Ruumilood

Ruumikultuuri vestlusõhtu toimus 11. juuli, 2025.a. Rüütelkonna hoones. Juttu tuli tõhustamisest, kvaliteedist, üleriigilisest planeeringust, uutest tööriistadest ja paljust muust. Kohtumisest võtsid osa hulk osapooli erinevatest sektoritest ja arutelusse panustasid Kaja Pae, Johanna Jõekalda, Ivan Sergejev.

Vestlust juhtis Brent Pere.

Lugu sündis ühe aasta vältel ja tuleb eetrisse nädal enne pingipäeva, mis toimub seekord 7. juunil.

Loo kaasautor on Katariina Kivi, kes on muusikukarjääri kõrvalt uurinud tükk aega taktikalist urbanismi ja aidanud korraldada lisaks pingipäevale ka Park(ing) day'd. Salvestus sündis pinkidel ja miniparkides ja on täis spontaanseid kohtumisi.

Üles astuvad mh. Hanah Lahe, Kätriin Huttunen, Zuzu Izmailova ja Mart Võrklaev.

Teises planeerimise teemalises lisaloos võtab Sandra Mikli pulkadeks lahti, millised menetlustoimingud on tänases süsteemis küsitavad ja mida annab oluliselt lihtsamaks kujundada. Anni Konsap rõhutab üle, kui oluline on pidev otsuste tegemine planeeriguprotsessis.

Esimeses planeerimise lisaloos avab Taavi Soorm arendaja poolset vaadet, miks arendused kipuvad linnast välja minema ja miks see keskonnale sugugi hea ei ole.

Kümnendal Tartu Planeerimiskonverentsil kirjutati alla ruumilise planeerimise deklaratsioonile. Deklaratsiooni eesmärk on rõhutada läbimõeldud ruumilise keskkonna olulisust ja hinnata planeerimise rolli selles.

Mis on ruumiline planeerimine ja kuidas seda üha sisukamaks kujundada, arutame siinses Ruumiloos.

Aitäh Anni Konsap, Sandra Mikli ja Taavi Soorm!

Psüühika II osa peategelane on Silver Sternfeldt, keskkonnapsühholoog. Lisaks on kohal Andero Uusberg ja Heidi Reinson. Kuula ka Heidi saadet Müksud ja Mülkad!

Saates tuleb jutuks, kuidas erinevatel inimestel on erinev ootus ümbritsevatele keskkondadele ja samas on olemas ka teatud universaalid. Mida enam oskame neid ära tunda, seda paremaid ruume suudame luua.

Esimene osa keskendub otsuste kujunemisele ja mõjutamisele.

Ruumilugude psüühika saated küsivad, kuidas psüühika otsuseid teeb ja kuidas keskkond neid otsuseid mõjutab. Teades, kuidas meie mentaalne taju käitub, oskame ka paremini kasutada ruumilahendusi käitumuslikeks muutusteks.

Aitäh Heidi Reinson, Andero Uusberg ja Silver Sternfeldt.

Pealinnast rongiga mõnekümne minuti kaugusel asub üks tõeline pärl. Jalakäijate linnana planeeritud jõelinn on terviklik ja mitmekesine. Linnalise iseloomuga ja mitmekesiste asumitega koht on korraga looduslähedane ja teenusterohke.

Ajalooline suvituslinn Kehra kujunes järkjärgult töölislinnaks ning tänasel päeval, kus tootmine muutub järjest puhtamaks, on saamas üha atraktiivsemaks elukeskkonnaks.

Aitäh Inga Vainu, Priit Vabamäe, Enn Pung ja Pille Metspalu.

Saates on kasutatud helilõiku Rahvusarhiivi filmiarhiivist, autoriõigused: Eesti Kultuurifilm. https://www.efis.ee/film/1165

Ruumilugude teine hooaeg algab kõige pisemast. Kallaste on Eesti kõige väiksem linn ja on 15 aastaga kaotanud pool elanikkonnast.

Milliseks kujunevad Eesti väikekohad ja kas koostamisel olev Eesti üleriigiline planeering toob siin muutusi. Ruumilugu nimega Pisilinn jutustab emotsionaalse loo koos teaduslike avastustega.

Aitäh Piibe, Pille, Malle ja Kaido!

Autor: Tõnis Arjus. Saate valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.

Eesti väikelinnad on olnud pikalt ja tahtmatult turundatud kui depressiivsed väikelinnad. Pealinnastumise trend ja head turutingimused Harjumaal on võtnud võimaluse alternatiivsetelt kohtadelt ja jätkuvalt toetanud väikelinnade kahanemist. Siin on lugu, mis näitab vastupidist, kuidas optimistliku nügimisega ja tugeva kohabrändiga on võimalik inimesi väikelinna meelitada ja olema uhked oma elukeskkonna eest. See on lugu ajaloolisest suvituspealinnast Tõrvast.

Aitäh väga mõnusate vestluste eest Maido Ruusmann, Reili Lille ja Argo Neumann!

Autor: Tõnis Arjus. Saate valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.