Siinne on teine kolmest erisaatest, kus kõige värskemaid ruumilugusid jagavad äsja Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud arhitektid.

Teises osas otsib Helin Kuldkepp, kuidas läbi avaliku sektori võimestamise ja nutikate tööriistade saab luua hoobasid, mis toetavad tihedamat, kvaliteetsemat, inimsõbralikumat ja samas ka majanduslikult tasuvamat ruumi. Tutvu Helini mitmekihilise ja suurepärase graafikaga tööga siin: https://entu.app/eka/file/66700906d3d571901aa7c2b4

Kolmeosaline minisari toob lugusid nii Ida-Viru tööstusmaastikest, avaliku maa kasutusviisidest kui ka segregatsiooni mõjudest.

Siinne on esimene kolmest erisaatest, kus kõige värskemaid ruumilugusid jagavad äsja Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud arhitektid.

Esimeses osas uurib Diana Drobot, kas tööstusmaastikud jäävad hüljatuks või leidub potentsiaal nende taasväärindamiseks.

Tööstusmaastike ruumi teke on osa meie riigi ajaloost ja saab olema osa meie tulevikust. Maastike ja demograafilised muutused on korraga paratamatused ja samal ajal võimalused. Kui me oskame neid märgata. Vajumisega kohanemine ja tööstusmaastiku taasväärindamise eesmärgiks ei ole sealjuures kahanemise ravi vaid demograafiliste ja tööstusjärgsete protsesside aktsepteerimine. 

Kolmeosaline minisari toob lugusid nii Ida-Viru tööstusmaastikest, avaliku maa kasutusviisidest kui ka segregatsiooni mõjudest.

Eesti pealinn on olnud mitmeid aastaid kurioosne koht, kus puudub linnaarhitekti roll. See muidugi ei tähenda, et linnas oleks kogu selle aja puudunud linnaruumi kompetents. Sellele vaatamata on tegu vajakajäämisega, mis on andnud kõneainest tükiks ajaks. Viimasel ajal on pakkunud aga vestlusainest hoopis linnaarhitekti koha taastamine ja pannud paljusid küsima, mis rolli avalikus sektoris arhitekt üldse mängib.

Saate autor on Tõnis Arjus ja kaasautor Merle Karro-Kalberg. Aitäh Eesti Arhitektuurimuuseum jagamast ka "Kellele linnaarhitekt" vestlusõhtu materjale. Kogu vestlust, mis toimus oktoobris, 2023 saab kuulata siit: https://www.youtube.com/watch?v=koIWnWLj6H0

Liikuvuse II osa räägib sellest, kuidas meid ümbritsev ruum mõjutab meie liikumisviise ja harjumusi. Ühtlasi tulevad jutuks tavapärased müüdid, näiteks väide, et suurem lubatud kiirus tagab sujuvama liikuvuse või et tehnoloogia lahendab kõik meie mured. Kuidas tegelikult on, kuula saatest!

Vestluspartneriteks on Grete Arro, Kristi Grišakov ja Johann Peetre. 

Johann Peetrega viis vestluse läbi Sirje Post (Transpordiamet).

Loe lisaks siit: https://www.linkedin.com/pulse/liikuvus-t%C3%B5nis-arjus-siqce/

Liikuvus on piisavalt lai ja mitmeti tõlgendatav teema, seega on sellele pühendatud kaks järjestikust saadet. Esimene osa vaatab laiemalt, kuidas on arenenud Eesti asustus ja kuidas see mõjutab meie liikumisviise. Milleks valmis olla piiratud ressurssidega maailmas.

Vestluspartneriteks on Grete Arro, Kristi Grišakov ja Johann Peetre.

Johann Peetrega viis vestluse läbi Sirje Post (Transpordiamet).

Loe lisaks siit: https://www.linkedin.com/pulse/liikuvus-t%C3%B5nis-arjus-siqce/

2023 aasta sügisel avati Tallinnas uues kuues Vana-Kalamaja tänav. Tänava lahendus tugineb juba 6 aastat varem toimunud arhitektuurivõistluse võidutööle, mille autorid olid Kavakava arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil ja Kristel Niisuke.

Ruumilugu vaatab aga ajas veel kaugemale, kuulab, kuidas võistluseni jõuti ning arutleb tänavate kujunemise ja väljakutsete üle. Vestluskaaslasteks on Tallinna linnavalitsuse ruumiloome osakonnast Kaidi Põldoja ja Jaak-Adam Looveer ning arhitekt Toomas Paaver.

Vt. ka konkursitööd https://www.kavakava.ee/project/vana-kalamaja-tanav/

Esimesed kolm ruumilugu on valminud Eesti Arhitektide Liidu toel!

10 aastat ja 8 korda toimunud linnafestival UIT viib linlased ruumi märkama ja muutma. Eestvedajad Marie Valgre ja Kadri Lind räägivad, mida nad on kõigi aastate jooksul märganud, kellele kuulub kultuur ja paljust muust.

Lisaks sõidame jalgratastel kaasa Tauri Tuvikese garaažlate teemalisel tuuril, mis lõpeb Kultuuripealinna saadiku Tõnu Runneli "baaris".

Selles osas on kasutusel UIT tunnusmuusika, mille on loonud Joville!

https://www.uituituit.ee/

Eestimaa südames asub keskväljak, mille ümber on aastaid keerelnud vestlus, milliseks peaks kujunema sealse kogukonna keskne avalik ruum.

Paljud on sellest ruumist osa saanud eelkõige Arvamusfestivali raames. Esimeses ruumiloos avan selle koha kujunemise ja ootuste lugu.

Kohtusin Paide Teatri "Väljak" lavastaja Mariliis Petersoniga, kohaliku kogukonna eestvedaja Maiko Keskkülaga, ettevõtja ja ajaloohuvilise Rainer Eidemilleriga ja arhitekt Aet Aderiga.

Loos on kasutatud helilõike 1958.a. ja 1967.a. ringvaadetest, aitäh Rainerile vihje eest! Vaadake ka tema tehtud ajaloolist ülevaadet Paidest siit

Lisaks on kasutatud salvestust lavastusest "Väljak". Ja üldiselt ka soovitan käia Paide Teatris! https://paideteater.ee/

Esimesed kolm ruumilugu on valminud Eesti Arhitektide Liidu toel.