Ruumilood

Esimene Ruumilugude saade, mis on salvestatud live formaadis 2024.a. Arvamusfestivalil. Järgmise põlvkonna linnaruumi saates räägime noortega ootustest ruumile ja kuidas muutuvad erinevatel eluperioodidel ruumikasutusviisid.

Juttu tuleb jõusaalis ööbimisest, noorte elukoha eelistustest, autokasutusest, rongis suhtlemisest, kolmandatest kohtadest, Rõõmu kaubamajast, meeste hoiakutest, üksikisiku vastutusest, parkide kasutusest, ruumi pädevusest, keskkonnaharidusest, tupikutest, kvartalitest, noorte teadlikkusest… ehk kokkuvõtvalt, kamaluga Ruumilugusid!

Vestlevad Brigitta Taling Noorte Keskkonnanõukogust, Grete Reimand Noorte Keskkonnaühisusest ja salvestuse hetkeks 3 nädalat kliimaministri ametit pidanud Yoko Alender. Saate autor on Tõnis Arjus. Saate valmimist toetab Eesti Kultuurkapital.

2024. aastal on Eestis kokku 28 riigigümnaasiumi. Ainuüksi viimasel kolmel aastal on rajatud 10 uut kooli ja suur osa neist koos arhitektuurivõistlustega.

Asjata ei ole Pelgulina riigigümnaasiumi hoone The Guardini artikli peategelane, kus imetleval toonil vaadatakse otsa Eesti õpperuumide loomise eduloole. Kas me oleme ehitanud liiga luksuslikult või on see olnud elementaarne vajadus, mis toetab meie NL aegse ruumi ümbermõtestamist, sellest ja paljust muust tuleb juttu siinses saates!

Saate autor, helimees, reporter, monteerija, operaator, muusik, fotograaf, turundaja: Tõnis Arjus

Aitäh:

Ülle Matsin - HTM

Indrek Lillemägi - PERG

Ott Alver - Arhitekt Must

Lisalugemist:

https://kultuur.postimees.ee/8094678/kultuuris-kuum-kas-koolimajad-on-liiga-luksuslikud

https://arhitektuuripreemiad.ee/objekt/pelgulinna-riigigumnaasium/

https://perg.ee/meediakajastus/

https://www.theguardian.com/lifeandstyle/2024/mar/27/free-lunches-brain-breaks-and-happy-teachers-why-estonia-has-the-best-schools-in-europe

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120250836/pelgulinna-riigigumnaasium-teeb-puitarhitektuuri-ajalugu

Saates on kasutatud helilõiku ERRi saatest “Aktuaalne kaamera” - https://kultuur.err.ee/1060785/pelgulinna-riigigumnaasiumi-arhitektuurikonkursi-voitis-kavand-seitse-venda ja vinüülplaadilt Entel Tentel, 1971.a., Melodia https://www.youtube.com/watch?v=3VSQp0hNMaE

Kolmas ja viimane suvine erisaade tugineb Darina Nossova magistritööle, mis tegeleb küsimusega, kuidas tagada kestliku arengu eesmärkide elluviimisel hea elukeskkonna kättesaadavus kõigile ühiskonna gruppidele. Elujõuline linn ja tolereeriv ühiskond eeldab erinevate inimeste kooselamist ja -töötamist.

Kolmeosaline minisari toob lugusid nii Ida-Viru tööstusmaastikest, avaliku maa kasutusviisidest kui ka segregatsioonimõjudest.

Siinne on teine kolmest erisaatest, kus kõige värskemaid ruumilugusid jagavad äsja Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud arhitektid.

Teises osas otsib Helin Kuldkepp, kuidas läbi avaliku sektori võimestamise ja nutikate tööriistade saab luua hoobasid, mis toetavad tihedamat, kvaliteetsemat, inimsõbralikumat ja samas ka majanduslikult tasuvamat ruumi. Tutvu Helini mitmekihilise ja suurepärase graafikaga tööga siin: https://entu.app/eka/file/66700906d3d571901aa7c2b4

Kolmeosaline minisari toob lugusid nii Ida-Viru tööstusmaastikest, avaliku maa kasutusviisidest kui ka segregatsiooni mõjudest.

Siinne on esimene kolmest erisaatest, kus kõige värskemaid ruumilugusid jagavad äsja Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud arhitektid.

Esimeses osas uurib Diana Drobot, kas tööstusmaastikud jäävad hüljatuks või leidub potentsiaal nende taasväärindamiseks.

Tööstusmaastike ruumi teke on osa meie riigi ajaloost ja saab olema osa meie tulevikust. Maastike ja demograafilised muutused on korraga paratamatused ja samal ajal võimalused. Kui me oskame neid märgata. Vajumisega kohanemine ja tööstusmaastiku taasväärindamise eesmärgiks ei ole sealjuures kahanemise ravi vaid demograafiliste ja tööstusjärgsete protsesside aktsepteerimine. 

Kolmeosaline minisari toob lugusid nii Ida-Viru tööstusmaastikest, avaliku maa kasutusviisidest kui ka segregatsiooni mõjudest.

Eesti pealinn on olnud mitmeid aastaid kurioosne koht, kus puudub linnaarhitekti roll. See muidugi ei tähenda, et linnas oleks kogu selle aja puudunud linnaruumi kompetents. Sellele vaatamata on tegu vajakajäämisega, mis on andnud kõneainest tükiks ajaks. Viimasel ajal on pakkunud aga vestlusainest hoopis linnaarhitekti koha taastamine ja pannud paljusid küsima, mis rolli avalikus sektoris arhitekt üldse mängib.

Saate autor on Tõnis Arjus ja kaasautor Merle Karro-Kalberg. Aitäh Eesti Arhitektuurimuuseum jagamast ka "Kellele linnaarhitekt" vestlusõhtu materjale. Kogu vestlust, mis toimus oktoobris, 2023 saab kuulata siit: https://www.youtube.com/watch?v=koIWnWLj6H0

Liikuvuse II osa räägib sellest, kuidas meid ümbritsev ruum mõjutab meie liikumisviise ja harjumusi. Ühtlasi tulevad jutuks tavapärased müüdid, näiteks väide, et suurem lubatud kiirus tagab sujuvama liikuvuse või et tehnoloogia lahendab kõik meie mured. Kuidas tegelikult on, kuula saatest!

Vestluspartneriteks on Grete Arro, Kristi Grišakov ja Johann Peetre. 

Johann Peetrega viis vestluse läbi Sirje Post (Transpordiamet).

Loe lisaks siit: https://www.linkedin.com/pulse/liikuvus-t%C3%B5nis-arjus-siqce/

Liikuvus on piisavalt lai ja mitmeti tõlgendatav teema, seega on sellele pühendatud kaks järjestikust saadet. Esimene osa vaatab laiemalt, kuidas on arenenud Eesti asustus ja kuidas see mõjutab meie liikumisviise. Milleks valmis olla piiratud ressurssidega maailmas.

Vestluspartneriteks on Grete Arro, Kristi Grišakov ja Johann Peetre.

Johann Peetrega viis vestluse läbi Sirje Post (Transpordiamet).

Loe lisaks siit: https://www.linkedin.com/pulse/liikuvus-t%C3%B5nis-arjus-siqce/

2023 aasta sügisel avati Tallinnas uues kuues Vana-Kalamaja tänav. Tänava lahendus tugineb juba 6 aastat varem toimunud arhitektuurivõistluse võidutööle, mille autorid olid Kavakava arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil ja Kristel Niisuke.

Ruumilugu vaatab aga ajas veel kaugemale, kuulab, kuidas võistluseni jõuti ning arutleb tänavate kujunemise ja väljakutsete üle. Vestluskaaslasteks on Tallinna linnavalitsuse ruumiloome osakonnast Kaidi Põldoja ja Jaak-Adam Looveer ning arhitekt Toomas Paaver.

Vt. ka konkursitööd https://www.kavakava.ee/project/vana-kalamaja-tanav/

Esimesed kolm ruumilugu on valminud Eesti Arhitektide Liidu toel!

10 aastat ja 8 korda toimunud linnafestival UIT viib linlased ruumi märkama ja muutma. Eestvedajad Marie Valgre ja Kadri Lind räägivad, mida nad on kõigi aastate jooksul märganud, kellele kuulub kultuur ja paljust muust.

Lisaks sõidame jalgratastel kaasa Tauri Tuvikese garaažlate teemalisel tuuril, mis lõpeb Kultuuripealinna saadiku Tõnu Runneli "baaris".

Selles osas on kasutusel UIT tunnusmuusika, mille on loonud Joville!

https://www.uituituit.ee/