Vala välja!

Õunapuudega on eestlastel head suhted. Sööme õunu, teeme õunajooke (ja -kooke!) mõnuga. Ent nüüd on võimalik õunade võlu avastada ühe uue nurga alt. Nimelt on turul juba mõnda aega Tallinn Distillery apple jackid ehk õunabrändid.

Prantsusmaalt pärit calvados, naturaalsest magustamata siidrist destilleeritud õunabrändi, on tuttav paljudele. Aga kuidas on teiste samalaadsete toodetega?

Koloniaal-Ameerikas valmistati mõnuga apple jacki, mis sai armastatud tooteks nii mõnegi hilisema USA presidendi laual. George Washington, Abraham Lincoln, Franklin D. Roosevelt, Lyndon B. Johnson.

Aga ega meiegi kehvemad ole! Tallinn Distillery mehed toodavad nimest hoolimata häid jooke küll hoopis Paldiskis (ehkki plaanivad peagi nimele kohaselt Tallinnase liikuda). Meie lauale jõudsid need ka sealt. Räägime Tallinn Distillery saamisloost, apple jackist ja mekime jooke. Mida jooks ise, mida pakuks sõpradele, mis on parim jook kokteili sisse?

Stuudios olid kohalike uute napside teemal rääkimas Tallinn Distillery üks asutaja Uku-Mats Peedosk ja saatejuhid Keiu ning Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis!

Hoolimata piirangutest on sommeljeed jõudumööda oma tegevusi jätkanud. Valitud on parimad veinid ja veebitsi toimuvad edasi Sommeljeede Erakooli loengud. Stuudios on Kristjan Markii, kellel Sommeljeede Assotsiatsiooni presidendina on hea ülevaade mõlemast.

Veinikooli õpilased on juba teist kevadet sunnitud suures osas ekraanide taha. See eeldab õppimisel kahtlemata rohkem enesedistsipliini. Ja kes tagantjärele küll kogu selle hulga degusteerimata veine jõuab ära maitsta…? Räägime veidi lähemalt nii õpilase kui õppejõu vaatepunktist.

Põhiteemaks on aga vahepeal aset leidnud Aasta Veini konkurss, korraldajaks MTÜ Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon. Kõik viinamarjaveinide maaletoojad ja -tootjad olid kutsutud konkursil osalema. Pimedegustatsioonil maitsti ja hinnati enam kui neljasadat veini ja kuulutati välja parimad. Sel aastal anti välja 28 kuld-, 84 hõbe- ja 120 pronksmedalit. Kõik on sommeljee.ee lehel ka erinevate kategooriate järgi leitavad. Räägime lähemalt, kuidas valikuprotsess toimus ja millist kvaliteeti ning hinnaklassi pärjatud veinidelt oodata.

Täpselt aastapäevad tagasi, jällegi pühade eel, rääkisime lähemalt šampanjadest, neist vahuveinide tippudest, mis ei jäta kedagi külmaks ega maitsemeeli erutamata. Kuid rikkalikus veinimaailmas on veel palju neid mulliga jooke, mis väärivad kohta pühadelaual. Seekord võtame käsile alternatiivid, mis on sageli oluliselt soodsamad, ent ei jää maitses ega elamuses sugugi oma kuulsamatest sugulastest maha.

Joogisaate “Vala välja” laual on sedapuhku kuus traditsioonilisel meetodil (méthode traditionnelle) valmistatud vahuveinid, mis aga ei ole šampanjad. Lisaks Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania parimatele vahuveinidele valame välja ka ühe kohaliku méthode traditionnelle veini, seekord Weinpalu veinimaja valmistatud rabarberimulli. On mida oodata!

Rääkimaks lahti seda, mis üldse on vahuveinide valmistamisel traditsiooniline meetod ja milliseid vahuveinide pärle võib Eesti poodidest üldse leida, oleme palunud stuudiosse kaks legendi ja vahuveinisõpra, sommeljeed Rein Kasela ja Matti Timmermanni.

Meenutame saates muu hulgas ka vahuveinide ajalugu – mitte, et keegi meist neljast oleks olnud vahuveinide avastamise juures –, mis viib tagasi aastasse 1531 ja Limoux’ linna Prantsusmaal. Täpsemalt benediktiini kloostri munkade juurde, kes veinivalmistamise juures õppisid selgeks ka mullide ohjamise peene kunsti. Ei saa rääkimata jätta sedagi, kuidas toona nii mõnedki veinihuvilised soovimatult vahutava veini tõttu elu pidid jätma.

2020. aasta “Vala välja!” lõpusaates oleme lauale tõstnud maitsmiseks kuus veini, millest igaüks on väärt lähemat uurimist. Selleks, et uurimisel oleks ka hariduslik mõõde, juhatavad legendid meid läbi iga veini aroomi- ja maitsebuketist, selgitavad veinide taustu, päritolu ja lõpetuseks soovitavad veinide juurde ka sobilikud toidud.

Aastalõpusaates olid laual järgnevad vahuveinid:

Cuvée Tradition Blanquette de Limoux Brut, Domaine Delmas, Limoux. Viinamarjadeks Mauzac ja veidi Chenin Blanc’i.

Cuvée Passion Crémant de Limoux Brut, Domaine Delmas. Viinamarjadeks Chardonnay, Chenin Blanc, Pinot Noir.

Codorniu ARS Collecta Blanc de Blancs Brut Cava Gran Reserva DO – viinamarjad Chardonnay 85% ja 15% Xarel-Lo ning Parellada.

Ferrari Maximum Blanc de Blancs Brut DOCG Trento – viinamarjaks 100% Chardonnay. Küpsenud pärmisettel üle 30 kuu.

Franciacorta Brut DOCG, Corte Aura – viinamarjad Chardonnay 90%, Pinot Noir 10%.

Weinpalu Vahur – kuiv 100% rabarberist vahuvein.

Stuudios olid lisaks veinikorrüfeedele vahuveine mekkimas ja seekord peamiselt ikkagi kuulamas saatejuhid Keiu ning Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis!

Limonaadidel on meiekandis paha kuulsus, peamiselt, kuna nende magusate jookide puhul on tihti tegemist meelevaldse Mendelejevi tabeli ja E-ainete nimekirja abieluga. Kes aga poleks lapsepõlves joonud külma Kellukest või Limonaadi, olgugi, et ema keelas. Inger Udeküll on aga pannud pudelisse naturaalselt kääritatud limonaadid, millesse pole lisatud mitte midagi, mis loomulikul moel sinna sattuma ei peaks.

Varasemalt peamiselt kohvikupidajana tuntud olnud Inger (naine pidas aastaid Pärnus populaarset kohvikut Kohvihoovik), kelle loominguks saates mekkimisele tulevad Ingel Drinks brändiga limonaadid on, räägibki lähemalt, kuidas naise Pärnus toonikusiirupi valmistamisega alanud teekond praeguseks just limpsideni jõudis. Väikese vahemärkusena ja etteruttavalt võib öelda, et nii inspiratsioon kui nimi pärineb tema tütrelt.

“Ma tahtsin pakkuda oma lapsele midagi head juua, kuid ei leidnud midagi sellist, mis oleks tervislik ja maitsev korraga. Nii pidingi hakkama seda jooki ise välja mõtlema. Kuna tooniku valmitamisest oli kogemus olemas, siis hakkasin üsna julgelt katsetama. See on olnud väga põnev teekond leidmaks just selle õige viisi, kuidas limonaadi loodulikult toota. Ning maitsed on hästi vastu võetud, kiita olen saanud nii ekspertidelt kui tavajoojatelt. Olgugi, et nende kahe grupi maitsed enamasti kokku ei lähe,” räägib Inger.

Novembris toimunud järjekordsel Eesti Joogifestivalil (toimus seekord Kultuurikatlast virtuaalselt) anti kätte terve hulk Eesti Parimate Jookide auhindu, parimate valikul jäi võimsa uue tulijana alkoholivabade jookide kategoorias silma ka Ingel Drinks, mille limonaadid said kaks – kuld ja hõbe – ja Mixture nimeline toonik ühe hõbedase medalit.

Stuudios olid seekord limonaade mekkimas ja joogimeistriga vestlemas saatejuhid Keiu ning Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis!

Revolutsioon džinnimaastikul sai hoo sisse juba aastaid tagasi. Eestis on käsitöödžinnid olnud suuremaks teemaks viimasel viiel aastal. Lisaks mõnekümnele kodumaisele käsitöödžinnile on nüüdsest turul uus ja omanäoline jook, mis on seaduse silmis džinn, kuid tegelikkuses liköör.

Junimperiumi napsimaja pani äsja pudelisse kitsale ringile tuttava joogi – sloe gin’i ehk briti päritolu laukapuumarjalikööri, mida valmistatakse marjade leotamisel džinnis koos suhkruga. Tulemuseks on kuni 30 kraadine meeldiva sumedusega kurgust alla valguv marjane liköör, millel on olemas ka need maitsed, aroomid ja tunded, mis lubavad teda kutsuda džinniks. Kadakad, vürtsid, lillelisus ja marjasus.

Need, kellele džinn alkoholina või kokteiliosana eriti ei meeldi – näiteks hiniinist tuleva mõru meki pärast – jätab sloe gin vabandustest ilma. Laukapuumarjadest džinniliköör on mõnus digestiiv, kindel vahend jalutuskäigu järgse kondikülma peletamiseks, kamina äärde kaaslaseks ja ka koostisosaks kokteilidesse.

Muuseas, minevikus valmistati laukapuust jalutuskeppe ja sõjanuiasid! Niisama informatsiooniks, kui istud ja laukapuumarjadžinni rüüpad. Nüüd siis tead!

Joogisaate “Vala välja!” stuudios on äsja Eestisse jõudnud uuest džinnistiilist rääkimas selle joogi looja, Junimperiumi napsimaja üks eestvedaja Tarvo Jaansoo.

Saatejuhtidena on kuulamas ja jooki mekkimas Keiu, Liisa ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Septembri keskel toimus Fotografiska restorani peosaalis rohkem nuusutamist, mekkimist ja mõtlemist, kui see maja eales varem näinud. Nimelt olid võitluses Eesti parimad, et selgitada välja 2020. aasta Maarjamaa esisommeljee. Päeva lõpuks sai auväärse karika koos tiitliga Karoline Reinhold, kes igapäevaselt valab välja restoranis 180 by Matthias Diether.

Esiteks, palju õnne Karolinele ka joogisaate “Vala välja!” toimetuse poolt! Teiseks, kes ei ole nime Karoline Reinhold veel kuulnud, siis selleks on väga oluline põhjus!

Üsna lühikesest karjäärist enamuse aja on Karoline töötanud Inglismaal, naastes alles äsja tagasi kodumaale. Lisaks suurepärasele maitsemeelele, mis teeb kadedaks nii mõnegi kogenenuma sommeljee on Karolinal ka oma tööea kohta väga laiad teadmised veinist ja julgus, oskus, teadmised, kuidas saada hakkama ka kõige keerulisemate klientidega restosaalis.

Eesti sommeljeede hulgas valitseb võistlustel juba aastaid naiste ülemvõim, seda igati teenitult. Eelmised neli korda võitis sama tiitli seekord žüriis istunud, igapäevaselt Tallinna restos Tsunft töötav sommeljee Ketri Leis. Ka 2020. aastal ei antud naiste poolt ohje käest.

Miks valis Karoline veini ja sommeljeeameti? Mis on tema eesmärgid, unistused, soovid? Mida arvab asjast härra sommeljeede assotsiatsiooni president? Mis tõi võidu? Mis on neiu lemmikvein? Mis on tal alati tööajal taskus? Kas ta eelistab punast või valget, mulli või rahulikku? Neid asju hakkamegi mikrofonide ees välja selgitama. Valame välja ka Karoline lemmiku!

Joogisaate “Vala välja!” stuudios on lisaks uuele Eesti parimale sommeljeele Eesti kõikide veinitundjate ülemus ja joogisaate alati oodatud külaline, ESA president Kristjan Markii.

Saatejuhtidena olid tähelepanelikult kõike kuulamas, lisa küsimas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Restoranis mõnusa eine kõrvale soovitatud veini lonksates lööb suus ootamatult kõik justkui “kõlama”. Maitsed ühinevad, tõstavad üksteise intensiivsust, loovad uusi sensatsioone ja tundeid. Kui nii on läinud, siis on sommeljee ja peakokaga suutnud üksteise mõtteid, soove ja maitseid lugeda. Alati jääb õhku aga küsimus, kuidas nad seda teevad, millest alustavad? Mis maitsed, millega sobivad?

Sommeljee üheks olulisemaks tööülesandeks ongi toidu ideaalselt veiniga kokku sobitamine. Enamasti on restorani peakokk menüü välja töötanud ja sommeljee ülesandeks on nende toitude juurde veinikeldrist parimad märjukesed leida. Tihti alustatakse “laulatusega” aga ka teiselt poolt ehk on olemas imeline vein, mille juurde peab leiutama toidu ja maitsed, mis võimandaksid joogist saadavat elamust.

Veini ja söögi kokkusobitamine võib vahel tunduda nagu miski, millega sommeljeed inimestel lihtsalt pead segamini ajavad. Tulevad laua juurde ja vuristavad ette terve rea mõlemas leiduvaid maitseid, aroome ja iseloome ning räägivad, kuidas ja miks millega kokku sobitub. Enamasti vaid noogutatakse selle peale ja asutakse sööma. Katsetame aga stuudios omal nahal järele, kuidas on panna kokku toitu ja veini.

Martin ja Keiu on mõlemad sügissemestril astunud Eesti Sommeljeede Erakooli tarkust taga nõudma. Üks, millest koolis pikalt juttu, on mõistagi veini ja söögi kokkusobitamine. Õpitu kordamiseks ja kuulajatega jagamiseks on stuudios sedapuhku üks veinikooli õppejõude, sommeljee Urvo Ugandi.

Käime stuudios koos läbi kõik peamised maitsereeglid, tutvustame lähemalt inimese kuut põhimaitset (just ... kuut põhimaitset!), selgitame välja, millised on tugevad ja millised nõrgad maitsed. Samuti räägime juba praktiliste soovitustena läbi, mis millega sobib ja mis millega kokku pannes maitseb näiteks nagu ... seep.

Lisaks teeme stuudios läbi ka ühe väga olulise ja silmi avava maitsekatse, mida saab iga kuulaja ka ise kodus saadet kuulates korrata. Varuda tuleks vaid pudel head kerget ja noort valget veini, näiteks sauvignon blanc marjast, soola, suhkrut, musta pipart ja sidrunit. Mis täpselt tegema peab, selgub juba saadet kuulates!

Joogisaate “Vala välja!” stuudios on eksperdina veini ja toidu kokkusobitamist selgitamas Nautimuse sommeljee Urvo Ugandi. Saatejuhtidena olid tähelepanelikult kõike kuulamas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

Veini meeldib juua paljudele, kuid vähesed vaatavad sellele pudelis loksuvale tõeeliksiirile otsa kui millelegi, millega võiks ka raha teenida. Teenida raha selliselt, et osta kvaliteetseid ja rariteetseid, eksklusiivseid aastakäike, lasta neil turul kallineda ja siis läbi oksjonimajade pudelitest kõrgema hinnaga lahti saada. Millest aga veinidesse investeerimist alustada ja miks, uurime oma ala asjatundjalt.

Kindlasti on paljud peas keerutanud mõtet alustada veinide kogumisega, kergemal kujul veinikeldri loomisega: osta kokku veine, mida säilitada ning mida siis küpsedes nautida. Tuleb tunnistada, et veinikeldri või oma investeerimisveini kollektsiooniga alustamisel peab olema äärmiselt distsiplineeritud ja järjekindel, muidu juhtub nagu enamasti: paar suuremat pidu ja kogu veinikelder on tühjaks joodud.

Gloria Veinikelderi peremees ja Eesti üks esimesi sommeljeesid Marko Hark räägib veinidesse investeerimise kohta oma kogemusi, mis on temal lubanud luua enam kui 120 pudeliga kogu, milles nii mõnigi maailmaski raskesti leitav rariteet.

Ka Hark on veendunud, et alguses tuleks investeerimiseks õigete veinide leidmiseks kasutada professionaalset abi, näiteks veiniinvesteeringufonde. Lisaks õigete valikute ja strateegiate määramisele annab enamik selliseid fonde ka garantii, et ostetud vein pole võltsing. 2007. aastal asutatud ja veiniinvesteeringutele keskendunud Cult Wines soovitab veinidesse investeerimist alustada vähemalt 15 000 euroga. Selleks aga, et koostada korralik laiapõhjaline portfell, tasub alustada lausa 35 000–75 000 euroga. Cult Wine’i kaasasutaja Tom Gearing on öelnud, et nemad soovitavad oma rohkem kui 1700 kliendil hoida investeeringuid enne müümist vähemalt kolm kuni seitse aastat.

Nüüd jõuamegi kõige olulisima küsimuseni: millist veini ikkagi keldrisse osta? Kas vaid Prantsusmaa veine? Kas vaid Haut-Brion, Lafite Rothschild, Latour, Margaux ja Mouton Rothschild veinimõisate esindusveine?

Neile küsimustele hakkabki Gloria Veinikelderi peremees joogisaate eetris vastama. Saatejuhtidena olid stuudios kõik kolm veinihuvilist: Liisa, Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

Tallinnas alustatakse õhtusöökidega, kus kõik viis käiku sisaldavad üht sama toorainet ja kõrvale pakutakse ühest konkreetsest viinamarjasordist tehtud veini. Nimelt kutsub Odeon Bar järgmisel nädalal inimesed enda juurde õhtusöögile nimega “Siga&Chardonnay”. Niisiis, nagu aru on saada, siis saates tuleb jutuks kooslus seast ja Chardonnay’st.

Joogisaate meeskond on esmakordselt stuudiost välja kolinud ja oma mikrofonid kruvinud sellel korral hoopis restoranis laua külge (tehnika eest ette ja taha aitäh sõpradele Kaifist!). Õue tulime kahel väga lihtsal põhjusel - esiteks oli soov kohtuda toidu- ja joogiinimestega nende “kodus”. Teiseks aga krooniline võimetus öelda “Ei!”, eriti kui on lootus, et pakutakse head sööki ja jooki, mis tihti veel omavahel õndsalt ka paari pandud.

Idee taga on Odeoni tegevjuht Mai Tomingas, kes puutus ühest toorainest ja ühest viinamarjast sobitatud õhtusöökidega esimest korda kokku Austraalias elades. Idee ongi iseenesest ju väga lihtne, võtta viis väga erinevat lihatükki ühelt loomalt, valmistada need parimal viisil ning leida neid saatma viis veini samast marjast. Tulemuseks on arusaam, et siga on palju maitserikkam loom ja Chardonnay üllatuste rohkem vein kui oleme siiani arvanud.

Kui Mailt tuli õhtusöögiks algne idee ja impulss, siis edasi hakkas tööle sümbioos kokast ja sommeljeest, kes neid viite rooga ja veini leidma ning kokku sobitama hakkasid. Notsu viiel erimoel (kuulsite õigesti, siga ka magustoiduna) seadis Odeonis taldrikule peakokk Viktor Jelissejev ja iga käigu juurde on sobivaima Chardonnay valinud sommeljee, jutuvestja ja üldine kärakaentuasiast Helen Põder.

Kuidas selliseid söögi ja veini sobitamisi läbi viia ning kokku panna, kas siga on valge või hoopis punane liha (jah, see on päriselt korduma kippuma küsimus) ja kas õhtusöök oma kellade-viledega ka joogisaate seltskonnale mokkamööda oli, sellest juba lähemalt saates endas.

Vihje: on üks Chardonnay, mida Martinile ja Keiule ükskõik kui kauni jutuga maha müüa ei õnnestu.

Joogisaate “Vala välja!” välistuudios olid juttu juhtimas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias, nii Facebookis kui Instagramis.

Sake võlud on Eestis veel paljude jaoks avastamata, ent ometi väärib see jook oluliselt suuremat tuntust, sest selle joogi maitsete imedemaa on lai kui Aasia ise. Õnneks on meil eksperdid käepärast ja muidugi kutsus “Vala välja!” nad oma stuudiosse.

Saket võib nimetada riisiveiniks, ehkki tehakse seda pigem nagu õlut. Mõned nimetavad seda jooki hoopis riisiviinaks. Ja sellega veel nimetamise segadus ei piirdu (ja see on ühtlasi selle loo esimene tiiser: kogu nimetuste segapudrust räägime pikemalt juba saates, kuulake!). Selge on see, et tegemist on Jaapani traditsioonilise alkohoolse joogiga, mida valmistatakse fermenteeritud riisist.

Maitsete rikkuselt võiks saket enim võrrelda ehk siiski just veiniga ja mõistagi on Jaapaniski omad tunnustatumad sakepiirkonnad. Milline on aga sake ajalugu ja kuidas kõik ikkagi munkadeni välja jõuab? Millal juuakse külma ja millal kuuma saket? Neile ja paljudele muudele küsimustele vastavad stuudios kaks meest, kes saket süvitsi tunnevad: Jaapani söögikoha Kampai sommeljee Oskar Pihlik ja Jaapani käsitööõlu ja sake maaletooja ning Jaapani jookide ekspert Raul Allkivi.

Külalistel on kaasas joogid, mida saatejuhid Keiu, Liisa ja Martin ka hoogsalt mekivad ja millele oma selles valdkonnas igati ebaprofessionaalseid hinnanguid annavad.

Joogisaate “Vala välja!” stuudios olid Keiu, Liisa ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.