Nägemist ei muuda teravamaks ükski vedelik ega salv, sest nägemisteravus oleneb silmatelje pikkusest. Kuid kui mõlemad vanemad on lühinägelikud, siis kas see kandub ka lastele edasi?

Kui tihti peaks tervel inimesel kõht läbi käima? Millal võib kahtlustada, et tegemist on kõhukinnisusega? Millised haigused ennast kõhukinnisuse taha peita võivad? Saates on külaliseks perearst dr Konstantin Ivanov.

Efektiivne rinnavähiennetus saab alguse lihtsatest asjadest. Tähtis on nii kodune enesevaatlus kui see, et haigekassa rahastatud sõeluuringul kindlasti osaletaks.

Mis haigus on diabeet ning kuidas sellega toime tulla nii, et elust eemale tõmbuma ei peaks? Saates on külas diabeediõde Maarja Randväli.

Igal aastal sureb Eestis kopsuvähki 485 meest ja 175 naist. Meestel on kopsuvähk ülekaalukalt kõige sagedasem vähisurma põhjus, naistel sageduselt kolmas, soole- ja rinnavähi järel. Kopsuvähi tekkes on kõige suuremaks riskiteguriks suitsetamine, mis põhjustab 90% kõigist kopsuvähi juhtudest. Kopsuvähk on üks nendest vähkidest, mida oleks võimalik suurel osal juhtudest ära hoida - kui noorukid ei alustaks suitsetamist ja täiskasvanud sellest loobuksid.

Eestlaste keskmine kehamassiindeks on viimase 20 aastaga kasvanud ja esimese klassi laste seas on ülekaalulisi lapsi võrreldes sajandi algusega kolm korda rohkem. Erinevad uuringud osutavad, et Eesti inimeste kosumise taga on jõukuse kasv, valglinnastumine, aga ka erinevused vanemate haridustasemes.

Selle mittenakkava, kuid tõsise ja kindlasti ravi vajava haiguse korral on nahk kuiv, ketendav ja punetav, esineda võivad villikesed ja sõlmekesed ning mis kõige halvem - lööve sügeleb piinavalt ja lakkamatult. Millega tegu ning kuidas haigust ravitakse?

Igasugune meeleolukõikumine ei ole veel bipolaarne meeleoluhäire. Meeleolud ikka vahelduvad ja olenevalt inimese emotsionaalsusest võivad meeleolumuutused üpriski erinevad olla. Kust aga läheb piir normaalse meeleolukõikumise ja meeleoluhäire vahel?

Eesti geeniteadlased teevad iga päev tööd paljudele eestlastele parema tervise kindlustamise nimel. Näiteks Tartu Ülikooli kliinilise geneetika vanemteadur Sander Pajusalu arendab geenidiagnostikat, mille abil saaks tulevikus päriliku haigusega patsientide vajadustele täpselt vastavaid ravivõimalusi luua. Ning Tartu Ülikooli genoomika instituudi spetsialist Kristi Grebsi uurib, kuidas arstid patsiendile ravimeid välja kirjutades tema geneetiliste eripäradega arvestada saaksid.

Jalgade seenhaigusest räägitakse üsna sageli. Mõnikord diagnoosivad seda endal inimesed, kes on tegelikult täiesti terved, samas on paljud seenhaiguse kandjad veendunud, et neid see probleem ei puuduta. Haigus on üheaegselt nii üle- kui aladiagnoositud.