Podagrat on sajandeid peetud aadlike haiguseks, mis kimbutab rammusat toitu söövaid ja vähe liikuvaid inimesi, kõige sagedamini keskealisi. Tõbi pole kuhugi kadunud ka tänapäeval, vaid vaevab elunautlejaid endiselt.

Mitmed firmad pakuvad võimalust kopsaka summa eest testida talumatust suure hulga toiduainete vastu, kuna just selles võivat peituda inimese tervisehädade põhjus. Kas ja kui palju võib selliseid teste tegelikult usaldada?

Sellel tegevusel on inimese kehale väga positiivne mõju - aitab tõhusalt kaalu langetada, sest põletab väga korralikult kaloreid, tõstab üldist toonust ja tekitab hea tuju. Ning augustikuus on just paras aeg see asi ette võtta. Millega tegu?

Tsöliaakia arvatakse olevat üks enamlevinud kroonilisi haigusi nii laste kui täiskasvanute seas. Selle korral hakkab organismi immuunsüsteem gluteeni söömisel iseenda vastu tööle ning tekitab peensoole limaskesta hattude kahjustuse, mistõttu toitained ei jõua organismi. Mis vahe on tsöliaakial ja gluteenitalumatusel?

Huuleherpes on väga laialt levinud ning sedavõrd tavaline, et vaid väikesel osal inimestest õnnestub oma elu ära elada ilma sellesse nakatumata. Arvatakse, et viiekümnendaks eluaastaks kannavad viirust umbes 80% inimestest. Kas ohatist peaks ravima või mitte? Ja kui ravida, siis kuidas ning millised on tulemused?

Kuidas laser inimorganismile toimib, millistel juhtudel seda meditsiinilistel eesmärkidel kasutada saab ning mille poolest on laserravi traditsioonilisest ravist etem, selgitab dr Aleksandr Uskov-Kell.

See haigus vaevab umbes kolmandikku Eesti elanikkonnast. Kuigi tõve pärast on põhjust muret tunda koguni igal teisel eakal, pole tegemist vanurite tõvega - põdejate hulgas on ka hulgaliselt noori ja keskealisi inimesi. See on üks peamisi südamehaiguste riskifaktoreid, raskeimateks tüsistusteks on ajuinsult ja südameinfarkt.

Iga päev saab Eestis mesilase või herilase nõelamise tõttu valusa kogemuse osaliseks üsna mitu inimest. Mõni ei pane sutsakat tähelegi, paljudel tekib putukamürgile toksiline ning üksikutel ka allergiline reaktsioon, mis teatud juhtudel võib olla eluohtlik. Kuidas neil asjadel vahet teha ning mida ette võtta?

Hoolimata arstiteaduse kiirest arengust on rahvameditsiin ka kaasajal au sees. Arvatakse, et põletikukoldele passib kõige paremini värske ja külm kapsaleht; et nikastatud jalg “januneb” viinakompressi järele ning päikesest põletada saanud turja tuleb kindlasti tohterdada hapukoorega. On sel ka mingi tõepõhi all või toimib vaid usk?

Arvatakse, et suvisel puhkuste perioodil jäävad puhkusele ka haigused. Tegelikult hakkavad mõned neist hoopis kergemini külge kui talvel. Lisaks ei arvesta me üldiselt sellega, et haigeks võime jääda - ikka ja jälle tulevad haigused halva üllatusena. Millised tõved meid suvisel ajal peamiselt kimbutavad?