Tähenduse teejuhid

"Cantus firmus" tähendab keskaja- ja renessansimuusikas varasest muusikast laenatud meloodiat, mida kasutati uue polüfoonilise heliteose alusena. See põhines tihti gregooriuse koraalil.

"Cantus firmus" on ühtlasi ka Tähenduse teejuhtide 20. numbris ilmunud artikkel – mu [intervjuu](https://teejuhid.postimees.ee/7525992/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-erkki-sven-tuuriga-cantus-firmus) helilooja Erkki-Sven Tüüriga. Mind huvitas seal muuhulgas küsimus, millist rolli mängis keskaja lõpul toimunud põhjalikus taju- ja tundelaadi muutuses mitmehäälsuse areng.

"Ma ei ole muusikaajaloolane, aga kui me mõtleme kontrapunkti arengule Victoria ja Palestrina loomingus või Madalmaade koolkonnas, siis näeme tõesti, et mitmehäälsetesse vokaalsetesse vormidesse tekib uutmoodi ruumilisus. Need suundumused avasid uue perspektiivi ja tõid kaasa olulise hoiakumuutuse. Uutest kooskõladest ja peenest polüfooniast tekkis ka uutmoodi meeleline nauding. See muusika puudutab puhtalt taju põhjal juba sootuks teisi meeli. Varasem muusika oli tunduvalt askeetlikum," vastas selle peale Erkki-Sven.

Täna ongi plaanis koos Rauni ja Taivoga enam-vähem sealtsamast edasi minna. Mida tähendab õigupoolest kontrapunkt? Millist rolli mängisid Euroopa polüfoonilises revolutsioonis Victoria ja Palestrina? Ja kuidas see kõik mõjutas hilisemat fundamentaalset kosmoloogilist pööret?

Raun käis koos Ahto Abneri ja Mihkel Mälgandiga 130. [saates](https://www.youtube.com/watch?v=JAm607tjOpE&t=13s) "Usk lähitulevikku", Taivo on stuudios esimest korda.

Head uudistamist!

H.

Steven Vihalem osales koos Margus Hanno Murakaga saates "[Nähtamatu surnu](https://www.youtube.com/watch?v=pF1TgDHpJlQ&t=194s)". Pärast saadet selgus, et Steven on moslem. See äratas huvi ja ma kutsusin Steven uuesti stuudiosse, et asja kohta rohkem teada saada. Steven kutsus kaasa oma elukaaslase [Kristi Ockba](https://maaleht.delfi.ee/artikkel/88624557/islamitaustaga-kristi-stevenist-kujutage-ette-inimene-helistab-oosel-kell-12-ja-utleb-et-hakkas-moslemiks).

Head uudistamist!

H.

Tähenduse teejuhtide 22. numbris oli mul intervjuu inglise kirjaniku ja luuletaja [Paul Kingsnorthiga](https://www.youtube.com/watch?v=K7O-sLLk8Ik). Lugu kandis pealkirja "Stsientism ja seks" ning toetus suures osas Kingsnorthi kevadel ilmunud artiklile "[Mida Progress tahab](https://paulkingsnorth.substack.com/p/what-progress-wants)".

Kutsusin selle hooaja teise saatesse Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni, et Kingsnorthi ideede üle edasi arutada. Mikael on varem osalenud kahes saates: #39 "Matteuse printsiip" ([koos Mihkel Kunnusega](https://www.youtube.com/watch?v=mnkZiQ7li6o&t=0s)) ja "Tähelepanekuid tärpentiinist" ([koos Mihhail Lotmaniga](https://www.youtube.com/watch?v=DfVV4rdCjJ0&t=1s)). Andres oli külas esimest korda.

Huvitaval kombel algas ja lõppes see vestlus viidetega [Leonard Cohenile](https://www.youtube.com/watch?v=AeDRtANMROE&t=1s). 6. minutil tuli jutuks "[The Future](https://www.youtube.com/watch?v=8WlbQRoz3o4&t=1s)" ja 124. minutil "[Anthem](https://www.youtube.com/watch?v=c8-BT6y_wYg&t=1s)", vahepeal said märkmikusse kirja sellised nimed: Valeri Brjussov, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Carl Schmitt, Tom Holland ("Dominion"), Raymond Geuss ("Not thinking like a liberal"), John Rawls, Martin Heidegger, [Eva Piirimäe](https://keeljakirjandus.eki.ee/589-603.pdf) ja [Stanley Hauerwas](https://www.youtube.com/watch?v=ap8GbP-_hHo&t=1s). Päris lõpus (110. minut) esitas Mikael Kingsnorthi tuules väga olulise küsimuse: "Kus on see keskkond, kus me puutume kokku nende inimestega, kellel pole elus nii hästi läinud?" "Minu isiklik kogemus on selline, et ma puutun oma koguduses kokku inimestega, kelle probleemid erinevad väga tugevalt minu omadest, kelle kogemus erineb väga minu omast. Me õpime kõik koos selles kogukonnas üksteisest hoolima, üksteist aktsepteerima, üksteise muresid kuulama. Vaatamata kõigile nendele erimeelsustele, mis meil on väljaspool seda kogukonda," jätkas ta samas.

Kuulmiseni!

Hardo.

Uue hooaja avasaates olid mul külas kaks omaaegset tipptennisti – Sten Sumberg ja Jürgen Zopp. Sten on esindanud Eestit Davis Cupi sarjas ja tulnud 1994. aastal koos Rene Buschiga Eesti meistriks paarismängus. Ta sai stipendiumi Arizonase Ülikooli, kus täna õpib üks Eesti parimaid korvpallureid Kerr Kriisa. Ma töötasin koos Steniga enne 2008. aasta finantskriisi investeerimispangas SEB Enskilda Equities. Jürgen tõusis 2012. aastal ATP edetabelis 71. kohale. Nii kõrgele pole enne ega pärast teda jõudnud ükski Eesti meestennisist.

Me rääkisime Jürgeni ja Steniga kõigepealt tennise võtmemõistetest – pumpest, momentumist, comebackist, kerisest ja kipsist. Teise tunni alguses võtsin jutuks saatuse. "Kui Djokovic siin oleks ja me temalt saatuse kohta küsiksime, siis räägiks ta tõenäoliselt viis tundi," ütles Jürgen (80. minut). Veidi varem olin ma maininud Djokovici intervjuud BBC-ile, kus ta põhjendas oma [otsust](https://youtu.be/rNaIMC4XMhc?t=1) end mitte vaktsineerida lasta. See jättis mulle isiklikult sügava mulje. Jutuajamise lõpus jõudsimegi viimase kahe ja poole aasta pöördeliste sündmusteni.

Head uudistamist!

H.

Sarja teise hooaja esimeses saates on stuudiokülalisteks Alar Laats ja Toomas Paul. Me rääkisime saksa juurtega Ameerika teoloogist ja eksistentsifilosoofist Paul Tillichist, kes on muuhulgas öelnud: "Faith is the ultimate concern."

Friedrich Nietzschest oleme sel hooajal rääkinud varem koguni kolmel korral. Vahetu tõuke selleks andis [Richard Tarnase](https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG) külalisloeng James Hillmanile pühendatud kursusel "[Hinge kood](https://www.youtube.com/watch?v=kxSJPnjOPHI&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=9&t=0s)". "Süvapsühholoogia – mille poole ma nüüd pöördun – kerkis esile 19. sajandi viimastel aastakümnetel, pisut hiljem kui eelpool kirjeldatud eksperimentaalne kartesiaanlik psühholoogia. See kasvab mõnes mõttes välja kunstnike ja sisemaailma vastu huvi tundvate filosoofide loomingust. Kõige olulisem on siin Friedrich Nietzsche, keda võib pidada süvapsühholoogia ristiisaks. Ta sukeldus sügavale oma sisemusse ja naasis sealt paljude väärtuslike taipamiste ja äratundmistega," ütles Tarnas oma külalisloengus.

Kolmes eelnevas saates on mu stuudiokülalised olnud Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. 131. vestlusringis "[Apolloni ja Dionysose vahel](https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=132)" rääkisime nendega Nietzsche esimesest raamatust "Tragöödia sünd". 148. saates "[Friedrich, Jordan ja moirad](https://www.youtube.com/watch?v=iDf2kBGvCT0&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=148&t=0s)" võtsime jututks Nietzsche mõju Jordan Petersonile. 152. jutuajamises "[Ihade hämar keldrisopp](https://www.youtube.com/watch?v=xrrpWBFPhFc&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=152&t=0s)" oli fookus pigem süvapsühholoogial kui Nietzschel endal, aga sellisena oli see saade oluline ettevalmistus vestlusele "Süvapsühholoogia ristiisa", kus Jaanusele ja Mihklile lisandus Siim Lill.

Head uudistamist!

H.

Kuuekümnendate aastate lõpus avaldas USA ökoloog Garret Hardin ajakirjas Science ülerahvastusprobleemi käsitleva artikli "Ühispõllu tragöödia". Hardin väitis, et miljonite üksikindiviidide iseseisvad soojätkamisotsused põhjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse. Oma arutluskäigu toetuseks tõi Hardin näite keskaegsest Euroopast, kus külakogukonnale kuulunud maa liigse karjatamise käigus sageli viljatuks muutus. Asi oli selles, et igal üksikul taluperel oli selge huvi oma lehm ühispõllule saata, sest sellest saadav tulu kuulus otse talle, samal ajal kui ülekarjatamisest tingitud kulu langes kogu külale. Sealt alates tähistabki ühispõllu tragöödia majanduskirjanduses tihti korduvat olukorda, kus eraomandiõiguste puudumise tõttu tekib indiviididel ajend mingit ühisvara üle kasutada, sest kellelgi neist ei ole kõnaluse hüvisega mingit pikemaajalist plaani. Umbes nii artulesin ma oma "Kassi nurinates" ilmunud laastukeses "Ühispõllu tragöödia". Garret Hardin tuli jutuks ka 7. juunil Tartus salvestatud vestlusringis Kaido Kama ja Kristjan Zobeliga. Kokku tõi meid eelmisel aastal ilmunud Kristjani raamat "Ökoloogia võhikutele". Hardin tuleb jutuks selle raamatu 25. peatükis "Üks tragöödia teise otsa". "Lisaks ühisvaratragöödiale on ta tuntud ka nn Hardini Esimese Inimökoloogia Seaduse järgi," kirjutab Kristjan Zobel. "Me ei saa kunagi teha korraga ainult ühte asja. Igal vahelesegamisel looduse toimimisse on arvukalt tagajärgi, millest paljud on ennustamatud." Mul on tunne, et Hardini eelmainitud artiklist lugesin ma esimest korda "20. sajandi kõige huvitavamast panpsühhistlikust filosoofist" Alfred North Whiteheadist, kelle 1925. aastal ilmunud raamatust "Teadus ja moodne maailm" kirjutasin ma neli aastat tagasi väikese nupukese Eesti Ekspressi suverubriiki "Filosoof päevitab". Hardin ei kirjuta Whiteheadist aga seoses panpsühhismiga, vaid tragöödiaga. "Kaasahaarava tragöödia põhiolemus ei peitu kurbuses, vaid sündmuste käigu pühalikus halastamatuses. Saatuse paratamatust valgustavad inimelu juhtumid on aga tõepoolest kurjad, sest pääsemise võimatus tehakse meile näidendis selgeks just läbi selliste juhtumite," kirjutab Whitehead "Teaduses ja moodsas maailmas", millele Hardin oma artiklis tähelepanu juhib. Head uudistamist! H.

Aapo Pukk ja Meego Remmel olid esimest korda Tähenduse teejuhtide stuudios 84. vestlusringis "Paradigma nihe", kus me rääkisime Caravaggio maalist "Pöördumine teel Damaskusesse". 98. saates "Taevas Toledo kohal" tuli jutuks El Creco. Tänases saates pöördume Caravaggio juurde tagasi. Seekord vaatame lähemalt tema 1602. aastal valminud maali "Püha Tooma uskmatus". Jeesuse ilmumisest Toomale on juttu Johannese evangeeliumi 20. peatükis: "Seejärel ta ütles Toomale: „Pane oma sõrm siia ja vaata minu

käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!”" (Johannese 20: 27). Head uudistamist! H.

Mõtet, et surm on une vend, on ühel või teisel viisil väljendanud mitmed autorid Vergiliusest kuni räppar Nasini. Eelolevas saates räägime sellest ideest lähemalt tõlkija Enn Kaljo ja Peeter Liiviga. Enn on saates esimest korda. Peeter osales koos Alar Tamminguga vestluses nr 147 "Kõiksuse lühilugu ja teooria", kus me rääkisime Ken Wilberist. Surm on tulnud jutuks mitmes saates. Esimesena tulevad meelde nr 101 "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine", kus osalesid Karl Käsnapuu ja Kristjan Port ning nr 159 "Surm ja fotograafia" (Jaak Kikas ja Karl Käsnapuu). Plelistis "Tähenduse teejuhtide paremad palad" on klipp "Toomas Siitan: "Sellest aegreast võib komponeerida usu kaotsimineku kurva loo."", mis on siinkohal samuti väga asjakohane. Head uudistamist! H.

1899. aastal avaldas poola päritoluga inglise kirjanik Joseph Conrad oma kuulsa jutustuse "Pimeduse süda". 115 aastat hiljem tegi eesti kunstnik Vano Allsalu samanimelise abstraktse maali. Mis on nendel kahel teosel ühist? Sellest meil tänases vestluses koos Vano ja Märt Väljatagaga ongi plaanis rääkida. Joseph Conradi raamatule oli pühendatud sarja 24. vestlus "Joseph Conrad, meie kaasaegne", kus mu stuudiokülalisteks olid (:)kivisildnik ja Leo Kunnas. Vano Allsalu osales koos Kaiega saates "Suur lõputu karje" (nr 135). Head uudistamist! H.