Ringjoon

Oleme jõudnud saatesarja “Varjupaiksed” kuuenda osani. Kui eelmises episoodis käsitlesime humanitaarabi organisatsioonides töötanud inimeste isiklikke kogemusi, tuleb seekord juttu organisatsioonidest, mis humanitaarkriise kohapeal või sihtkohariikides leevendavad.

Kuidas on humanitaarabi organisatsioonid üles ehitatud ja mis valdkondi suudetakse katta? Kas ja kuidas suudavad organisatsioonid säilitada enda neutraalsust? Kuidas saab igaüks ise humanitaarabi andmisse panustada?

Rääkima kutsusime MTÜ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Jansoni, kes räägib organisatsiooni ajaloost ning käimasolevatest projektidest. Küsimusi esitavad Saskia, Solveig ja Harald.

Varjupaiksete viiendas osas arutame humanitaarabi. Keskendume seekord isiklikele kogemustele: teeme tiiru ümber maailma ja räägime nii Kreekast, Palestiinast, Mosambiigist, Taist kui Kambodžast.

Kuidas satuvad inimesed humanitaarabiga tegelema? Millised on elutingimused põgenikelaagris? Kas humanitaarabi andmine toimib nii nagu peaks või kubiseb see probleemidest?

Külla kutsusime Markus Vaheri, kes töötas Kreekas Lesvose saarel Mavrovouni pagulaslaagris ning Prantsusmaal toiduabis. Oma kogemustest räägivad ka Solveig ja Saskia, saadet juhib Harald.

Saatesarja Varjupaiksed neljandas episoodis arutame inimõiguste murekohti rändekriisi valguses. Inimõigused on tihti seotud kodanikuõigustega, mistõttu on keeruline tagada nende kaitse niigi haavatavas olukorras olevate rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate jaoks.   Kas õigus rännata on inimõigus? Mida tähendavad inimõigused pagulasele ning kellel on kohustus neid tagada? Millised on probleemkohad ja puudujäägid põgenike inimõiguste kaitses?   Saates arutasid teemat taaskord Saskia, Solveig ja Harald.

Oma kolmandas episoodis võtavad ringjoonlased luubi alla selle, kuidas sihtkohariigid põgenikke oma majandusse integreerida saavad. Nagu ikka, lahkame ka stereotüüpe, keskendudes terminile "majanduspagulane". 

Mis rolli saab riik mängida selles, et pagulane poleks pelgalt koorem sotsiaalsüsteemile? Milliseid projekte eksisteerib tõukeriikides, et sealset ettevõtlust arendada? Kas riiklikud toetused pärsivad põgenike majanduslikku integratsiooni?

Kuula Saskia, Solveigi ning Haraldi mõtteid nendel ning mitmetel muudelgi teemadel. 

Varjupaiksete teises episoodis arutame rände poliitilist minevikku ja olevikku. Milline on rände ja migratsiooni peamised poliitilised raamistikud nii maailma kui Euroopa tasandil? Millised on rännet mõjutavad tõuke- ja tõmbemehhanismid poliitilises plaanis? Kes on poliitpagulane? Kuula ja saa teada!

Teemat aitavad lahata Solveig Joanna Niitra ja Harald Rainer Ainla koos külalise Karl Lillmetsaga. Laeva hoiab kursil Saskia Lilli Lehtsalu.

Ringjoon lõpetas sel aastal oma suvepuhkuse varem, et teieni tuua saatesari Varjupaiksed. Varjupaiksed võtab fookusesse üleilmse rändekriisi, heites pilgu selle põhjustele ning võimalikele leevendustele. Saatesari on valminud MTÜ Mondo projekti raames "Jagatud Teekonnad" ning selle toovad eetrisse ringjoonlased Saskia Lilli Lehtsalu, Solveig Joanna Niitra ning Harald Rainer Ainla.

Oma esimeses episoodis räägime me sellest, kes on pagulased, põgenikud, täiendava kaitse saajad ning mida tähendavad paljud muudki terminid, mida me rändajatega seoses kasutame. Me arutleme, miks kaasnevad oma kodust pagenud inimestega paljude inimeste jaoks teatud negatiivsed eelarvamused.

Kuidas erinevad üksteisest põgenik ja pagulane? Kuidas saab põgenikust pagulane? Kuidas piiritleb rändeteemat rahvusvaheline õigus. 

Kuula kõike seda ning palju muud Ringjoone saatesarjast Varjupaiksed. 

Kaanepildi autor: Laura Vilbiks

Soome ja Rootsi on Ukraina sõja mõjul otsustanud muuta totaalselt oma kaitse- ja välispoliitikat. Varasemalt neutraalsed riigid soovivad nüüd saada NATO liikmeteks. Selle jaoks peavad kõik NATO liikmed laienemisega nõustuma, kuid Türgi on otsutanud Põhjamaid selles takistada. Mida Erdogan rootslastelt tahab? Kumb on kangem, kas põhjamaalased või türklased? Sellest ning paljust muust kuuled selle hooaja viimases Ringjoone saates.

Saates arutlevad Oliver Alt ning Harald Rainer Ainla. Saatejuht on Kai Ly Kröönström ning puldis Saskia Lilli Lehtsalu.

Head kuulamist!

Laupäeval leidis Austraalias oma lõpu pikaaegne liberaalide ülemvõim. Töölispartei sai Anthony Albanese juhtumisel parlamendis 73 kohta.

Kas Ringjoone valimiseelsed ennustused läksid täppi? Mis olid Scott Morrisoni valitsuse head ja vead? Milline on Austraalia regionaalpoliitiline olukord?

Valimisanalüüsi viisid moderaator Kai Ly Kröömströmi juhtimisel läbi Solveig Joanna Niitra ja Sten Marcus Mesila. Saate lõikas kokku Kai Ly. 

Nädala on möödas meie pöördelisest reisist Varssavi. Kuidas on lood Läti teedega? Miks kana purskaevul tantsib? Palju erinevaid õlusid vaadist tuleb? Kõigile neile ja veel mõnele küsimusele saab vastuse saatest. 

Stuudios olid Jakko Marko, Annamari, Ruth ja Saskia ning otsereportaažide kaudu ka kogu reisi seltskond. 

Ringjoon on kevadpuhkuselt tagasi tulnud! Vahepeal on aga aset leidnud valimised Ungaris ja Serbias ning esimene valimisvoor toimus ka Prantsusmaal. Esimeses kahes riigis jäid võimule senised ninad, Prantsusmaal on aga seis Macroni ja Le Peni vahel tasavägine.

Kuidas Orbán taas nii suure edumaaga valimised võitis? Mis saab Ungarist? Miks toetab Serbia Venemaad? Kes võidab valimised Prantsusmaal ja mida see endaga kaasa toob? Teemat arutavad Richard Kask, Paula Kägu, Karl Lillmets ja Harald Rainer Ainla.