Vala välja!

Sõnaühend “Eesti (marja)vein” omas veel mõned aastad tagasi tähendust “kodune, keskpärane, huvitav”. Vaid paari aastaga on kohalik veinitootmine arenenud tasemel, millega on võimalik meelitada veinihuvilisi Eestisse reisima ja panna kohalikke mõistma meie potentsiaali just marjaveinide vallas. Kuid nüüd valmistame me ka viinamarjaveine.

Juuli alguses toimus Balti Jaama Turu väljakul järjekordne Eesti Väikepruulijate Festival, kus lisaks erinevatele esmaesitlustele, uute maitsete tutvustustele, pruulikodadele olid kohal ka erinevad siidi- ja veinimajad. Kõikide ürituste vahel toimus ka paar Eesti joogi teemalist diskussiooni. Festivali esimesel päeval istusid üheks aruteluks laval (veini)eksperdid, et mõtiskleda Eesti viinamarjaveinide oleviku ja tuleviku osas.

Festivali peakorraldaja Mari-Liis Tohver oli kutsunud lavale neli eksperti, kellel kõigil oma selge seisukoht. Laval arutasid Eesti viinamarjaveinide teemal Eesti veini “ema” ja Veinivilla veinimeister Tiina Kuuler, Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii, toidu- ja veiniajakirjanik, saate “Vala välja!” üks juhtidest Martin Hanson ja “noor” viinamarjakasvataja Janek Uiboupin.

NB! Kui ajakirjanik arutelule kohale jõudis tekkis tunne, et seda vestlust peaks ka salvestama. Nagu ikka sellistel puhkudel tuli kasutada arhailist viisi: lindistav mobiiltelefon kõlari ees. Seetõttu on vestluse helikvaliteet pisut “kahtlane”, kuid usun, et enamus sõnadest on kenasti aru saada.

Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Prantsusmaa ja Venemaa suhete nurgakiviks on olnud sõjad, revolutsioonid, vallutused, aga ka ühine armastus šampanja vastu. 2021. aasta suvi läheb ajalukku seadusega, mille kohaselt tuleb ainus õige šampanja … Venemaalt. Ka seadus, mõistagi, on Venemaalt.

Juuli alguses allkirjastas president Vladimir Putin seaduse, mida oli selleks ajaks juba neli aastat kahe riigi vahel põrgatatud. Selle sisuks on üks äärmiselt oluline küsimus: kes ja kuidas tohib Venemaa territooriumil kasutada sõna “šampanja”.

Seadusega kinnitatakse, et märgistust šampanja ehk šampanskoje tohib kasutada vaid nende veinide kohta, mis on toodetud Venemaal. Kõik muu mulliline piiri tagant pole miski muu kui lihtsalt vahuvein. Prantslastele selline otsus muidugi ei meeldinud ja vahuveinisõda jätkub juba diplomaatiliste korpuste vahel ning arbitraažis.

Milleks on Venemaal vaja kiusata?

„Mul on tunne, et veiniteemalise kiusu taga on soov äratada üles kohalik veinitööstus, mis on alates revolutsioonist olnud maailma mõistes ebaoluline,” leiab “Vala Välja” seekordne saatekülaline, Time To Wine’i peremees ja sommeljee Georgi Leinemann. “Seadusega tekitatakse juurde küll palju bürokraatiat, kuid kindlasti lahterdatakse erinevatesse kulukategooriatesse ka kohalik ja välismaine vein. Nii saab kohalik vein eelise ja sellel on perspektiivi,” toob ta välja aprillinaljana mõjuva seaduse positiivse poole. Tema sõnul paigutavad kohalikud oligarhid juba täna oma raha kohalikku veinitööstusse ja soovivad olla veinimõisnikud nii sisus kui vormis.

Aga kas Venemaalt on täna võimalik leida veine – nii vahuseid kui rahulikke – , mis oleksid võimelised Euroopa tippudega võistlema? Leinemann kinnitab, et kuigi valik ei pruugi olla veel väga lai, on Venemaal kindlasti pakkuda vahuveine, mis Champagne’s toodetuga vabalt võistelda suudavad.

„Probleem on selles, et tootmismahud on hetkel väikesed, samuti on Venemaa kaupadele embargod ja lõpuks joovad kohalikud selle veini ise ära. Mina usun küll, et lähimas ja ka pikemas tulevikus hakkame Venemaa veinidest rohkem kuulma,” räägib Leinemann. Sommeljee lisab, et ajaloos on Venemaal toodetud vahuveinid vägagi kõrgete märkidega hinnatud.

Nimelt võitis klassikalise meetodiga vahuveinide tootmise Venemaal aluse pannud Lev Golitsõn oma Krimmis toodetud vahuveiniga 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel pimetestis kõiki teisi vahuvein ja šampanjasid, võites tunnustatud tiitli Grand Prix de Champagne. Võiduvein toodeti Abrau-Durso mõisas, kuhu 1890datel aastatel oli Golotsin toonud Prantsusmaalt sisseseade ja teadmied ja kust ka täna tuleb nii mõnigi adekvaatne pudel veini. Muuseas, šampanjanime uudise valguses on Abrau-Durso aktsia suures tõusus!

Saatekülalist, veinibaaride Time To Wine peremeest ja sommeljeed Georgi Leinemanni kuulasid saatejuhid Martin ja Keiu. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Nimetus Orange wine justkui viitaks millelegi muule, kui valgele veinile, mille valmistamiseks on kasutatud punase veini valmistusmeetodit. Tegemist ei ole apelsinidest valmistatud veiniga, tegemist ei ole ka Austraalias paikneva Orange’i veinipiirkonnaga või Andaluusias tuntud apelsiinikoorel hoitud Vino de naranja’ga. Orange wine on midagi täiesti erilist.

Kümmekond aastat tagasi hakkas veinimaailmas suurema lainena liikuma roheline mõtlemine, mis lükkas püünele ökoloogilised, biodünaamilised ja veganveinid. Nende tuultes hakkasime kuulma aina rohkem ka terminit Orange või Amber wine. Üheti on tegemist veinistiiliga, mis eeldab võimalikult vähest inimkäe sekkumist ja mis lahutab võrrandist nii väetamise, kastmise kui igasuguse muu loodusvälise. Teiselt poolt nõuab aga nii joogi tootjalt kui hiljem selle joojalt tõsist veinihuvi, maitsetundmist ja avatud maailmavaadet. Paljud tunnevad seda veini ka kestakontakt veinina (skin-contact wine).

Veinimaailmaga vähe seotud inimestele võib tulla üllatusena, et nii heleda kui tumeda viinamarja mahl – vedelik, millest fermenteeritakse veini – on hele. Pinot noir on tume viinamari, kuid sellest valmistatakse heledat, kõrgetasemelist šampanjat. Punane värv saadakse veinile pressitud mahla viinamarja kestadel, seemnetel ja vartel hoides. Sellise masteratsiooni käigus “imeb” viinamarjamahl kestadest ja seemnetest tanniinid, pigmendid, maitsed, aroomid ja muutub selliseks, mida hiljem pudelist klaasi voolamas näeme. Muuseas, samal viisil valmistatakse ka tumedatest marjadest roosat veini, vedelikku hoitakse kestadel lihtsalt lühikest aega (mõni päev kuni mõni nädal).

Orange wine saab oma merevaigukarva värvi, meekärge ja pähkleid meenutava aroomi ja käredama maitse justnimelt sellest, et pärast marjade purustamist, mahla pressimist segatakse mahla ja marjakestad uuesti kokku ja jäetakse päevadeks, nädalateks, mõnel juhul isegi aastaks koos fermenteeruma. Enamasti ei lisata vaati ka lisapärmi vaid oodatakse, et käärimine algab iseenesest ehk metsiku pärmi mõjul. Siit ka siis loogika, et Orange wine on vein, mis kasutab võimalikult vähe inimkätt.

Eestil nüüd oma kestakontaktiga valge vein

Olge aga hoiatatud, sest esimese Orange wine’i mekkimisel soovitatakse igaks juhuks eelnevalt istet võtta. Põhjuseks on asjaolu, et oma eelnevad teadmised veinide kohta tuleb korraks unustada, astuda mekkima tabula rasa. Meie istume aga maha selleks, et proovida kodumaist Orange wine’i meile juba ammu tuttavalt veinitootjalt Veinivilla.

Orange wine’i peetakse ka täna veel pigem veinifriikide pärusmaaks, sest ühes kestade, varte ja muuga matseratsiooni läbinud valge vein on oma värvilt, aroomilt ja maitselt esimese hooga enamasti üllatav ja harjumatu. Kuid igaüks, kellele vein huvi pakub, peaks selle joogiga vähemasti tutvuma. Jõuga ei ole vaja end seda jooma harjutada, kuid huvitav ekskursioon on Orange wine’i maitsmine kindlasti. Muide, räägime sellest sageli kui uuest trendist, ent tegelikult on see pigem iidamast-aadamast tuntud meetodi uus tulemine. Kui olete joonud Gruusiast pärit qvevris ehk suurtes maasse peidetud savivaatide valmistatud valget veini, siis saate juba natukene paremini aru, millest räägime. Ning Kaukasuses on sedasi veini toodetud aastatuhandeid, sama pikalt ka seda veini joodud ja maailmale müüdud.

Eestis on nüüd olemas ka oma ametlik Orange wine, mille pani pudelisse Veinivilla perenaine Tiina Kuuler, kes on meie seekordne saatekülaline. Eestis kasvanud Solarise viinamarjast valmistatud vein seisis kolm-neli päeva kestadel, fermenteerus ja sai siis pudelisse. Kokku sai eksperimendi tulemusena korgi alla veerandtuhat pudelit. Esmamekkimisel on tulemus paljulubav. Lähemalt uuri Eesti esimese orindžveini kohta: www.veinivilla.ee.

Saadet juhtisid sellel korral Martin Hanson ja Keiu Virro. Saates oi külas veinimeister Tiina Kuuler. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

21. sajand on üks väga põnev sajand: telefonid näitavad pilti, inimesed lendavad turistidena kalli raha eest kosmosesse ja piimal ei pruugi olla mitte mingit pistmist loomadega.

Välja näevad need piimad üsna sarnased sellele, mida me kõik lapsepõlves rüüpasime või tänini kohvile valame. Maitsevad ja lõhnavad need joogid aga vägagi omapäraselt, enamasti meeldivalt, kuid alguses ehmatavalt. Mida oodata joogilt, mis on valmistatud kaerast, mandlitest, kookosest, India pähklist, sojast või riisist?

Taimsed piimad (kutsutakse neid ka vegan piimadeks, taimseteks piimajookideks) ei ole tehniliselt võttes piimad, kuigi nende idee on sarnaseid loomseid tooteid asendada või olla neile alternatiiviks. Kutsuma peaks neid pigem ikkagi piimajookideks, kuigi enamus arenenud maailma on võtnud omaks terminid nagu kaerapiim, riisipiim, mandlipiim. Ajamata neid segamini loomsete piimadega, ootamata neilt koopiat või päris samu elamusi.

Eesti oma kaerapiimad

Eelmise aasta sügisel tuli Tere piimatööstus turule Eesti esimese taimse piimajoogiga, täpsemalt kaerapiimaga. Selle aasta sügisel paisatakse müüki teinegi Eesti tootja kaerapiim, sellel korral siis Jane Kaerajoogi brändi alt. Miks just kaer ja miks just nüüd?

“Kaer on meile, eestlastele vägagi omane tooraine. Oleme kaera aastasadu kasvatanud, erineval moel söönud ja selle maitse on meile tuttav. Maitse on kindlasti oluline, et inimesed joogi omaks võtaksid, kaeraga on see kindlasti lihtsam kui mõne eksootilisema toorainega,” räägib Tere toote innovatsioonijuht Liina Kimmel, kes juhib piimatööstuses nii öelda taimsete alternatiivide arendamist.

Jane Kaerajookide looja Jane Kaljulaid lisab, et maailmas on trend piima alternatiivide suunas olnud juba mitukümmend aastat, nagu ikka jõuavad trendid Eestisse teatava hilinemisega. “Kui vaadata kui pikaks on veninud Eesti poodides taimsete piimade riiulid, siis oli viimane aeg ka siin seda tootma hakata,” lisab Kaljulaid. Tema jaoks on oluline, et ta tegeleb just nimelt ainult taimsel toorainel põhinevate saaduste valmistamisega. Teadaolevalt peaks Eestis olema võimalik hetkel osta 26 erineva brändi taimseid piimajooke.

Hetkel kumbki bränd oma piimajooke Eestis ei tooda, kuid plaanid seda siin teha on juba töös. Kui Tere toodab oma piimajooki Soomes, siis Jane leidis omale partneri Rootsist. Mis aga 100% eestlastele kuuluvad, on nende piimajookide retseptid, sest enne joojatele klaasi valamist rikastatakse kaerast välja “loputatud” vedelikku nii rasva, vitamiinide, erinevate toitainete kui ensüümidega.

“Lisandeid on vaja, et muuta taimsed piimajoogid ikkagi tavapiimale maitselt sarnasemaks. Lisaks on vaja tõsta nende piimade toiteväärtust ja lisada aineid, mida piim võiks anda,” selgitab Kimmel. Kaljulaid lisab, et selle tõttu on ka erinevatel piimadel erinev värv - roosakast pruunika või kollakani -, erineva tugevusega aroom ja maitse, mis võib olla rasvasem, siidisem, vesisem ja nii edasi.

Stuudios tutvustasid Eesti esimesi kaerajooke Jane Kaerajookide looja Jane Kaljulaid (https://www.janekaerajook.ee/) ja Tere/Nordic Milk toote innovatsioonijuht Liina Kimmel (https://www.tere.eu/tooted/taimsed-tooted/tere-varske-kaerajook). Saadet juhtisid Martin, Liisa ja Keiu. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Joogisaade “Vala välja!” võtab oma järjekordses “Veinikool: viinamarjad” salvestuses lähivaatluse alla marja nimega Shiraz/Syrah. Mis marjaga on täpsemalt tegemist ja mis peitub marja erinevate nimekujude taga? Sellest kõigest räägib kahele “suurele kõrvale” – saatejuhid Martin ja Keiu – Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee, koolitaja ja veinikaupmees Igor Sööt.

Suur suvi on küll käes, ent me ei pelga sel puhul vahelduseks valgetele viinamarjadele rääkida ka ühest tummisest punasest. Vanas Maailmas tuntakse seda marja enamasti kui Syrah’ ja Uues-Maailmas aga hoopis Shirazi nime all. Mõnikord läheb marja nimetamine ka stiilipidi. Kuidas need jaotused täpsemalt käivad, sellest räägib Igor Sööt juba saates lähemalt.

Nagu ka kahes varasemas saates palusime ka Igoril tuua välja kolm lõbusat fakti meie saate peategelase kohta:

1. Shiraz, räägime siinkohal Austraaliast, on üks vähestest punastest viinamarjasortidest, millest tehakse traditsioonilisel meetodil punast vahuveini. Sparkling Shiraz tuleb Barossa Valley’st ja on saadavad ka Eestis. See on ühtlasi populaarne vein austraallaste jõululaual.

2. Kaks legendaarset Syrah’ kasvatamise kohta Prantsusmaal on Rhone’i orus asuvad Côte Rôtie ja Hermitage. Kui Bordeaux’s oli 18. sajandi lõpul külmem periood, kus sealsed klaretid ehk punased veinid tulid kehvakesed, hakkasid veinitegijad just Põhja-Rhone’i poole kiikama. Nii osteti Hermitage’ist Syrah veini, segati kohalikuga ja müüdi ikka Bordeaux’ nime all. Seda hakati nimetama hermitažeerimiseks. Kui pättus välja tuli, oli tegemist muidugi skandaaliga, ent tegelikult armastavad garaaživeinide valmistajad taolisi segusid siiani. Lihtsalt neid veine saab nüüd müüa oluliselt ausama näoga ja Vin de France’i nime all.

3. Üks isiklikum lugu ka. Enne, kui Igor veinimaailma põhjalikumalt sukeldus, sattus ta Shiraziga kokku küll, ainult et Austraaliast pärit Yellow Tail’i ja BIN 555 kujul. Toona tundus igati kena kraam. Nüüd tundub, et alustamiseks ongi ehk hea kraam, aga tõeliselt maitsev vein tuleb ikkagi mujalt. (Võib juhtuda, et saate käigus saab selles osas lähemat selgust.)

Veinid, mida saates mekkisime (iga veini kõrvale soovitab Igor saates ka sobilikke sööke):

· Tardieu-Laurent Saint-Joseph Vieilles Vignes, Vallée du Rhone, Prantsusmaa, 2013 – Vins de France (https://vinsdefrance.ee/tardieu-laurent-rouge-saint-joseph-vieilles-vignes-2013-tardieup16.html)

· Gabriel Meffre Côtes du Rhône Villages, Vallée du Rhone, Prantsusmaa, 2016 – Pernod Ricard Estonia (https://webshop.pernod-ricard-estonia.com/pood/gabriel-meffre-laurus-cotes-du-rhone-village-14-5-0-75l-2016-800406)

· Chateau Ste. Michelle Syrah Columbia Valley, Washington State, USA, 2014 – Liviko (https://www.livikostore.ee/en/product/chateau-ste-michelle-syrah/)

· Peter Lehmann Stonewell Shiraz, Barossa Valley, South Australia, 2013 – Tridens (https://tridens.ee/toode/peter-lehmann-stonewell-shiraz/)

Stuudios rääkis viinamarja ajaloost ja olemusest sommeljee Igor Sööt, kuulasid veiniõppurid Keiu ja Martin. Erilised tänud lähevad saate toetajale Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile, kes saatis stuudiosse nii oma sommeljee kui maitsmisele tulnud veinid. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Lühisaatesarja “Vala välja veinikool: viinamarjad” teises osas uurime lähemalt Prantsusmaa põneva veinipiirkonna Loire’i oru põhiviinamarja Sauvignon Blanc’i. Maailmaränduriks kujunenud viinamarjast, selle marja ajaloost ja parimatest näidetest räägib stuudios tunnustatud sommeljee Marko Mägi. Loomulikult ei puudu stuudiost ka neli eriilmelist veininäidet, kuid neist kuulete rohkem juba saates!

Marja ajalooline kodu asub Prantsusmaal Loire’i orus, kuigi enamus inimesi võiksid selleks kodumaaks pakkuda hoopis mõne Uue-Maailma veinipiirkonna. Esimene teadaolev Sauvignon Blanc’i mainimine kirjanduses pärineb juba aastast 1534. Sauvignon Blanc’ist – mitte küll selle nime all – kirjutas näiteks François Rabelais oma romaanis “Gargantua”.

Sauvignon Blanc või teise nimega Sauvage Blanc tähendab otsetõlkes “metsikut valget”. Selline nimi viitab eelkõige marja väljanägemisele ja asjaolule, et tegemist on metsikult arenenud marjaga. Mis puutub aga marja aroomidesse, siis Sauvignon Blanci tunneb enamasti üsna lihtsalt pokaalis ära tugeva, võimendatud musta sõstra lõhna järgi. Muus osas on veinidel tavaliselt tugevad rohelised aroomid, sinna sekka kuuluvad näiteks karusmari, roheline pipar, spargel ja nii edasi. Maitses on veinid aga kerged ja Sauvignon Blanc juuaksegi enamasti ära noore veinina, kuna keldris hoidmine ei anna palju sellele veinile juurde. Muuseas, Sauvignon Blanc on ka Riesling’i kõrval esimesi marju, millest toodetud veini hakati keeratava korgiga pudelitesse villima!

Prantsusmaa puhul tasub meeles pidada, et viinamarjade nimesid enamasti pudelile ei märgita. 100% Sauvignon Blanciga on tegemist kindlasti juhul, kui sildilt paistab Pouilly-Fumé apellatsioonide nimi, Sancerre’i apellatsioonis võib roosa ja punase veini puhul kasutada ka Pinot Noir marja (sellest maailma ühest imelisemast ja mitmekihilisemast marjast tuleb juttu ühes järgmises saates)!

Sauvignon Blanc on väga gastronoomne vein, mis avanebki paremini just millegi kõrvale rüübates. Milliste toitudega sellest marjast veinid sobivad, mida silmas pidada söökide valimisel? Esiteks seda, et enamasti on Sauvignon Blanc’i puhul tegemist ikkagi pigem kerge veiniga, nii et kerge peaks olema ka toit ja selle valmistuseks valitud tooraine.

Teiseks tasub meeles pidada, et kui mõru maitse ei meeldi, siis võiks Sauvignon Blanc’i juues vältida toidus kõike, mis on mõru. Vastasel juhul võimendub just mõru iga suutäie järelmaitses. Sama kehtib näiteks koriandri puhul: kui koriander meeldima juhtub, on see mõistagi hea uudis - Sauvignon Blanc võimendab koriandrit. Suurepärane kombinatsioon tekib aga, kui Sauvignon Blanc’iga panna paari erinevad pika järelmaitsega kitsejuustud. Proovige järele! Rohkem ja põhjalikemaid toidusoovitusi jagab sommeljee juba saates.

Saates valasime välja ja lasime “hammaste tagant” läbi neli suurepärast Sauvignon Blanc marjast veini:

1. Saint Clair Origin, Marlborough, Uus-Meremaa, Sauvignon Blanc, 2019 (https://nautimus.ee/toode/saint-clair-sauvignon-blanc/)

2. Chateau St. Marie Vieilles Vignes, Entre-Deux-Mers, Prantsusmaa, 2019, Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/chateau-sainte-marie-vieilles-vignes-8)

3. Henri Bourgeois, Sancerre, Prantsusmaa, 2019, Balmerk (https://dunker.ee/toode/henri-bourgeois-sancerre-75cl/)

4. Sattlerhof, Gamlitz Sauvignon Blanc, Südsteiermark, Austria, 2019, Vinorama (https://vinorama.ee/toode/sattlerhof-gamlitz-sauvignon-blanc-dac-2019-12-5/)

Stuudios rääkis viinamarja ajaloost ja olemusest sommeljee Marko Mägi, kuulasid veiniõppurid Keiu ja Martin. Erilised tänud lähevad saate toetajale Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile, kes saatis stuudiosse nii oma sommeljee kui maitsmisele tulnud veinid. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Alustame joogisaate ajaloo esimese, eraldiseisva lühisarjaga “Vala välja veinikool: viinamarjad”. Esimese veinikooli peategelaseks on maailma kõige levinum valge viinamari Chardonnay. Viinamarja tutvustab stuudios Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee, veinibaari POP üks eestvedaja Mikk Parre.

Kõigest, mis seotud Chardonnay marjaga räägime põhjalikult mõistagi enam kui tunni pikkuses saates, ent alustuseks, teelesaatjaks, mõned olulisemad märked Chardonnay kohta. Alustuseks kolm väikest fakti jutualuse viinamarja kohta:

Chardonnay on valgetest veiniviinamarjadest levikult esimesel kohal. Õigupoolest on olemas küll üks valge viinamari, mida kasvatatakse veel rohkem, Sultana. Ent on põhjus, miks seda nime nii palju ei teata. Seda kohtame nimelt hoopis söögiviinamarjade ja rosinate kujul.

Inimene ajaloost, kes Chardonnay kuulsusesse üksjagu panustas, on Karl Suur ehk Charlemagne, kellele meeldis hirmsasti veini juua. Lugude kohaselt ei meeldinud tema naisele aga sugugi, et mehe habe muudkui punasest veinist tilkus. Nii otsustas ettevõtlik naine, et punased viinamarjad tuleb välja juurida ja valged asemele istutada. Koht, kuhu need marjad istutati, on praeguseks üks tuntumaid Burgundia piirkondi, Corton-Charlemagne.

1980ndatel otsustati hakata USAs Burgundia stiilis veini imiteerima. Sellega mindi aga kõvasti üle piiri ja tamme-vanillisust ja isegi magusust sai veinidesse nii palju, et rafineerituma maitsega veinisõbrad ei tahtnud Chardonnay’st enam kuuldagi. Selle tulemusena tekkis ABC-liikumine. See täheühend tähendab siinses kontekstis: Anything But Chardonnay. Eesti keeli: ükskõik mis, aga mitte Chardonnay.

Esimesed teated Chardonnay kohta tulevad 13. sajandi Prantsusmaalt. Marja päritolu kohta on erinevaid pakkumisi, mis viivad nii Prantsusmaale, Austriasse kui Lähis-Idasse. DNA-testide ajastul on välja selgitatud, et tegemist on Pinot Noir’ ja Gouais Blanc’i ristandiga. Niisiis, Pinot’ perekonna võsuke!

Veinid, mida saates maitsesime:

Chablis Famille Brocard, 2019, Liviko (https://nautimus.ee/toode/jean-marc-brocard-chablis-organic/)

Maison Champy Rully blanc, 2015, Prike (https://www.prike.ee/toode/maison-champy-rully/)

Lyngrove Reserve Chardonnay, 2020, Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/lyngrove-reserve-chardonnay)

Torres Cordillera Chardonnay, 2019, Balmerk (https://dunker.ee/toode/torres-cordillera-chardonnay-75cl/)

Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Ees on ootamas ilmselt “Vala välja” ajaloo kõige eksklusiivseim saade! Asume nimelt nuusutama parfüüme ja mekkima nendega spetsiaalselt kokku sobitatud kokteile. “Vala välja” meeskond on mikrofonidega külas Odeon baaris, kus oma isiklikust teekonnast lõhnade juurde räägib parfüümimaag Kai Laidla. Koos Odeoni kokteilimeister Kadrian Possuliga on nad sobitanud kokku viis suurepärast aroomi, viie imelise kokteiliga.

Kes on kunagi erinevaid kohvi-, napsi- või veinikoolitusi läbi teinud, on ilmselt sattunud ka ülesandele, kus demonstreeritakse, kuidas lõhnataju eemaldamine võib muuta oluliselt mõnda tuttavat maitset, näiteks kaneeli maitset. Antud juhul saime aga selgeks, kuidas lisatud aroom võib maitset muuta, tugevdada, painutada. Kuidas neutraalse muutub magusaks, magus mõrudamaks, hapu happelisemaks. Kõik see toimub aga meie peas!

Toitude ja erinevate jookide – veinide, kokteilide, õllede jne. – paaritamine pole midagi uut, küll aga olukord, kus ühiseid elamusi on pandud paralleelselt jahtima kokteilid ja puhtad, kokku komponeeritud lõhnasegud. Võiks soovitada, et laske oma meeled valla ja võtke uus kogemus vastu, kuid seda pole vaja - see uudne kogemus muukis meeled ja tajud ise üsna kiiresti avali!

Kellel on huvi saada rohkem teada parfüümide võime kohta enesetunnet mõjutada, tuju parandada, külastage Kai parfüümistuudiot Ambra (https://shopambra.com) ja uurige lähemalt ruumilõhnade brändi NUHE kohta (https://instagram.com/nuhestudio?utm_medium=copy_link). Saates joodud kokteile võib Odeoni baarist küsida aga iga päev – kui Kadrian tööl juhtub olema, valmistab ta need unikaalsed joogid rõõmuga meie kuulajatele maitsta!

Kokteilide ja parfüümide kokkusegamisel tekkinud emmotsioone kogesid saatejuhid Martin Hanson, Liisa Tagel ja Keiu Virro. Külalisteks olid uusimas saates, nagu juba ka mainitud, parfüümimaag Kai Laidla ja Odeon baari kokteilmeister Kadrian Possul. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Meil on juubelisaade! Kõik kolm saatejuhti - Kaiu, Liisa ja Martin - on üle pika aja ühes saates koos, külalisi pole, juttu aga palju. Seega oleme nostalgialainel ja meenutame, kuidas “Vala välja” joogisaade alguse sai, mida põnevat oleme 50 saate ja ligi 2,5 aasta jooksul kogenud ning mekkinud.

Et aga mitte liigselt saate jooksul mälestustesse uppuda, võtame ette ka kolm toredat või vähemasti väga huvitavat uudist joogimaailmast. Räägime ka oma lemmiksaadetest nende salvestatud poolesaja hulgast ja teeme üksteisele mõnusa pimetesti põnevate leidjookide näol. Ees ootab põnev kuulamine!

Anosmia ja pimetest

Eelmises saates rääkisime kosmoses käinud Petrusest, nüüd aga tuleme maa peale tagasi. Praeguseks on olemas esimesed uuringud selle kohta, kuidas on koroonaviirus mõjutanud lõhna- ja maitsetajusid. Anosmia on üks erakordselt tüütu asi ükskõik kellele, aga sommeljeedele ja teistele veinitundjatele on see puhas äng ja õnnetus. Ent kõik pole kadunud, sellest kiiremaks välja tulemiseks on olemas ka omad nipid.

Keiu ja Martin võtsid saatesse kaasa ka mõned joogid, et teised neid pimesi proovida saaksid. Mida arvavad Liisa ja Martin näiteks Vana Tallinna uusimast tootest ja kas nad tunnevad üldse ära, millega umbkaudu tegemist võiks olla? Aga kuidas on kodumaiste marjaveinidega, mille Martin välja valab?

Mis oli parim saade?

Meenutame põnevamaid teadmisi ja maitseid, millega alates 2019. aasta lõpust kohtunud oleme ja tunnistame ausalt üles, mis sellest meie endi kodusesse baari- ja külmkappi jõudnud on. Samuti arutame, mis võisid olla meie igaühe lemmiksaated ja miks. Sellest vestlusest tuli välja nii mõnigi üllatus.

Saatejuhtidena olid tähelepanelikult kõike kuulamas, lisa küsimas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Eestis liigub sellest suvest ringi üks õige iseäralik veinibaar. Jah, lugesite õigesti, liigub. Räägime ägeda paariga, kes ehitasid veinikaravani nimega Korgitser.

Stuudios on Keijo Greim ja Marilin Tetsmann. Nad on ühiselt veinikooli kursused läbi teinud ja nüüd, pärast toreda pisipõnni vanemateks saamiseks, otsustasid nad oma teadmised ja veiniarmastuse rakendada veinikaravani ehitamiseks käiku saamiseks.

Kuidas on kesk metsa veinikaravaniga sünnipäeva pidada? Marilin teab ja räägib. Kõneleme ka nende veiniarmastuse ajaloost ja sellest, milliseid veine võiks tulevikus Korgitserist otsima minna.

Vaata lähemalt: https://www.facebook.com/veinratastel

Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis!