Siseturvalisuse taskuhääling

Meie julgeolek ja suveräänsed valikud, ei tohi sattuda ohtu ühegi välise teguri mõjul. Räägime sel korral, milliseid mittesõjalisi vahendeid kasutatakse iseseisvate riikide mõjutamiseks ja ülemaailmse mõjuvõimu saavutamiseks Hiina näitel.

Hiina ei ole neutraalne turuosaline, mistõttu tuleb rääkida ka nende varjatud kavatsustest. Siseturvalisuse taskuhäälingu seekordses saates avame esimese kihi Hiina nähtamatutest riiklikest ambitsioonidest. Milliseid mõjutusvahendeid kasutatakse? Mis meid ohustab ja mis võib ohtu sattuda?

Saatekülalised:

Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire

Lisalugemine ja teemakohased raportid:

Miks on vaja kiiret ohuteavitust? Juba tsivilisatsiooni algusest alates on olnud oluline edastada läheneva või juba tekkinud ohu kohta teavet teistele inimestele. Tehnoloogia ja teaduse arenedes on mitmekesistunud ohud meie ümber, võimalused ohte ennustada, aga ka teavitamise võimalused. Just üldsuse teavitamise süsteemidest ja võimalustest tänases Siseturvalisuse taskuhäälingu episoodis räägimegi. Juttu tuleb ka helisireenide testimisest ja sellest, kui kiiresti ohuteave inimesteni üldse jõudma peaks.

Avalikkuse ohust teavitamiseks on hetkel töös palju lahendusi: asukohapõhised lühisõnumid, mobiilside tugimastide kärjeinfo teated, sireenid, valjuhääldid, mobiilirakendused, sotsiaalmeediavõrgustikul põhinevad teavitused või SIM-kaardi põhised lahendused, aga isegi satelliitlahendused. Kes otsustab, milliseid kanaleid konkreetse ohu korral kasutada?

Vestlusringis osalevad:

Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire

*Kui vajad ohutusinfot ja käitumisjuhiseid, helista riigiinfo telefonil 1247.

Välisinvesteeringud on vajalikud meie ettevõtete ja majanduse arenguks. Eesti riik ja ettevõtjad näevad palju vaeva, et neid kaasata. Teisalt on riike, kelle huvi Eestisse investeerimisel ei pruugi olla vaid majanduse elavdamine või meie riigiga hea koostöö hoidmine. Mis juhtuks, kui Hiina või Venemaa omaks arvestatavat osa meie lennujaamades, sadamates ja raudtees?

Selliste olukordade vältimiseks on ette valmistatud eelnõu, mis võimaldab hakata hindama välisinvesteeringu usaldusväärsust. Eelnõu rakendumisel saab analüüsida investeeringute mõju Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Seda eriti juhul, kui välisinvestor soovib osaleda ühiskonna toimimise seisukohalt olulises Eesti majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlaksmääratletud sektorites tegutsevasse ettevõtjasse. Kuidas leida tasakaalu majandus- ja julgeolekuargumentide vahel?

Seekordses episoodis räägimegi välisinvesteeringute mõjust, nende usaldusväärsuse hindamisest ja sellest, milliseid muutusi eelnõu rakendumine endaga kaasa toob. Valitsus kiitis eelnõu heaks 9. juunil link.

Pooletunnises arutelus osalevad:

Saatejuht Teele Seire

#kuulamissoovitus #siseturvalisusetaskuhääling

Siseturvalisuse taskuhäälingu värske episood räägib sellest, et meie ümber on suur hulk inimesi, kes ei saa hädas olles oma murest 112-telefonil ise rääkida. Nimetatud sihtrühm ei ole ainult sündinud kurdid. Ei, ka Sinu vaegkuuljast vanem võib vajada ühel hetkel abi, mida ta ise küsida ei suuda. Igaüks meist võib tegelikult sattuda olukorda, kus häält teha ei ole võimalik. Seetõttu pühendame seekordse saate hädaabiteenuste ligipääsetavusele – toome välja selle kitsaskohad ja räägime käimasolevatest arendustest.

Järgneva pooltunni jooksul saad kindlasti targemaks ja aitad meil sellega muuta Eestit turvalisemaks paigaks, sest just Sina, hea kuulaja, võid olla see, kelle teadmised aitavad homme päästa elu.

Saatekülalised:

Saatejuht Teele Seire

Siseturvalisuse taskuhäälingu erisaade vastuoluliste sümbolite kasutamisest ja 9. mai tähistamisest. 

Georgi lindi ja Z-märgi tähendust on kaaperdatud ja rakendatud Kremli režiimi poolt sõjas Ukraina vastu. Seetõttu on neist saanud rahu- ja inimsusevastaseid kuritegusid õigustavad sümbolid, mis ei ole Eesti avalikus ruumis kohased. Et mitte saada sõjaõhutajaks, tuleb nende kasutamisest loobuda. 

9. maid on eelkõige venekeelsed inimesed tähistanud kui võidupüha, sest teises maailmasõjas saadi võit inimsusevastaseid kuritegusid toime pannud fašistliku Saksamaa üle. Enamikele eestlastele ja ka paljudele teistele eestimaalastele on aga sügavalt häirivaks ja valusaks mälestuseks Eesti rahva, riigi ja Eesti inimeste vastu suunatud vägivaldsed repressioonid ning kaotused teises maailmasõjas ja sellele järgnenud nõukogude okupatsiooni ajal Vene vägede ja võimu poolt. 

Eestis on igati lubatud kõikide sõjas langenute ja surnute mälestamine ja see ei saa ka tulevikus olema keelatud. Mäletame ja mälestame teises maailmasõjas hukkunuid kalmistul lillede ja küünaldega, mitte lippude ja lintidega. Viimaseid kasutab Kreml Ukrainas toimuva sõja ülistamiseks ja süütute tapmise õigustamiseks. 

Langenute mälestamist ei tohi kasutada teiste rahvaste või inimeste vastase vaenu ja vägivalla õigustamiseks või õhutamiseks. Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni toetamise eksponeerimine Eesti tänavatel ei ole aktsepteeritav.

Teemat selgitab siseminister Kristian Jaani

Saatejuht Teele Seire

Viimase kuu aja jooksul on iga kolmas inimene Eestis teinud annetuse heategevuseks. Eesti Punasel Ristil üle 50 tuhande eraannetaja ning Eesti Pagulasabi on kogunud heade inimeste abiga üle kolme miljoni euro. 2020. aastal koguti Eestis terve aasta peale annetusi 49 miljonit eurot, kuid viimase kahe nädalaga on see summa juba umbes 10 miljonit eurot. Vabaühendused on end tõestanud ja saanud pakkuda laialdasi võimalusi abistamiseks, kuid saadud abiraha kulub sama kiirelt, kui tuleb. 

Siseturvalisus ei ole ainult piirikontroll ning patrullautod tänaval. Sel korral tutvustamegi siseturvalisust hoopis uue nurga alt. Räägime eestlaste viimase aja hüppeliselt kasvanud annetamissoovidest ning sellest, kuidas kodanikuühiskond on suutnud end üllatava kiirusega mobiliseerida, leides innovaatilisi lahendusi kõigi soovijate pakkumiste vastu võtmiseks. Fookuses on heategevus - see, kes ja kuidas Ukraina kriisi panustab.

Sügisel 2021 läbiviidud uuring „Eestimaalaste valmisolek heategevuseks“ ütleb, et viimase 12 kuu jooksul on heategevuseks raha annetanud 51% vastajatest. Erinevaid esemeid on annetanud 47% ning heategevustooteid on ostnud 42% ning heategevusega seotud vabatahtlikku tööd on teinud 26% vastajatest (see tulemus ei pruugi kajastada inimeste endi huvide või perega seotud vabatahtlikku tööd).

Oma panuse saad täna anda toidu abil Toidupanka, esemete näol Uuskasutuskeskustele ning rahalise annetuse kogujad lisaks Eesti Punasele Ristile ja Eesti Pagulasabi ühendusele leiad kõik kriis.ee leheküljelt.

Saatekülalised:

Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire

Mis toimub hetkel Eesti riigipiiril? Mida teeb Poola piiril PPA sideohvitser ning millised on Siseministeeriumi tegevused tulevatel päevadel? Kuidas saab igaüks meist anda oma panuse olukorra leevenduseks?

****

Ülevaate korduma kippuvatest küsimustest leiad veebilehelt kriis.ee. Kui kriis.ee leheküljelt vastuseid ei saa, saad helistada riigiinfo telefonile 1247, mis pakub ööpäev läbi infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ega vara, muu hulgas saad teavet ka Ukriana kodanikke puudutavatel teemadel.

Koduste kriisivarude täiendamiseks leiad hea ülevaate Päästeameti kodulehelt ning veebist olevalmis.ee.

Saatejuht: Teele Seire

#9 Seekordses saates räägivad Henry Timberg, Sirle Loigo ja Elari Kasemets sellest, et valesti valitud kiirus on päriselt see, mis liikluses sageli saatuslikuks saab. Aruteleme selle üle, millise kursi Eesti liiklusturvalisusega võtma peaks ning kas senised meetmed annavad meile soovitud tulemused. Seda, mida riik kiirustajatega peale plaanib hakata, kas rahunemispeatused on varsti igapäevased ja kuhu ning millal omavalitsused kiiruskaameraid saavad ülesse seada, kuuled juba saatest.

Sõida rahulikult, sest podcasti jätkub terveks Tallinn-Tapa või Pärnu-Ikla teeks!

Saatejuht: Siseminsteeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire

Siseturvalisuse taskuhäälingu kaheksandas saates arutati äärmiselt põneval teemal, nimelt riigi suurima IT-maja, siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse SMIT, võimekuse ning siseturvalisuse valdkonna infotehnoloogiliste toodete ja teenuste erisuste üle.

Stuudios olid külas siseministeeriumi varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler Piret Lilleväli, SMIT-i äriteenuste valdkonna juht Marti Lung ning baasteenuste valdkonna juht Einar Laagriküll, saadet juhtis SMIT-i tugiteenuste valdkonna juht Agne Aija.

Täna on kõigil Eesti inimestel isiklik kogemus seoses kriisiga ning pole vaja enam tõestada, et kriisid tõesti juhtuvad ja nendeks on mõistlik valmistuda. Alates selle aasta 1. juulist koordineerib Eestis nii tsiviil- kui ka riigikaitselisteks kriisideks valmistumist Riigikantselei. Varasemalt tegeles tsiviilkriisideks valmistumise koordineerimisega Siseministeerium, kes nüüd keskendub eelkõige siseturvalisuse valdkonna kriisidega tegelemisele. Kriisideks valmisolekust rääkis Siseturvalisuse Taskuhäälingus pääste, hädaabi ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd.