9.juuni 2025 asusin tööle Eesti esimese riigiarhitektina. Saatega Ruumiseis tähistame seda perioodi ja arutame Arhitektide Liidu presidendi Aet Aderi ja planeeringute asekantsleri Ivan Sergejeviga möödunud aasta ruumimuutuste ja tuleviku fookuste üle.

Jõelinna peategelane on Rääma sild.

Lugu räägib taristu ehituse mõjudest linnaruumi arengule ja väärtuspõhiste hangete olulisusest.

Pärnu uus sild sai 2025. aasta ehitusprojekti tiitli, silla peainsener Dmitri Gorbatjuk pälvis aasta ehitusinseneri tiitli.

Silla autorid ja ehitajad - Stricto Projekt OÜ, INF Infra OÜ, AS INF Ehitus.

Silla kunstnik - Nikole Matikainen

Aitäh Robert Sinikas, Siim Orav, Karri Tiigisoon ja Nikole Matikainen

Vilniuse ruumilugu sündis linnaarhitekti Laura Kairienė ja kestlikkuse juhi Anton Nikitiniga jalutades mööda linnatänavaid. Laura on Leedus ja Itaalias õppinud arhitektuuri ja majandust. Anton täitis enne praegust ametit linnainseneri rolli.

Saates on juttu (ruumi)muutuste juhtimisest, kaasamisest ja loomulikult poliitikast.

Alexander Ståhle, tuntud ka kui Stockholm Cyclo, on üks populaarsemaid ja tuntumaid linnade tuleviku ja linnadisaini kõnelejaid Skandinaavias. Tal on doktorikraad linnadisaini alal ning ta on Stockholmis tegutseva stuudio Spacescape tegevjuht. Ta on teinud koostööd maailmakuulsate arhitektidega nagu Bjarke Ingels ja Foster + Partners keerukaimate linnaruumi arendusprojektide juures Skandinaavias.

Alexander on 2016.a. raamatu Closer Together autor.

Lugu sündis Vilniuses, Paupyse piirkonnas, tänavaäärsel pingil.

Taustaks mängib Stockholm Cyclo autorimuusika.

Veneetsias sündinud ruumilugu on pühendatud arhitektuuribiennaalile ja Eesti 2025.a. paviljonile "Las ma soojendan sind".

Näituse autorid: Keiti Lige, Elina Liiva, Helena Männa. Projektijuht: Mari-Liis Vunder. Komissar: Johanna Jõekalda.

Ruumilugu avab koos Johanna Jõekalda ja Elina Liivaga biennaali olulisust ning näitusega käsitletud väljakutseid Eesti renoveerimismaratonis.

Loos on kasutatud Kirill Havanski heliteoseid, mis on tehtud spetsiaalselt Eesti väljapaneku tarbeks.

Saate sündimist toetas Eesti Kultuurkapital.

Feministliku vaate tähtsus seisneb selles, et see toob empaatia ja hoolimise mõõtme ruumiloome keskmesse — planeerimisse, arhitektuuri, poliitikasse. See aitab küsida, kelle jaoks me ruumi loome, kes jääb nähtamatuks ja kuidas teha nähtamatu taas nähtavaks. Ruum, mis sünnib hoolimisest ja kaasamisest, ei ole ainult õiglasem, vaid ka elujõulisem, kes seeläbi on enamad kogukonna liikmed kaasatud.

Aitäh Ingrid Ruudi, Kaari Maria Tirmaste!

Arutame, millised tegurid aitavad kaasa turvalisele ruumile, kuidas vältida riske ja miks on oluline kaasata erinevaid osapooli ruumi kujundamisse. Toome näiteid Eestist ja mujalt ning uurime, kuidas nutikad lahendused ja läbimõeldud planeerimine loovad keskkonna, kus kõigil on hea ja turvaline olla. Saade sündis Elvas, Haapsalus ja PPA peakontoris.

Tutvu lisaks alusmaterjalide ja kasuliku tööriistakastiga PPA lehel ning uuri CPTED raamistiku kohta:

https://www.politsei.ee/et/juhend/ennetusalased-materjalid/turvaline-ruumiloome

Saates vestlevad minuga Roger Kumm, Indrek Tohter ja Jaanika Saar. Saade sündis koostöös PPAga, aitäh Kairi Ränk!

Ruumikultuuri vestlusõhtu toimus 11. juuli, 2025.a. Rüütelkonna hoones. Juttu tuli tõhustamisest, kvaliteedist, üleriigilisest planeeringust, uutest tööriistadest ja paljust muust. Kohtumisest võtsid osa hulk osapooli erinevatest sektoritest ja arutelusse panustasid Kaja Pae, Johanna Jõekalda, Ivan Sergejev.

Vestlust juhtis Brent Pere.

Lugu sündis ühe aasta vältel ja tuleb eetrisse nädal enne pingipäeva, mis toimub seekord 7. juunil.

Loo kaasautor on Katariina Kivi, kes on muusikukarjääri kõrvalt uurinud tükk aega taktikalist urbanismi ja aidanud korraldada lisaks pingipäevale ka Park(ing) day'd. Salvestus sündis pinkidel ja miniparkides ja on täis spontaanseid kohtumisi.

Üles astuvad mh. Hanah Lahe, Kätriin Huttunen, Zuzu Izmailova ja Mart Võrklaev.

Teises planeerimise teemalises lisaloos võtab Sandra Mikli pulkadeks lahti, millised menetlustoimingud on tänases süsteemis küsitavad ja mida annab oluliselt lihtsamaks kujundada. Anni Konsap rõhutab üle, kui oluline on pidev otsuste tegemine planeeriguprotsessis.