Tähenduse teejuhid

Saatekülalised Siim Lill ja Paavo Matsin. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Ernst Ennost.

"Ernst Enno igatsus”

"Tähenduse teejuhtide" 99. vestlusringi [1] lõpus hõiskasin ma uljalt välja, et juubelisaade on pühendatud "Vendadele Karamazovitele" ning stuudiokülalisteks on Mihkel Kunnus ja Mihhail Lotman. See pidi toimuma täpselt nädala pärast ehk siis 12. novembril. 9. novembri hommikul sain ma aga terviseametist kõne [2], mis kõik need plaanid pea peale pööras. Kui ma lõpuks kodust välja pääsesin, oli olukord põhjalikult muutunud, sest selleks ajaks olid karantiinikutse saanud mitmed teised, kellega ma olin tahtnud stuudios juttu ajada. Seetõttu pidin saate teemat ja külalisi muutma paar-kolm korda kohe kindlasti. Lõpuks võtsin muretu hoiaku ja otsustasin jätta asja vürfli hooleks. Täring veeres nii, et möödunud reedel (4. detsembril) olid Kuku Raadio Tartu stuudios mu vestluspartneriteks Siim Lill ja Paavo Matsin ning me rääkisime Ernst Ennost [3]. See mõte tekkis meil Siimuga tegelikult eelmise saate järgsel jätkujorutamisel hotell Lydia vestibüülis. Siim oli ka see, kes kutsus saatesse Paavo, ja see oli tal tõesti hea mõte. Pean tunnistama, et vürfel on targem kui mina, sest kokkuvõttes õnnestus see saade suurepäraselt. Ma sain vestluse käigus teada, et: 1) Ernst Enno (1875—1934) oli üks Eesti vabariigi laiahaardelisematest kultuuritegelastest; 2) Enno oli maailmavaatelt müstik [4] ja see ei aidanud kaasa tema läbisaamisele Friedebert Tuglasega; 3) Enno kõige huvitavamad rajatagused paarikud on William Butler Yeats ja Eino Leino; 4) 19. ja 20. sajandi vahetus oli Euroopa müstika tippaeg [5]; 5) Gustav Suits pidas Ennot dekadendiks; 6) Teosoofia Ühing asutati 1875. aastal New Yorgis, selle tuntuimaks eestvedajaks oli Jelena Blavatskaja; 7) Eesti kirjanikest on teosoofilised ideed mõjutanud kõige rohkem Ernst Ennot; 8) teosoofid üritasid omavahel klapitada ida ja lääne filosoofiat ning maailmataju ja näha elu tervikuna; 9) Haljand Udam on öelnud: "Tõde on süsteemide vahel." 10) Enno luules kohtuvad euroopalik sümbolism ja eesti rahvaluule. Seda on minu jaoks ühe saate kohta päris palju. Tänan Paavot ja Siimu ning kõiki teisi, tänu kellele on ületatud oluline teetähis.

Hardo

———————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=6epTzGUockc&t=6591s

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7114007/hardo-pajula-sonum-sobralt

[3] https://www.youtube.com/watch?v=uORJCOIZ-yg

[4] https://www.youtube.com/watch?v=nl536x57Q-I&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=5

[5] https://www.amazon.com/Immortalization-Commission-Science-Strange-Quest/dp/0374533237/ref=sr_1_1?crid=IP4HRG6A4CQS&dchild=1&keywords=john+gray+immortalization+commission&qid=1607435469&sprefix=John+Gray+immo%2Caps%2C294&sr=8-1

Saatekülalised Siim Lill ja Paavo Matsin. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Ernst Ennost.

"Ernst Enno igatsus”

"Tähenduse teejuhtide" 99. vestlusringi [1] lõpus hõiskasin ma uljalt välja, et juubelisaade on pühendatud "Vendadele Karamazovitele" ning stuudiokülalisteks on Mihkel Kunnus ja Mihhail Lotman. See pidi toimuma täpselt nädala pärast ehk siis 12. novembril. 9. novembri hommikul sain ma aga terviseametist kõne [2], mis kõik need plaanid pea peale pööras. Kui ma lõpuks kodust välja pääsesin, oli olukord põhjalikult muutunud, sest selleks ajaks olid karantiinikutse saanud mitmed teised, kellega ma olin tahtnud stuudios juttu ajada. Seetõttu pidin saate teemat ja külalisi muutma paar-kolm korda kohe kindlasti. Lõpuks võtsin muretu hoiaku ja otsustasin jätta asja vürfli hooleks. Täring veeres nii, et möödunud reedel (4. detsembril) olid Kuku Raadio Tartu stuudios mu vestluspartneriteks Siim Lill ja Paavo Matsin ning me rääkisime Ernst Ennost [3]. See mõte tekkis meil Siimuga tegelikult eelmise saate järgsel jätkujorutamisel hotell Lydia vestibüülis. Siim oli ka see, kes kutsus saatesse Paavo, ja see oli tal tõesti hea mõte. Pean tunnistama, et vürfel on targem kui mina, sest kokkuvõttes õnnestus see saade suurepäraselt. Ma sain vestluse käigus teada, et: 1) Ernst Enno (1875—1934) oli üks Eesti vabariigi laiahaardelisematest kultuuritegelastest; 2) Enno oli maailmavaatelt müstik [4] ja see ei aidanud kaasa tema läbisaamisele Friedebert Tuglasega; 3) Enno kõige huvitavamad rajatagused paarikud on William Butler Yeats ja Eino Leino; 4) 19. ja 20. sajandi vahetus oli Euroopa müstika tippaeg [5]; 5) Gustav Suits pidas Ennot dekadendiks; 6) Teosoofia Ühing asutati 1875. aastal New Yorgis, selle tuntuimaks eestvedajaks oli Jelena Blavatskaja; 7) Eesti kirjanikest on teosoofilised ideed mõjutanud kõige rohkem Ernst Ennot; 8) teosoofid üritasid omavahel klapitada ida ja lääne filosoofiat ning maailmataju ja näha elu tervikuna; 9) Haljand Udam on öelnud: "Tõde on süsteemide vahel." 10) Enno luules kohtuvad euroopalik sümbolism ja eesti rahvaluule. Seda on minu jaoks ühe saate kohta päris palju. Tänan Paavot ja Siimu ning kõiki teisi, tänu kellele on ületatud oluline teetähis.

Hardo

———————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=6epTzGUockc&t=6591s

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7114007/hardo-pajula-sonum-sobralt

[3] https://www.youtube.com/watch?v=uORJCOIZ-yg

[4] https://www.youtube.com/watch?v=nl536x57Q-I&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=5

[5] https://www.amazon.com/Immortalization-Commission-Science-Strange-Quest/dp/0374533237/ref=sr_1_1?crid=IP4HRG6A4CQS&dchild=1&keywords=john+gray+immortalization+commission&qid=1607435469&sprefix=John+Gray+immo%2Caps%2C294&sr=8-1

Saatekülalised Siim Lill ja Paavo Matsin. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Ernst Ennost.

“Ernst Enno igatsus”

“Tähenduse teejuhtide” 99. vestlusringi [1] lõpus hõiskasin ma uljalt välja, et juubelisaade on pühendatud “Vendadele Karamazovitele” ning stuudiokülalisteks on Mihkel Kunnus ja Mihhail Lotman. See pidi toimuma täpselt nädala pärast ehk siis 12. novembril. 9. novembri hommikul sain ma aga terviseametist kõne [2], mis kõik need plaanid pea peale pööras. Kui ma lõpuks kodust välja pääsesin, oli olukord põhjalikult muutunud, sest selleks ajaks olid karantiinikutse saanud mitmed teised, kellega ma olin tahtnud stuudios juttu ajada. Seetõttu pidin saate teemat ja külalisi muutma paar-kolm korda kohe kindlasti. Lõpuks võtsin muretu hoiaku ja otsustasin jätta asja vürfli hooleks. Täring veeres nii, et möödunud reedel (4. detsembril) olid Kuku Raadio Tartu stuudios mu vestluspartneriteks Siim Lill ja Paavo Matsin ning me rääkisime Ernst Ennost [3]. See mõte tekkis meil Siimuga tegelikult eelmise saate järgsel jätkujorutamisel hotell Lydia vestibüülis. Siim oli ka see, kes kutsus saatesse Paavo, ja see oli tal tõesti hea mõte. Pean tunnistama, et vürfel on targem kui mina, sest kokkuvõttes õnnestus see saade suurepäraselt. Ma sain vestluse käigus teada, et: 1) Ernst Enno (1875—1934) oli üks Eesti vabariigi laiahaardelisematest kultuuritegelastest; 2) Enno oli maailmavaatelt müstik [4] ja see ei aidanud kaasa tema läbisaamisele Friedebert Tuglasega; 3) Enno kõige huvitavamad rajatagused paarikud on William Butler Yeats ja Eino Leino; 4) 19. ja 20. sajandi vahetus oli Euroopa müstika tippaeg [5]; 5) Gustav Suits pidas Ennot dekadendiks; 6) Teosoofia Ühing asutati 1875. aastal New Yorgis, selle tuntuimaks eestvedajaks oli Jelena Blavatskaja; 7) Eesti kirjanikest on teosoofilised ideed mõjutanud kõige rohkem Ernst Ennot; 8) teosoofid üritasid omavahel klapitada ida ja lääne filosoofiat ning maailmataju ja näha elu tervikuna; 9) Haljand Udam on öelnud: “Tõde on süsteemide vahel.” 10) Enno luules kohtuvad euroopalik sümbolism ja eesti rahvaluule. Seda on minu jaoks ühe saate kohta päris palju. Tänan Paavot ja Siimu ning kõiki teisi, tänu kellele on ületatud oluline teetähis.

Hardo

———————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=6epTzGUockc&t=6591s

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7114007/hardo-pajula-sonum-sobralt

[3] https://www.youtube.com/watch?v=uORJCOIZ-yg

[4] https://www.youtube.com/watch?v=nl536x57Q-I&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=5

[5] https://www.amazon.com/Immortalization-Commission-Science-Strange-Quest/dp/0374533237/ref=sr_1_1?crid=IP4HRG6A4CQS&dchild=1&keywords=john+gray+immortalization+commission&qid=1607435469&sprefix=John+Gray+immo%2Caps%2C294&sr=8-1

Saatekülalised Siim Lill ja Jonas Nahkor. Saatejuht Hardo Pajula.

See saade kasvas orgaaniliselt välja "Tähenduse teejuhtide" 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist.

Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim Lill.

5. novembril võtsimegi selle vestluse linti.

Vestluse pealkiri viitab selles kõneluses korduvalt esile kerkinud motiivile (nt 110. minut):  "Tasub vaadata neid videosid, kus ta [Krishnamurti, H.] räägib. Tema kirglikkus ei ole akadeemiline kirglikkus, tema jaoks on tegemist hädaolukorraga. Ta ei suuda Bohmile selgeks teha, mida ta reaalselt tunneb. Ta näeb seda kobra seal toanurgas. See istub seal, on ohtlik ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, aga me ei saa ja ta on jõuetu." Suur osa meie vestlusest keerleski ühes või teises vormis selle ümber, mida nurgas istuva maoga peale hakata.

Head uudistamist!

H.

_________________

* https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=11

Saatekülalised Siim Lill ja Jonas Nahkor. Saatejuht Hardo Pajula.

See saade kasvas orgaaniliselt välja "Tähenduse teejuhtide" 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist.

Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim Lill.

5. novembril võtsimegi selle vestluse linti.

Vestluse pealkiri viitab selles kõneluses korduvalt esile kerkinud motiivile (nt 110. minut):  "Tasub vaadata neid videosid, kus ta [Krishnamurti, H.] räägib. Tema kirglikkus ei ole akadeemiline kirglikkus, tema jaoks on tegemist hädaolukorraga. Ta ei suuda Bohmile selgeks teha, mida ta reaalselt tunneb. Ta näeb seda kobra seal toanurgas. See istub seal, on ohtlik ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, aga me ei saa ja ta on jõuetu." Suur osa meie vestlusest keerleski ühes või teises vormis selle ümber, mida nurgas istuva maoga peale hakata.

Head uudistamist!

H.

_________________

* https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=11

Saatekülalised Siim Lill ja Jonas Nahkor. Saatejuht Hardo Pajula.

See saade kasvas orgaaniliselt välja “Tähenduse teejuhtide” 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist.

Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim Lill.

5. novembril võtsimegi selle vestluse linti.

Vestluse pealkiri viitab selles kõneluses korduvalt esile kerkinud motiivile (nt 110. minut):  “Tasub vaadata neid videosid, kus ta [Krishnamurti, H.] räägib. Tema kirglikkus ei ole akadeemiline kirglikkus, tema jaoks on tegemist hädaolukorraga. Ta ei suuda Bohmile selgeks teha, mida ta reaalselt tunneb. Ta näeb seda kobra seal toanurgas. See istub seal, on ohtlik ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, aga me ei saa ja ta on jõuetu.” Suur osa meie vestlusest keerleski ühes või teises vormis selle ümber, mida nurgas istuva maoga peale hakata.

Head uudistamist!

H.

_________________

* https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=11

Saatekülalised Siim Lill ja Jonas Nahkor. Saatejuht Hardo Pajula.

See saade kasvas orgaaniliselt välja "Tähenduse teejuhtide" 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist.

Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim Lill.

5. novembril võtsimegi selle vestluse linti.

Vestluse pealkiri viitab selles kõneluses korduvalt esile kerkinud motiivile (nt 110. minut):  "Tasub vaadata neid videosid, kus ta [Krishnamurti, H.] räägib. Tema kirglikkus ei ole akadeemiline kirglikkus, tema jaoks on tegemist hädaolukorraga. Ta ei suuda Bohmile selgeks teha, mida ta reaalselt tunneb. Ta näeb seda kobra seal toanurgas. See istub seal, on ohtlik ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, aga me ei saa ja ta on jõuetu." Suur osa meie vestlusest keerleski ühes või teises vormis selle ümber, mida nurgas istuva maoga peale hakata.

Head uudistamist!

H.

_________________

* https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=11

Saatekülalised Siim Lill ja Jonas Nahkor. Saatejuht Hardo Pajula.

See saade kasvas orgaaniliselt välja "Tähenduse teejuhtide" 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist.

Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim Lill.

5. novembril võtsimegi selle vestluse linti.

Vestluse pealkiri viitab selles kõneluses korduvalt esile kerkinud motiivile (nt 110. minut):  "Tasub vaadata neid videosid, kus ta [Krishnamurti, H.] räägib. Tema kirglikkus ei ole akadeemiline kirglikkus, tema jaoks on tegemist hädaolukorraga. Ta ei suuda Bohmile selgeks teha, mida ta reaalselt tunneb. Ta näeb seda kobra seal toanurgas. See istub seal, on ohtlik ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, aga me ei saa ja ta on jõuetu." Suur osa meie vestlusest keerleski ühes või teises vormis selle ümber, mida nurgas istuva maoga peale hakata.

Head uudistamist!

H.

_________________

* https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=11

Saatekülalised Siim Lill ja Jonas Nahkor. Saatejuht Hardo Pajula.

See saade kasvas orgaaniliselt välja “Tähenduse teejuhtide” 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist.

Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim Lill.

5. novembril võtsimegi selle vestluse linti.

Vestluse pealkiri viitab selles kõneluses korduvalt esile kerkinud motiivile (nt 110. minut):  “Tasub vaadata neid videosid, kus ta [Krishnamurti, H.] räägib. Tema kirglikkus ei ole akadeemiline kirglikkus, tema jaoks on tegemist hädaolukorraga. Ta ei suuda Bohmile selgeks teha, mida ta reaalselt tunneb. Ta näeb seda kobra seal toanurgas. See istub seal, on ohtlik ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, aga me ei saa ja ta on jõuetu.” Suur osa meie vestlusest keerleski ühes või teises vormis selle ümber, mida nurgas istuva maoga peale hakata.

Head uudistamist!

H.

_________________

* https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=11

Saatekülalised Jaak Kikas ja Peeter Laurits, "Terviku tagasitulek". Saatejuht Hardo Pajula. Saates tuleb juttu välja kontseptsioonist füüsikas ja humanitaarias.

"Loomulikult kerkivad meie ette rasked probleemid, kui me teeme näo, et me kujutame endast vaid masinaid ning meie teadvus pole midagi erinevat algoritmist. See tekitab ületamatuid probleeme, sest see on nii ilmselgelt vale ja piiratud arusaam. Kui me võtame omaks pisut küpsema käsituse ja jätame mehhanitsistliku maailmavaate maha, saame minu arvates paremini aru ka sellest, et me sõltume täiesti elusloodusest ja oleme ühtlasi osa sellest," kõneles Rupert Sheldrake selle aasta aprillis EBS-i korraldatud loengul "Looduse tagasitulek" [1]. "Üksi ei ole võimalik terve olla," sekundeerib talle Charles Eisenstein [2], "sest tervis sõltub meie suhtest teiste inimeste ja muude organismidega. Tervise taga on ulatuslik suhetevõrgustik. Kui loodus on haige, ei saa meie liik olla terve. Me oleme jõudnud ajastuvahetuse künnisele. Käimas on meie ajastu suurim revolutsioon. On aeg mõista, et me ei ole siin üksi ja me ei eksisteeri lahus üksteisest, bakteritest, ülejäänud maailmast ja lõpuks ka mitte kosmosest. Kui me sellest aru saame, muutub kõik." Mõlemad mõtlejad [3] on seisukohal, et me peaksime loobuma reduktsionistlikest liialdustest [4] ja liikuma terviklikuma elukäsituse poole. Eisensteini sõnul tähendab see meie baasmütoloogia väljavahetamist. "Mütoloogia" ei tähenda selles kontekstis aga mitte mõnda kangelasmuistendit, vaid meie "loogika vundamenti" [5]. Sheldrake peab meie ajastu põhiküsimuseks mehhanitsisliku ja romantilise looduskäsituse taasühendamist ja -lepitamist [6]. Ta on oma erinevates raamatutes ja ülesastumites pööranud tähelepanu kolmele suundumusele, mis meid praegu tasapisi looduse taashingestamise poole kannavad: 1. Välja kontsepti areng nüüdisaegses füüsikas. 2. Teadvusuuringud psühholoogias. 3. Paenteistlik pööre teoloogias. 29. oktoobril tulid minuga Kuku Raadio Tartu stuudiosse neist esimesel teemal rääkima füüsik Jaak Kikas ja kunstnik Peeter Laurits. See oli väga huvitav vestlus. Kuivõrd ma ei ole seda veel jõudnud uuesti läbi kuulata, siis hakka ma siin praegu midagi pikemalt seletama. Küll tahaksin aga tähelepanu juhtida ühele minu jaoks eriti mõtlemapanevale lõigule sellest ligi kahetunnisest vestlusest. 75. minutil viisin ma jutu ühele eravestlusele Sheldrake'iga, mis algas mu küsimusega: "Te ei usu, et looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles, ega ju?" — "Ei, ma arvan, et looduse raamat on kirjutatud vormide keeles," vastas ta seepeale. Mina uurisin siis jälle edasi, et kas need vormid pole mitte matemaatiliselt kirjeldatavad. "Lihtsamad on," vastas Sheldrake ja jätkas, "vaata neid puid seal. Mitte ühegi jaoks neist ei ole matemaatilist valemit, ja kui olekski, mis mõte sel oleks?" See lükkas käima arutelu, mis päädis minu jaoks Jaagu tsiteeritud John von Neumanni [7] mõttekäiguga (80. minut). "Temal oli selline arvamus," rääkis Jaak, "et piisavalt keerulised süsteemid või struktuurid võivad osutuda iseenda kõige lihtsamaks kirjelduseks." Kui ma olen selle jutuajamise uuesti täies mahus tähelepanelikult läbi kuulanud, siis kirjutan siia veel paar rida juurde. Head nädalavahetust!

H.

——————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=XHhQJ4gRq6s&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=28

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7092425/charles-eisenstein-uksi-pole-voimalik-terve-olla

[3] https://charleseisenstein.org/podcasts/new-and-ancient-story-podcast/in-conversation-with-rupert-sheldrake/

[4] https://www.youtube.com/watch?v=_YjvFLKp3Vc&list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4&index=10

[5] https://www.youtube.com/watch?v=-dP2VoY5Olk&t=2484s (33. minut) [6] https://www.youtube.com/watch?v=0lE8JavQPCI&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=21

[7] https://en.wikipedia.org/wiki/John_von_Neumann