«Vahetund Tartu Postimehega» purjetab jätkuvalt poliitika ja valimiste tuules. Saatejuht Rannar Raba on vestluspartneriks kutsunud EKRE Tartu piirkonna esimehe ja Eesti Merekooli Tartu filiaali juhi Indrek Särje. Räägitakse rahvuskonservatiivsusest ja EKRE tugevnenud positsioonist Eesti poliitikas ning arutletakse Tallinnas toimuvate võimukõneluste hetkeseisu üle.

Nagu arvata võib, räägitakse homses saates «Vahetund Tartu Postimehega» riigikogu valimiste tulemusest Tartus ning Tartumaal ja Jõgevamaal.

Nagu arvata võib, räägitakse homses saates «Vahetund Tartu Postimehega» riigikogu valimiste tulemusest Tartus ning Tartumaal ja Jõgevamaal.

Nagu arvata võib, räägitakse homses saates «Vahetund Tartu Postimehega» riigikogu valimiste tulemusest Tartus ning Tartumaal ja Jõgevamaal.

Pisut enam kui 50 aastat tagasi siirati Tartu Maarjamõisa haiglas esimene neer. Sealt algab Baltimaade elundisiirdamise ajalugu. Praegu elab Eestis 520 neerusiirikuga inimest. 12. veebruari saade «Vahetund Tartu Postimehega» ongi pühendatud elundisiirdamisele. Saatejuht Aime Jõgi kutsel on stuudios neerusiidaja Peeter Dmitriev ning juba enam kui 20 aastat neerusiirikuga toime tulnud Riina Gailit. Elundisiirdamine on eelkõige meeskonnatöö ja siiratud inimese elu ei ole enam kunagi seesama, mis see oli varem – sellest räägitaksegi. Elundisiirdamine puudutab teisigi elundeid. Näiteks maksasiirdamise algusest saab Tartus mööda 20 aastat ja kopsusiirdamisi on tehtud ülikooli kliinikumis kümme aastat.

Pisut enam kui 50 aastat tagasi siirati Tartu Maarjamõisa haiglas esimene neer. Sealt algab Baltimaade elundisiirdamise ajalugu. Praegu elab Eestis 520 neerusiirikuga inimest. 12. veebruari saade «Vahetund Tartu Postimehega» ongi pühendatud elundisiirdamisele. Saatejuht Aime Jõgi kutsel on stuudios neerusiidaja Peeter Dmitriev ning juba enam kui 20 aastat neerusiirikuga toime tulnud Riina Gailit. Elundisiirdamine on eelkõige meeskonnatöö ja siiratud inimese elu ei ole enam kunagi seesama, mis see oli varem – sellest räägitaksegi. Elundisiirdamine puudutab teisigi elundeid. Näiteks maksasiirdamise algusest saab Tartus mööda 20 aastat ja kopsusiirdamisi on tehtud ülikooli kliinikumis kümme aastat.

Pisut enam kui 50 aastat tagasi siirati Tartu Maarjamõisa haiglas esimene neer. Sealt algab Baltimaade elundisiirdamise ajalugu. Praegu elab Eestis 520 neerusiirikuga inimest. 12. veebruari saade «Vahetund Tartu Postimehega» ongi pühendatud elundisiirdamisele. Saatejuht Aime Jõgi kutsel on stuudios neerusiidaja Peeter Dmitriev ning juba enam kui 20 aastat neerusiirikuga toime tulnud Riina Gailit. Elundisiirdamine on eelkõige meeskonnatöö ja siiratud inimese elu ei ole enam kunagi seesama, mis see oli varem – sellest räägitaksegi. Elundisiirdamine puudutab teisigi elundeid. Näiteks maksasiirdamise algusest saab Tartus mööda 20 aastat ja kopsusiirdamisi on tehtud ülikooli kliinikumis kümme aastat.

«Vahetund Tartu Postimehega» on seekord pühendatud Euroopa kultuuripealinna temaatikale. Saatejuhi Rannar Raba kutsel on stuudios Tartu 2024 projekti eestvedajad Erni Kask ning Kalle Paas. Räägitakse sellest, kuhu Tartu on oma kultuuripealinna pürgimustes praeguseks jõudnud, kuivõrd ohtlikku konkurenti nähakse Narvas, millised on edasised sammud ja kui palju ettevõtmine maksma läheb.

«Vahetund Tartu Postimehega» on seekord pühendatud Euroopa kultuuripealinna temaatikale. Saatejuhi Rannar Raba kutsel on stuudios Tartu 2024 projekti eestvedajad Erni Kask ning Kalle Paas. Räägitakse sellest, kuhu Tartu on oma kultuuripealinna pürgimustes praeguseks jõudnud, kuivõrd ohtlikku konkurenti nähakse Narvas, millised on edasised sammud ja kui palju ettevõtmine maksma läheb.

«Vahetund Tartu Postimehega» on seekord pühendatud Euroopa kultuuripealinna temaatikale. Saatejuhi Rannar Raba kutsel on stuudios Tartu 2024 projekti eestvedajad Erni Kask ning Kalle Paas. Räägitakse sellest, kuhu Tartu on oma kultuuripealinna pürgimustes praeguseks jõudnud, kuivõrd ohtlikku konkurenti nähakse Narvas, millised on edasised sammud ja kui palju ettevõtmine maksma läheb.