Peatselt on käes aeg, kus USA valib endale järgmiseks neljaks aastaks presidendi. Kuigi valimised toimuvad alles 5. novembril, on praegusel momendil hea heita kaemus sündmustikule, mis meid praegusesse olukorda on toonud.

Kuidas mõjutab valimisi USA poliitilise süsteemi ülesehitus? Millised takistused ja positiivsed kokkulangevused on kõige kaalukamad? Kes võiks olla järgmine president? Need küsimused ja palju enamat on jututeemaks selle nädalases saates.

Saates lahkavad olukorda Helari ja Karl, saate lõikas kokku Thomas ning seda juhtis Aleksander.

Filmimeedium on kahtlemata üks populaarsemaid kunstivorme. Eriti seda aga tänapäeval, kus tuhanded filmid on läbi voogedastusplatvormide vaid paari nupuvajutuse kaugusel. Eriti tihti aga me ei mõtle selle üle, kui palju saab filme kasutada poliitiliste vaadete levitamiseks või ühiskonna meelsuse muutmiseks. 

Saates arutame millistel erinevatel viisidel on omavahel seotud poliitika ja filmid, millist sisu peaksid filmiedastusplatvormid näitama ning miks on Tulnukas ehk Valdise pääsemine on parem kui selle järg.

Filmimaailmasse sukelduvad Annabel ja Annmari, saadet juhib Eke ning puldis on Kert

Viimaste kuude ja aastate valguses on tõusnud tungiv vajadus arutada Sahelit. Senegali uuest presidendist ja tema ambitsioonikast reformikavast ja uuest välispoliitilistest suunast Sudaani uusima kolmanda kodusõjani on selles maailma nurgas tohutult palju, mida arutada. Kahe eelmainitud maa vahel laiub ka pikk ja lai "riigipöörete vöö", kus esile on tõusnud kolme sõjaväelise diktatuuri all oleva riigi liit - Saheli Riikide Konföderatsioon (CES), mis koosneb Malist, Nigerist ja Burkina Fasost.

Aga kuidas siis areneb ja leegitseb see Sudaani kodusõda? Kui tõsine on CES ja kuidas saavad nad enda terroristidega hakkama? Milline on Senegali poliitika tulevik ja võimalused? Kuidas mahub siia pilti Venemaa?

Vastuseid nendele küsimustele saab Siimult ja Ekelt Eriku poolt juhitud ja Heili-Mae poolt monteeritud värskes Ringjoone saates.

“It is forbidden to kill; therefore all murderers are punished unless they kill in large numbers and to the sound of trumpets.”

Nõnda kirjutas kord prantsuse filosoof Voltaire. Iisraeli peetav sõda ei näita vaibumise märke, see on valgunud välja ajaloolise Palestiina piiridest. Gaza sektoris ja Liibanoni lõunaosas käivad ägedad lahingud, Iisraeli õhuvägi jätkab õhulöökidega, nüüd juba pea terve Lähis-Ida ulatuses. Iraan saatis Iisraeli militaarsihtmärkide suunas rakette, mis Iisraeli kaitsekuplist ka läbi tungisid, demonstreerides oma tehnoloogilisi edusamme relvastuse osas. Kõik elavad pinevas ootuses Iisraeli kättemaksu ees või tema sõja- ja õhuväe rünnakute hirmus.

Kas Lähis-Ida ootab ees täiemahuline sõda? Kuidas hinnata Iisraeli senist tegevust Liibanonis ning Gazas? Kellel on õigus end kaitsta ja kellel mitte? Terrorism või vastupanu? Miks on Lähis-Idas toimuv meile oluline ning kuidas peaks Eesti ÜRO-s hääletama? Kus peituvad selle sõja juured?

Vastused kõikidele nendele küsimustele leiate käesolevast Ringjoone saatest.

Stuudios on Erik, Aleksander, Kjete (saatejuht) ja Anna Gerda (moderaator).

Sisepoliitiliste kisklemiste taustal on Prantsusmaa jõudsalt sõna võtmas globaalsete konfliktide võimalike lahenduste välja pakkumisel. Üllas tegutsemine kulgeb samas murekohaga riigi siseasjade pärast, kus üha äärmuslikumad vaated tuure koguvad, muuhulgas vastandudes senisele Prantsusmaa välispoliitilisele kulule. Aga milline on üldse Prantsusmaa välispoliitika? Saame me enam rääkida kunagisest Galliast kui globaalsest superjõust, mida Napoleon omal ajal ette kujutas?

Kes on üldse tänases multipolaarses maailmas superjõud? Miks rahvusvahelisele üldsusele Prantsusmaa enam korda läheb? Missuguste mängureeglitega toimetab kunagine emamaa uues rahvusvahelises korras? Miks on Julgeolekunõukogule Prantsusmaad veel vaja?

Vastuseid annavad Hilda Laidmets ja Siim Vaher, saatejuhi rolli täidab Annabel Lindmets ning saate lõikas kokku Kaspar Padar.

Kesk-Aasia piirkonnas on autoritaarsed riigikorrad ja mitmed probleemid, millele lahendust hetkel veel ei paista. Lisaks sellele on piirkonnas pead tõstmas kliimamuutused, mis on probleemiks kohaliku rahva vee- ja julgeolekule.

Teemade üle arutlevad RSRi ringjoone liikmed.

Alates 2013. aastast Venezuelas võimul olnud president Nicolás Maduro kuulutas end juuli lõpus toimunud valimiste võitjaks. Opositsiooni ja vaatlejate kohaselt andis valdav enamus Venezuela valijatest oma hääle aga opositsioonikandidaadile Edmundo Gonzalez Urrutiale. Sellegipoolest on Venezuela ülemkohus kinnitanud Maduro valimiste võitjana ning Gonzalez on nüüdseks pagenud Hispaaniasse asüüli.

Kuidas on Venezuela sellisesse olukorda jõudnud? Mis riigi majandusega ja sisepoliitilise olukorraga valesti läks? Kas Venezuelal on veel lootust lähiajal failed state‘i staatusest välja saada? Kas ja mida saab lääs ning Venezuela rahvas selle nimel ära teha?

Saates jutlevad Anna Gerda ja Aleksander, saadet juhib Harald ja puldis on Karl Lillmets.

Kuula saadet siit:

Septembrikuu tähendab kahte asja - kooliaasta algust ja Ringjoone uut hooaega. Sügise esimeses saates vaatame tagasi suvele. See suvi oli tõeline spordisõprade paradiis. Algas see kõik jalgpalliga. Aset leidsid Euroopa meistrivõistlused Saksamaal ja Copa America teisel pool lompi. Jalgpallipidudele järgnesid ning suvele panid punkti olümpia-ja paraolümpiamängud Pariisis. Millised olid ürituste tipphetked ja suuremad skandaalid? Kus mängitakse paremat jalgpalli, kas Euroopas või teisel pool Atlandit? Kuidas hinnata eesti sportlaste sooritusi Pariisis? Mis on professionaalse spordi roll rahvusvahelistes suhetes?

Nendele ja paljudele teistele küsimustele andsid vastuseid meie spordisõbrad Kaspar ja Anastasia. Saatejuhi rolli täitis Siim ning puldi taga hoidis asjadel silma peal Thomas.

Juba tuleval laupäeval toimub Paide Arvamusfestivalil RSRi korraldatud arutelu "Komm või pomm? - Julgeolek heaoluühiskonnas", kus osalevad EP saadik Marina Kaljurand, Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja Tartu Ülikooli militaarsotsioloog Tiia-Triin Truusa.

Arutlusele tuleb julgeolek-heaolu teemade vastandumine ning mõlema saavutamise keerulisus. Euroopa ühiskonnad ei mõista julgeolekut üheselt ning see tekitab hõõrdumist ja püstitab takistusi ühise julgeolekupoliitika kujundamisele.

Sissejuhatuse Arvamusfestivalile tegid Annabel, Siim ja Tõnn. Saate lõikas kokku Richard.

9. augustil toimub Paide Arvamusfestivalil Rahvusvaheliste Suhete Ringi ja Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liidu koostööna valminud arutelu “Riikide vastutusele võtmine hübriidsõdades”, kus osalevad rahvusvahelise õiguse eksperdid Lauri Mälksoo, René Värk ja Kerli Veski. Festivali tuules võtsid Ringjoone asjatundjad ülesandeks selgitada kuulajatele lähemalt, et mida üldse hübriidsõda tähendab ja kuidas saaks riike hübriidsõja olukorras vastutusele võtta. Luubi alla võetakse mitmed hübriidsõja vastu võitlemise meetmed, nagu sanktsioonid ja rahvusvahelised kohtud, ja ennustatakse hübriidkonfliktide tulevikku. 

Seekordsed saatekülalised on Thomas ja Aleksander. Saadet juhtis ja lõikas Karl Kajak.