Siseturvalisuse taskuhääling

Ränne on palju enamat kui statistika või poliitiline vaidlus. See mõjutab seda, kuidas ühiskonnad muutuvad, millisteks väljakutseteks peavad riigid valmistuma ja milline võib välja näha meie tulevik.

Eesti on Euroopa Liidu välispiiril. See tähendab, et maailmas toimuvad konfliktid, geopoliitilised pinged, majanduskriisid või kliimamuutused ei jää meist kaugele, isegi siis, kui need algavad tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Just neil teemadel arutleti tänavusel Arvamusfestivalil toimunud vestluses "Muutuv rändemaastik: milleks peab Eesti Euroopa piiririigina valmis olema?". Kohale tulnud eksperdid rääkisid sellest, millised võivad olla lähiaastate rändetrendid Euroopas, mida tähendab Euroopa Liidu uus rändereform ning kuidas mõjutavad maailma kriisid Eesti julgeolekut ja valmisolekut.

Arutelus osalesid Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik, Sisekaitseakadeemia usundiloolane ja ekspert Ringo Ringvee ning ajaloolane David Vseviov. Arutelu juhtis rändeekspert Ave Lauren.

Enamik kelmide ohvritest uskus enne petta saamist, et nendega seda ei juhtu. Tänapäeva pettused ei tugine lihtsameelsusele, vaid oskuslikule manipuleerimisele.

Tänases episoodis kuuleme päris lugusid inimestelt, kes on selle läbi elanud ning avame petturite töövõtteid. Miks langevad kelmide võrku ka targad, ettevaatlikud ja kriitiliselt mõtlevad inimesed ning kuidas end pettuste eest paremini kaitsta?

Tänavu suvel Arvamusfestivali Siseturvalisuse alal toimunud arutelus "Minuga seda ei juhtu?!" osalesid Politsei- ja Piirivalveameti kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juht Jaagup Toompuu, Tartu Ülikooli finantskäitumise uuringute peaspetsialist Heidi Reinson, Äripäeva Läti projekti juht Andrus Vaher ning tervise- ja kogemusnõustaja Liis Velsker.

Päris elus juhtunud olukorrad kirjutas lavastuslikeks dialoogideks dramaturg Eero Epner ning neid esitasid näitlejad Polina Kryuchkova ja Aivar Luht. Arutelu juhtis Rahandusministeeriumi kommunikatsioonijuht Elo Ellermaa.

Kui kuuleme sõna "kiirgus", mõtleme sageli tuumaõnnetustele, nähtamatule ohule ja millelegi, mida oleks parem vältida. Ometi puutume kiirgusega kokku iga päev. Seda leidub nii looduses, õhus, pinnases, toidus ning isegi meie endi kehas. Aga miks siis tekitab see teema nii palju hirme? Kui palju me kiirgusest tegelikult teame ja kui palju toetume hoopis müütidele, mälupiltidele või lugudele, mida oleme aastate jooksul kuulnud?

Just neil teemadel arutleti tänavusel Arvamusfestivalil toimunud vestlusel „Kiirgus meie ümber – müüdid ja tegelikkus". Oma ala eksperdid rääkisid sellest, mida tähendab kiirgusohutus Eestis täna, millised on tegelikud riskid ning kus läheb piir põhjendatud ettevaatuse ja põhjendamatu hirmu vahel.

Arutelus osalesid Siseministeeriumi nõunik Reelika Runnel, Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja Teet Koitjärv, Sisekaitseakadeemia CBRN-valdkonna ekspert Jan Raidloo ning Fermi Energia juhatuse liige Kaspar Kööp. Vestlust juhtis ajakirjanik Kadri Kõusaar.

Me räägime palju sellest, mida riik peab tegema, et kaitsta inimesi ka kõige keerulisematel hetkedel. Aga milline on igaühe roll? Kas kogu panus seisneb pelgalt juhiste järgimises ja varjumises või saab igaüks kaasa aidata sellele, et Eesti ühiskond toimiks ka siis, kui olukord muutub tõsiseks?

Käesoleva aasta Arvamusfestivali arutelus räägiti sellest, kuidas sünnib ühiskonna vastupanuvõime ning mida tähendab tegelikult oma riigi hoidmine.

Arutelus osalesid Siseministeeriumi kriisivalmiduse osakonna juhataja Anastassia Ümar, Kaitseväe diviisi staabiülem Janno Märk, ERRi Narva korrespondent Jüri Nikolajev ning Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Tanel Talve. Vestlust juhtis Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskuse juhataja Tauno Suurkivi.

Kriisidest räägitakse palju, kuid tegudeni jõutakse sageli harva. Miks see nii on? Kas valmistumine tundub liiga keeruline, liiga kallis või hoopis hirmutav? Kuidas muuta kriisivalmidus hirmu asemel hoopis kindlustunnet loovaks?

Neile küsimustele otsiti vastuseid tänavusel Arvamusfestivalil Siseturvalisuse alal toimunud arutelus. Ühtlasi tutvustati seal esimest korda Riigikantselei rahastatud ning Antropoloogia Keskuse läbiviidud antropoloogilise uuringu tulemusi, mis aitavad paremini mõista inimeste hoiakuid ja käitumist kriisideks valmistumisel.

Arutelus osalesid Tartu linna kriisikoordinaator Kristjan Kostabi, antropoloog ja käitumise disainer Helelyn Tammsaar ning endine Kaitseväe juhataja Martin Herem. Vestlust juhtis Siseministeeriumi toonane elanikkonnakaitse osakonna juhataja Hedi Arukase.

Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus arutlesime vanemaealiste vastu suunatud vägivalla üle. Me elame vananevas ühiskonnas ning seda üle Euroopa. Samas ei räägita piisavalt sellest, kuidas aidata vanemaealisi, kes kannatavad vägivalla all. Seekordses Siseturvalisuse

Laua ümber olid Martin Kreitsman Politsei- ja Piirivalveametist ja Lenne Indov Sotsiaalkindlustusametist ning koos otsiti vastuseid järgmistele küsimustele:

Saadet juhtis Siseministeeriumi vägivalla teemadega tegelev nõunik Barbara Haage.

Seekord arutlesime, milline on hädaabinumbri 112 tulevik. Nimelt plaanitakse kogu Euroopas laiendada märkimisväärselt viise, kuidas ohu korral sellelt numbrilt abi kutsuda. 2025. aasta suvel saab 112 peale teha videokõnesid ning kasutada RTT-d ehk reaalajas tekstivestlust. 2027. aastal lisanduvad erinevad vestlusrakendused nagu Messenger, Teams ja WhatsApp. Need on suured muutused mitte ainult abivajaja, vaid ka numbrile 112 vastava päästekorraldaja jaoks.

Laua ümber olid Karmen Oks ja Martin Kajaste Häirekeskusest ning koos otsiti vastuseid järgmistele küsimustele:

Saadet juhtis Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kristi Sobak.

Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus arutlesime, mida peaksid noored suvefestivalide eel teadma narkootikumidest.

Laua ümber olid Laua ümber olid Ain Peil Siseministeeriumist, Rait Pikaro Politsei- ja Piirivalveametist ja Katri Abel- Ollo Tervise Arengu Instituutist ning koos otsiti vastuseid järgmistele küsimustele:

Saadet juhtis meie kommunikatsiooninõunik Kersti Ringments.

Tee oma elu põneva(ma)ks!

Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisime abipolitseinikest, sest just lõppes aprill, mis on kuulutatud abipolitseinike kuuks. Laua ümber olid Nurmely Mitrahovitš Siseministeeriumist ning Illimar Reinbusch, Abipolitseinike Kogu juhatuse esimees.

Jutukus tuli:

Saadet juhtis siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets

Täna möödub 20 aastat päevast, mil liitusime Euroopa

1) Mida tõi Euroopa Liiduga liitumine praegu eriti oluluseks teemaks tõusnud Idapiirile?

2) Miks peab märkima ära, et projekti on toetanud Euroopa Liit?

3) Miks jälgitakse Euroopa Liidu toetuste kasutamist nii rangelt?

4) Millised on Euroopa Liidu siseturvalisuspoliitika fondidega seotud tulevikuplaanid?

Küsis Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kristina Ots.