15. märtsil 2023 jõustusid relvaseaduse muudatused. Mida peab nüüd tegema Vene kodanikust relvaomanik, kes harrastab laskesporti? Räägime saates, mis täpsemalt relvaomaniku jaoks muutus ning mis saab edasi. Kellelt saab abi relva müügiga seonduvates küsimustes? Kas Eestis on üldse piisavalt turgu, et kõik inimesed saaksid oma relvad ära müüa? Millisel juhul enam relvaluba kunagi inimesele ei anta?

Neile ja teistele küsimustele annavad vastused saatekülalised:

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar ja

PPA relvateemade eestvedaja politseimajor Anneli Annist.

Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.

Miks eurotoetusest ainult 2% siseturvalisuse valdkonda suunatakse? Milleks seda raha kasutatakse ja miks ümbritseb euroraha jagamist reeglite ja nõuete rägastik, millest on esmapilgul justkui võimatu läbi näha?

Eurotoetuste teemalises taskuhäälingu saates, mida samuti rahastati Euroopa Liidu toetusest, räägib kõigest lähemalt Tairi Pallas, Siseministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja.

Saadet juhibSiseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets.

Siseministeeriumi hallatavate Euroopa Liidu fondide kohta loe täpsemalt Siseministeeriumi kodulehelt.

Erisaade vene õigeusust ja julgeolekust, mis on ajendatud 25. septembril Venemaa Õigeusukiriku patriarh Kirilli väljaütlemistest, mida saab käsitleda selge mõjutustegevusena ja Venemaa agressiooni õigustusena Ukrainas.

Seekordses episoodis selgitame, miks on Eestis kaks õigeusu kirikut ning kas Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik on Eestis julgeolekuoht. Miks on üldse oluline, et MPEÕK juht Eugeni enda seisukohad selgelt välja ütleks ja kas tänasel kohtumisel jõuti ühisele mõistmisele?

Taust:

Külalised:

Saatejuht Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire

Siseministeeriumi julgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar aitab selgitada uudiseid sellest, et Venemaa president Vladimir Putin kuulutas 21. septembril 2022 välja osalise mobilisatsiooni. Selgitame, mida see Eesti jaoks tähendab ja kuidas puudutab see Eestis elavaid Venemaa kodanikke.

Ühiskond on pidevas muutumises ja turg peab kohanema maailma vajadustega. Kuidas olla parem, kestvam ja säästlikum on peamised küsimused, millele tänapäeva ettevõtjad oma tegevuses vastuseid otsivad. Seekordses siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisimegi muutunud ühiskonnast, missiooniga inimestest ja võimalustest kinni haaramiseks sotsiaalse ettevõtluse näitel, mida võib nimetada teise sõnaga ka jätkusuutlikuks või mõjusaks ettevõtluse vormiks.

Probleemide märkamine, ise initsiatiivi haaramine ja muutuste loomine ühiskonnas on need eeldused, et panustada jätkusuutliku ettevõtluse arengusse ja ka turvalise riigi loomisse. Räägime lähemalt, kes on need missiooniga ettevõtjad, kes ühiskonnale hulganisti tagasi annavad ja miks paljud neist Eestis Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku alla koonduvad.

Ühtlasi saad teada:

Saatekülalised:

#kuulamissoovitus #siseturvalisusetaskuhääling

Meie julgeolek ja suveräänsed valikud, ei tohi sattuda ohtu ühegi välise teguri mõjul. Räägime sel korral, milliseid mittesõjalisi vahendeid kasutatakse iseseisvate riikide mõjutamiseks ja ülemaailmse mõjuvõimu saavutamiseks Hiina näitel.

Hiina ei ole neutraalne turuosaline, mistõttu tuleb rääkida ka nende varjatud kavatsustest. Siseturvalisuse taskuhäälingu seekordses saates avame esimese kihi Hiina nähtamatutest riiklikest ambitsioonidest. Milliseid mõjutusvahendeid kasutatakse? Mis meid ohustab ja mis võib ohtu sattuda?

Saatekülalised:

Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire

Lisalugemine ja teemakohased raportid:

Miks on vaja kiiret ohuteavitust? Juba tsivilisatsiooni algusest alates on olnud oluline edastada läheneva või juba tekkinud ohu kohta teavet teistele inimestele. Tehnoloogia ja teaduse arenedes on mitmekesistunud ohud meie ümber, võimalused ohte ennustada, aga ka teavitamise võimalused. Just üldsuse teavitamise süsteemidest ja võimalustest tänases Siseturvalisuse taskuhäälingu episoodis räägimegi. Juttu tuleb ka helisireenide testimisest ja sellest, kui kiiresti ohuteave inimesteni üldse jõudma peaks.

Avalikkuse ohust teavitamiseks on hetkel töös palju lahendusi: asukohapõhised lühisõnumid, mobiilside tugimastide kärjeinfo teated, sireenid, valjuhääldid, mobiilirakendused, sotsiaalmeediavõrgustikul põhinevad teavitused või SIM-kaardi põhised lahendused, aga isegi satelliitlahendused. Kes otsustab, milliseid kanaleid konkreetse ohu korral kasutada?

Vestlusringis osalevad:

Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire

*Kui vajad ohutusinfot ja käitumisjuhiseid, helista riigiinfo telefonil 1247.

Välisinvesteeringud on vajalikud meie ettevõtete ja majanduse arenguks. Eesti riik ja ettevõtjad näevad palju vaeva, et neid kaasata. Teisalt on riike, kelle huvi Eestisse investeerimisel ei pruugi olla vaid majanduse elavdamine või meie riigiga hea koostöö hoidmine. Mis juhtuks, kui Hiina või Venemaa omaks arvestatavat osa meie lennujaamades, sadamates ja raudtees?

Selliste olukordade vältimiseks on ette valmistatud eelnõu, mis võimaldab hakata hindama välisinvesteeringu usaldusväärsust. Eelnõu rakendumisel saab analüüsida investeeringute mõju Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Seda eriti juhul, kui välisinvestor soovib osaleda ühiskonna toimimise seisukohalt olulises Eesti majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlaksmääratletud sektorites tegutsevasse ettevõtjasse. Kuidas leida tasakaalu majandus- ja julgeolekuargumentide vahel?

Seekordses episoodis räägimegi välisinvesteeringute mõjust, nende usaldusväärsuse hindamisest ja sellest, milliseid muutusi eelnõu rakendumine endaga kaasa toob. Valitsus kiitis eelnõu heaks 9. juunil link.

Pooletunnises arutelus osalevad:

Saatejuht Teele Seire

#kuulamissoovitus #siseturvalisusetaskuhääling

Siseturvalisuse taskuhäälingu värske episood räägib sellest, et meie ümber on suur hulk inimesi, kes ei saa hädas olles oma murest 112-telefonil ise rääkida. Nimetatud sihtrühm ei ole ainult sündinud kurdid. Ei, ka Sinu vaegkuuljast vanem võib vajada ühel hetkel abi, mida ta ise küsida ei suuda. Igaüks meist võib tegelikult sattuda olukorda, kus häält teha ei ole võimalik. Seetõttu pühendame seekordse saate hädaabiteenuste ligipääsetavusele – toome välja selle kitsaskohad ja räägime käimasolevatest arendustest.

Järgneva pooltunni jooksul saad kindlasti targemaks ja aitad meil sellega muuta Eestit turvalisemaks paigaks, sest just Sina, hea kuulaja, võid olla see, kelle teadmised aitavad homme päästa elu.

Saatekülalised:

Saatejuht Teele Seire

Siseturvalisuse taskuhäälingu erisaade vastuoluliste sümbolite kasutamisest ja 9. mai tähistamisest. 

Georgi lindi ja Z-märgi tähendust on kaaperdatud ja rakendatud Kremli režiimi poolt sõjas Ukraina vastu. Seetõttu on neist saanud rahu- ja inimsusevastaseid kuritegusid õigustavad sümbolid, mis ei ole Eesti avalikus ruumis kohased. Et mitte saada sõjaõhutajaks, tuleb nende kasutamisest loobuda. 

9. maid on eelkõige venekeelsed inimesed tähistanud kui võidupüha, sest teises maailmasõjas saadi võit inimsusevastaseid kuritegusid toime pannud fašistliku Saksamaa üle. Enamikele eestlastele ja ka paljudele teistele eestimaalastele on aga sügavalt häirivaks ja valusaks mälestuseks Eesti rahva, riigi ja Eesti inimeste vastu suunatud vägivaldsed repressioonid ning kaotused teises maailmasõjas ja sellele järgnenud nõukogude okupatsiooni ajal Vene vägede ja võimu poolt. 

Eestis on igati lubatud kõikide sõjas langenute ja surnute mälestamine ja see ei saa ka tulevikus olema keelatud. Mäletame ja mälestame teises maailmasõjas hukkunuid kalmistul lillede ja küünaldega, mitte lippude ja lintidega. Viimaseid kasutab Kreml Ukrainas toimuva sõja ülistamiseks ja süütute tapmise õigustamiseks. 

Langenute mälestamist ei tohi kasutada teiste rahvaste või inimeste vastase vaenu ja vägivalla õigustamiseks või õhutamiseks. Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni toetamise eksponeerimine Eesti tänavatel ei ole aktsepteeritav.

Teemat selgitab siseminister Kristian Jaani

Saatejuht Teele Seire