Afaasia ehk kõnehalvatusega inimeste käitumist tõlgendatakse tihti valesti. Eriti siis, kui pealtnäha mingit halvatust pole. Vahel arvatakse ekslikult, et inimene on purjus.

Jõulude ajal räägitakse palju heategevusest ja annetamisest. Seekordse saate teemaks on üks meditsiinilisest heategevuse vorm – veredoonorlus. Kuna mõne veregrupi puhul piisab vaid kahest-kolmest patsiendist, et verevarud verekeskustes ammenduksid, on iga doonor väga oodatud.

Kergemate traumade ja vigastuste, terviserikete või -murede korral hakkavad eestimaalased peatselt kõige kiiremini abi saama kiirkliinikutest. Mis need on, kus asuvad ning millist abi seal osutatakse?

Suhkurt ei tasu karta, vastupidi - enda ja oma pere tervise huvides tasub nende toimega kursis olla. Oluline on aga teada, et lisatud suhkrud ei tohiks anda üle 10% soovituslikust energiast.

Arvatakse, et see tülikas ja diskreetne mure on vähestel, kuid tegelikult on hemorroididega hädas olnud iga teine üle 30aastane inimene. Tegu on levinud elustiilivaevusega, millega ei peaks siiski leppima.

Juuksed, olgu nad paksud või õhukesed, inimese pead külma eest tõhusalt ei kaitse. Vastupidi - nad saavad ka ise kannatada. Miks ja kuidas?

Mis tähendab sõna "mikrobioom"? Miks peaks laps mööda põrandat roomama ja poriloigus mängima? Mitu miljoni - või lausa triljonit? - bakterit elab inimese soolestikus? Ning mis sellel kõigel tervisega pistmist on?

„Ma ei osanud mitte midagi kahtlustada. Ühtki haigusele viitavat kaebust polnud, tundsin ennast täiesti tervena,” rääkis hiljuti jämesoolevähi diagnoosi saanud inimene, kelle haigus selgus just selle lihtsa testi tulemusel.

Paar nädalat tagasi märkasin ma täiesti juhuslikult ühe Eesti väikelinna kooli spordisaali prügikastis veidraid väikeseid padjakesi. Nägin neid esimest korda elus, aga saamaks aru, millega tegu, ei kulunud just kaua aega.

Ajakirjades ja sotsiaalmeedias jagatakse kogu aeg õpetusi, mida süüa ja juua, et immuunsust tugevdada. Kas neil soovitustel on tõepõhi all?