Ülekaalu ja liigeseprobleemide vahel on võrdusmärk ja sellele tasuks aegsasti tähelepanu pöörata, et tervema elu nimel oma liikumis- ja toitumisharjumusi muuta. Milline liikumisviis valida, et liigesed haiget ei saaks?

Räägime pühadeaegse üksindusest ning sellest, kuidas tunda ära märke koroonastressist ning ennast ise aidata. Samuti vaatame otsa muredele, mis võivad meid jääda saatma siis, kui koroonakriis on juba kontrolli alla saadud. Stuudiokülalisteks on Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ning Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu.

Liikumine om tervise ja ilu pant, ütleb vanarahvas. Ja ega nad palju ei eksi. Liikumine on inimese elus väga olulise tähtsusega ning Maailma Terviseorganisatsioon andis just äsja välja uued soovitused, kui palju me peaksime liikuma.

Oma unedes reisime ma kõik. Ent kui rännukihk tuleb peale ilmsi ja me ise sel ajal magame, on tegemist unes käimisega. Kas kuutõbised kõnnivad katuseharjal ainult filmides või ka tegelikult?

Suhkrust räägitakse palju. Enamasti selles võtmes, et see on midagi paha ja hirmsat, et seda ei tohi süüa. Kas tõesti peab suhkrut kartma ning kui palju suhkrut sisaldavad Eestis müüdavad toiduained?

Nagu külm aeg saabub, on kohe platsis ka hingamisteede viirushaigused. Nende vastu on igaühel omad nipid, kuid millised on õiged võtted ja protseduurid?

Elu jooksul puutub mitmesuguste erinevate haavadega kokku iga inimene. Sageli pole nende teket võimalik ära hoida, küll aga saame teha kõik selleks, et haavad kiiremini ja tüsistusteta paraneneks.

Kroonilise nohuga inimene peaks nina limaskesta puhastama loputama ja niisutama. Nii muutub nina nuuskamine kergemaks ja limaskesta turse alaneb.

Rauavaegusaneemia on vaid üks paljudest kehvveresuse vormidest. Mis võib aneemiat põhjustada ja mida peaks sellest haigusest teadma? Kas rauavaegusaneemia korral tuleb alati rauda juurde võtta ning kas rauapuuduse leevendamiseks sobivad toidulisandid?

Lastel kergitab vererõhu kõrgele enamasti mõni teine haigus, kuid esineb ka idiopaatilist, ilma teisese põhjuseta tekkinud kõrgvererõhktõbe. Sestap on oluline lapsel kolmandast eluaastast alates vähemalt üks kord aastas vererõhku mõõta.