht Kiti Krebes.

Seekordses osas räägime taliviljade külviks ettevalmistamisest, eelkõige seemnetest ja väetistest sügiskülvideks, mis on talirapsi puhul vaid pooleteise kuu kaugusel. Teemaks on ka viimaste aastate muudatused kultuuride struktuuris - taliviljade osatähtsuse kasv ning hübriidsete sortide areng. Täpsem ja targem taimede toitumine on võimalus muutuvate ilmastikuoludega kohaneda ja hakkama saada. Kuula soovitusi Baltic Agro seemnete tootejuhilt Tanel Käbinilt, väetiste tootejuhilt Mihkel Salumilt ja arendusdirektorilt Margus Ameerikaselt.

Seekordses podcastis rääkisid Martin Maante, Margus Ameerikas ja Kevin Laande olukorrast põllul. Millised on niiskusolud ning kas me oleme taimede kasvutempos ees võrreldes eelmise aastaga? Mida panna tähele edasistes taimekaitsetöödes ning mida kindlasti paagisegudesse juurde lisada? Süsiniku sidumine ja sellest teenimine on muutunud väga oluliseks teemaks. Baltic Agro koostöös Agreenaga pakub võimalust süsiniku sidumisest raha teenida. Kuula, mitu eurot/hektar teenisid eelmise aasta eest programmiga liitunud Eesti põllumehed ning mida peaks tegema, et ise hakata süsiniku sidumiselt raha teenima. Anname ülevaate põldude SoilOptixiga skaneerimisest ning juba õige pea lähenevast kuivatusteenuse tellimise ajast.

Loe Agreena kohta lähemalt: https://www.balticagro.ee/agreena
Tutvu SoilOptixi teenusega: https://www.balticagro.ee/soiloptix

Tänases saates räägime viljakaubandusest. Arutame lähemalt, mis on täna kõige suuremad hinnamõjurid, millele tähelepanu pöörata. Anname ülevaate, millised on saagikuse väljavaated erinevates maailma piirkondades suurimate kultuuride lõikes. Kui suurt saaki oodatakse Ukrainas ning kuidas toimub nisu eksport Venemaal? Mida Eesti põllumees nendes segastes turuoludes tegema peaks? Kuula värskest podcastist – külas on Timo Sildvee, saadet juhib Martin Maante.

Seekordses Põllupäevikus jagavad oma mõtteid ja kogemusi Margus Ameerikas, Kervin Adamson, Ene Kiudsoo ja Urmas Uustalu. Milline on olnud külmade ilmade mõju kevadistele töödele, taimede toitumisele ning haiguste ja kahjurite levikule põllul? Mida silmas pidada suviviljade taimekaitse ja väetamise töödel ning kuidas toetada taimede kasvu ebasoodsates tingimustes? Juttu tuli ka olulistest tähelepanekutest paagisegude valmistamisel. Head kuulamist!

Kuidas talvitusid taliviljad Harjumaal Koplimäe Agros ning milliseid praktikaid seal talvitumise kindlustamiseks rakendatakse? Millised on olulisemad esimesed taimekaitsetööd ning täiendväetamised taliviljadel ning kuidas neid töid tänasestes keerulistes ilmastikuoludes planeerida? Neil ning ka muudel olulistel teemadel vestlesid Silver Haugas, Margus Ameerikas ja Kiti Krebes.