Tähenduse teejuhid

Saatekülalised Armin Kõomägi ja Kaarel Ots. Saatejuht Hardo Pajula. Koroona-aasta lõpus küsis Elu24 minult arvamust selle kohta mis minu arvates õues toimub. See lugu ilmus nende portaalis 2021. aasta 2. jaanuaril ja kandis pealkirja "[Planeedi kastmine puhastusvedelikku võib ühe pisiku peletada, aga haigusi ja surma me ei alista](https://elu24.postimees.ee/7143655/planeedi-kastmine-puhastusvedelikku-voib-uhe-pisiku-peletada-aga-haigusi-ja-surma-me-ei-alista)". Mu enda tööpealkiri oli lühem (ja minu arvates ka parem) – "Meie viroloogiline tripp". Hiljem valmis sama artikli põhjal ka mu Paide [kõne](https://youtu.be/ScNSmlDzUyk?t=1). See on endiselt parim kokkuvõtte sellest kuidas mina laias laastus asjadest aru saan. Reedel (1. aprillil) oli mul hea võimalus kõrvutada oma arusaama Armini ja Kaarli omaga. Saatepealkiri tuleb 65. minutist kui Kaarel tsiteeris numbreid Weimari vabariigi alusaegadest: "Leib maksis 1922. aastal 160 Saksa marka, aasta hiljem maksis see juba 200 miljardit marka." – "Siis tasus ju leiba investeerida," arvas selle peale Armin.

Saatekülalised Armin Kõomägi ja Kaarel Ots. Saatejuht Hardo Pajula. Koroona-aasta lõpus küsis Elu24 minult arvamust selle kohta mis minu arvates õues toimub. See lugu ilmus nende portaalis 2021. aasta 2. jaanuaril ja kandis pealkirja "[Planeedi kastmine puhastusvedelikku võib ühe pisiku peletada, aga haigusi ja surma me ei alista](https://elu24.postimees.ee/7143655/planeedi-kastmine-puhastusvedelikku-voib-uhe-pisiku-peletada-aga-haigusi-ja-surma-me-ei-alista)". Mu enda tööpealkiri oli lühem (ja minu arvates ka parem) – "Meie viroloogiline tripp". Hiljem valmis sama artikli põhjal ka mu Paide [kõne](https://youtu.be/ScNSmlDzUyk?t=1). See on endiselt parim kokkuvõtte sellest kuidas mina laias laastus asjadest aru saan. Reedel (1. aprillil) oli mul hea võimalus kõrvutada oma arusaama Armini ja Kaarli omaga. Saatepealkiri tuleb 65. minutist kui Kaarel tsiteeris numbreid Weimari vabariigi alusaegadest: "Leib maksis 1922. aastal 160 Saksa marka, aasta hiljem maksis see juba 200 miljardit marka." – "Siis tasus ju leiba investeerida," arvas selle peale Armin.

Saatekülalised Mari Jürjens ja Pärt Uusberg. Saatejuht Hardo Pajula. Juubelisaates rääkisime Mari Jürjensi ja Pärt Uusbergiga muusikast ja loomingulisest impulsis lõpuks jõusime nagu eelmiseski saates Joseph Conradi ja tema romaanini "Lord Jim".

Saatekülalised Mari Jürjens ja Pärt Uusberg. Saatejuht Hardo Pajula. Juubelisaates rääkisime Mari Jürjensi ja Pärt Uusbergiga muusikast ja loomingulisest impulsis lõpuks jõusime nagu eelmiseski saates Joseph Conradi ja tema romaanini "Lord Jim".

Saatekülalised Janeck Uibo ja Daniel Vaarik. Saatejuht Hardo Pajula. Teisipäeval, 29. märtsil vestlesime Janeck Uibo ja Daniel Vaarikuga uuest ja vanast meediast. Mind huvitas nende kogemus oma puhvetite pidamisel. Janeck on teinud [Edasit](https://edasi.org/) umbes sama kaua kui mina EBS-i. Danieli [Levila](https://www.levila.ee/) on paar aastat noorem. Saate pealkiri tuleb 11. minutist kui me arutlesime kust läheb uue ja vana meedia vaheline piir. "Ühel hetkel teeb suurus konservatiivseks, sa hakkad ennast kindlustama. Samal aja kui see, mida meie siin Danieliga esindame – ja sina ka – on selline alusmetsa liigirikkus." Head uudistamist! H.

Saatekülalised Janeck Uibo ja Daniel Vaarik. Saatejuht Hardo Pajula. Teisipäeval, 29. märtsil vestlesime Janeck Uibo ja Daniel Vaarikuga uuest ja vanast meediast. Mind huvitas nende kogemus oma puhvetite pidamisel. Janeck on teinud [Edasit](https://edasi.org/) umbes sama kaua kui mina EBS-i. Danieli [Levila](https://www.levila.ee/) on paar aastat noorem. Saate pealkiri tuleb 11. minutist kui me arutlesime kust läheb uue ja vana meedia vaheline piir. "Ühel hetkel teeb suurus konservatiivseks, sa hakkad ennast kindlustama. Samal aja kui see, mida meie siin Danieliga esindame – ja sina ka – on selline alusmetsa liigirikkus." Head uudistamist! H.

Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Saatejuht Hardo Pajula. "Võib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris väga teravalt dogmaatilist kristlust, iseäranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche väga paradoksaalne mõtleja. Ta ei uskunud näiteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, täpsemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vältel olid eurooplased harjunud nägema ja tajuma ümbritsevat maailma kõikehõlmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mõtteraamistikus. Nietzsche uskus, et katoliiklik arusaam elust ja ajaloost lõi sellise vaimulaadi, mis oli võimeline omaenda dogmaatilisest vundamendist lahti ütlema ning pühenduma seejärel loodusseaduste tundmaõppimisele. Nietzsche uskus, et mingis mõttes sooritas kristlus enesetapu. Katoliiklus oli väga pika aja vältel püüdnud häälestada kristlasi elama lähtuvalt tõest, seda muidugi raamides, mida inimloomuse rikutus talle jättis. Kristlusest välja kasvanud tõetaotlus pöördus viimaks omaenda juurte vastu. Lääne ühiskond ärkas üles ja ei suutnud enam aru saada, kuidas ta küll kõike seda oli uskunud. Täpselt nii nagu me ärkame ühel päeval ja ei suuda järsku enam mõista, miks me jõulude ajal kuuse tuppa toome. Ometi oleme seda kaua aega teinud ja sellel traditsioonil on oma tagamaa. Rituaalid elavad oma põhjused pikalt üle," kõneleb Jordan Peterson klipis "[Kristlus suri omaenda käe läbi](https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&t=1s)", mille ma lõikasin 2018. aasta suvel tema Esimesele Moosese raamatule pühendatud [loengusarjast](https://www.youtube.com/playlist?list=PL22J3VaeABQD_IZs7y60I3lUrrFTzkpat). Eelmisel reedel (18. märtsil) salvestasime Tartus Mihkel Kunnuse ja Jaanus Sooväljaga vestluse Friedrich Nietzschest ja Jordan Petersonist. Nietzschest rääkisime samas koosseisus möödunud aasta oktoobris peetud vestluses "[Apolloni ja Dionysose vahel](https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=131)". Petersonist rääkisime pikemalt Mihkli naise Kärdi ja Aleksander Eeri Laupmaaga jaanuari lõpus salvestatud saates "[Prohvet preeriast](https://www.youtube.com/watch?v=KqwlSKO1V2I&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=141)". Head kuulamist! H.

Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Saatejuht Hardo Pajula. "Võib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris väga teravalt dogmaatilist kristlust, iseäranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche väga paradoksaalne mõtleja. Ta ei uskunud näiteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, täpsemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vältel olid eurooplased harjunud nägema ja tajuma ümbritsevat maailma kõikehõlmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mõtteraamistikus. Nietzsche uskus, et katoliiklik arusaam elust ja ajaloost lõi sellise vaimulaadi, mis oli võimeline omaenda dogmaatilisest vundamendist lahti ütlema ning pühenduma seejärel loodusseaduste tundmaõppimisele. Nietzsche uskus, et mingis mõttes sooritas kristlus enesetapu. Katoliiklus oli väga pika aja vältel püüdnud häälestada kristlasi elama lähtuvalt tõest, seda muidugi raamides, mida inimloomuse rikutus talle jättis. Kristlusest välja kasvanud tõetaotlus pöördus viimaks omaenda juurte vastu. Lääne ühiskond ärkas üles ja ei suutnud enam aru saada, kuidas ta küll kõike seda oli uskunud. Täpselt nii nagu me ärkame ühel päeval ja ei suuda järsku enam mõista, miks me jõulude ajal kuuse tuppa toome. Ometi oleme seda kaua aega teinud ja sellel traditsioonil on oma tagamaa. Rituaalid elavad oma põhjused pikalt üle," kõneleb Jordan Peterson klipis "[Kristlus suri omaenda käe läbi](https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&t=1s)", mille ma lõikasin 2018. aasta suvel tema Esimesele Moosese raamatule pühendatud [loengusarjast](https://www.youtube.com/playlist?list=PL22J3VaeABQD_IZs7y60I3lUrrFTzkpat). Eelmisel reedel (18. märtsil) salvestasime Tartus Mihkel Kunnuse ja Jaanus Sooväljaga vestluse Friedrich Nietzschest ja Jordan Petersonist. Nietzschest rääkisime samas koosseisus möödunud aasta oktoobris peetud vestluses "[Apolloni ja Dionysose vahel](https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=131)". Petersonist rääkisime pikemalt Mihkli naise Kärdi ja Aleksander Eeri Laupmaaga jaanuari lõpus salvestatud saates "[Prohvet preeriast](https://www.youtube.com/watch?v=KqwlSKO1V2I&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=141)". Head kuulamist! H.

Saatekülalised Peeter Liiv ja Alar Tamming. Saatejuht Hardo Pajula. Tänases saates räägime Peeter Liivi ja Alar Tamminguga Ken Wilberist, kes on eesti keeles esindatud koguni seitsme raamatuga: "Arm ja meelekindlus", "Atmani projekt" "Eedenist alates", "Integraalne meditatsioon", "Integraalne psühholoogia", "Kõiksuse lühilugu" ja "Kõiksuse teooria".

Saatekülalised Peeter Liiv ja Alar Tamming. Saatejuht Hardo Pajula. Tänases saates räägime Peeter Liivi ja Alar Tamminguga Ken Wilberist, kes on eesti keeles esindatud koguni seitsme raamatuga: "Arm ja meelekindlus", "Atmani projekt" "Eedenist alates", "Integraalne meditatsioon", "Integraalne psühholoogia", "Kõiksuse lühilugu" ja "Kõiksuse teooria".