Inimest, kelle süda on seiskunud, on võimalik elustada kliinilise surma staadiumis ning õigesti tehtud südamemassaaž võib olla elupäästev. Kuidas seda aga õigesti teha? Ning milline on suurim viga, mida väga sageli tehakse?

Nähku naine õitsvas eas välja kui kena tahes, tema füsioloogia toimib ikka nii, nagu loodus ette näeb. Ja menopaus tuleb siis, kui see tulema peab. Kuigi laias laastus võib öelda, et öisest higistamisest ja kuumahoogudest pole pääsu ühelgi naisel, on iga teekond läbi selle protsessi erinev.

Alaseljavalud on inimese tugi-liikumisaparaadi üks sagedasemaid probleeme. Seda, mis seljas valu tekkides täpselt juhtub ja valu põhjustab, ei olegi nii lihtne üheselt öelda. Võimlemisest on füsioterapeutide hinnangul aga abi peaaegu alati, kui just traumaga tegemist pole.

Nakkushaigustest, millega puugid inimesi kostitavad, räägitakse viimastel aastatel järjest enam. Inimesed kardavad ja ka haigestuvad üha sagedamini. Puukentsefaliidi ja -borrelioosi kohta jagatakse teavet sageli, kuid Eesti puugid levitavad loomadelt inimestele veel üht haigust. Õnneks esineb seda harva. Millise haigusega on tegu?

Toidulisandite globaalne turg on äärmiselt mitmekesine, kontroll nende tootmise ja turustamise üle on aga väga nõrk. Paljude toidulisandite väidetavalt kasulike omaduste kohta puudub igasugune tõenduspõhine alus. Seetõttu kaasnevad toidulisandite tarbimisega teatud riskid. Üks olulisemaid neist on see, et pakendil olev informatsioon toote koostise kohta ei pruugi vastata tegelikkusele.

Üle 75aastastel inimestel esineb sageli depressiooni sümptome. Neid kimbutavad üksildustunne, apaatia ja huvi puudus maailma asjade vastu, nad ei söö enam korralikult ega liiguta end vajalikul määral. See kõik viib lõpuks haigusteni ja riigi jaoks kõrgemate tervisekuludeni. Päästerõngaks võib osutuda Eestis uudne hooleandja teenus, mida tutvustab Inglismaal selles ametis töötanud Marion Teder.

Kuidas gripiviirus inimese kehas oma laastamistööd teeb ja milline on tervishoiutöötajate teadlikkus enda vaktsineerimise vajalikkusest? Saatekülaliseks on õpilaste teadustööde konkursil gripiteemalise uurimuse eest Tervise Arengu Instituudi eriauhinna pälvinud Kadrioru Saksa Gümnaasiumi abiturient Anna-Liis Torm-Kriis.

Jalad kannavad meid läbi elu, seega on korras jalad on üliolulised. Eesti üks parimaid igapäevaselt jalalabaprobleemidega tegelevaid ortopeede, dr Vahur Metsna on öelnud, et isegi näiliselt tühisest veidi kõverdunud väiksest varbast võib välja areneda tõsine emotsionaalne katastroof.

Tombuline nahaalune rasvkude ehk tselluliit valmistab peavalu paljudele naistele. On see elu paratamatus või terviseprobleem? Ning kuidas sellest vabaneda? Üks tõenduspõhine võimalus on olemas.

Perearst Anneli Talvik ütleb vahvalt: „Meie sees peituv väsimatu mootor hakkab tööle juba enne, kui sünnime, ega saa tegelikult ühtegi vaba päeva. Punane vein ja paar trenni nädalas pole päris selline toetus, mida süda meilt vajab." Mida süda siis tegelikult vajab? Mis südamega juhtub, kui vihastad südamepõhjani? Kas kiiremini töötav süda jõuab kiiremini õhtule? Kas südamega töötamine kulutab südant rohkem?