Vala välja!

Millal te viimati kakaod jõite? Meile meenusid kohe lapsepõlve õhtused kakaotassid ja 90ndatel otse pakist põske kühveldatud magustatud kakaopulber ning hiljem väike talvine kakao Minttuga. Kutsusime endale külla kakaoeksperdid, et saada teada, mida kakaomaailmal veel pakkuda on.

Coffee People’i baristade koolitaja ja turundusjuht Britmarii Kroon-Kesa ning Chocokoo omanik Kristel Lankots teevad selgeks, et kakao polegi vaid ühte sorti kibe pulber või Nestle’i magus tolm.

Lahkame kakaooa teekonda puult tassi ja uurime, mida kõike ühest kakaotassist leida võib (ning kohe kindlasti ei pea me siinkohal silmas kakaonahka. Iu!). Samuti püüame teada saada, millal võiks Eestis korralik kakaorevolutsioon alata - kohvi, õlle ja napsi oma on justkui tehtud, oleks vist aeg.

Olgu siin ära toodud ka vastus pealkirjas esitatud küsimusele, sest Liisa ei jõudnud seda saates korralikult ära seletada! Nimelt on võib öelda, et see asi on suisa Vatikanis ära otsustatud ja meil pole siin enam midagi vaielda. Kui kakao pärast Ameerika “avastamist” Euroopasse jõudis, sai see kiiresti vastikust kibedast kraamist moejoogiks ning põhjustas ka ägedaid vaidlusi jesuiitide ja dominiiklaste vahel.

Milles uba? Eelkõige küsimuses, kas paastuajal ja enne missat tohib kakaod tarvitada. Jesuiidid arvasid, et see on jook, seega ei tohiks mingit probleemi olla, dominiiklased polnud päris nõus. Jesuiidid väitsid, et kakao on raviomadustega rüübe, mis aitab missal ergas püsida, dominiiklased, et see on kolet afrodiisiaakum ja mõjub moraalile halvasti. Nii nad kemplesid pea sajandi, kuni paavst Aleksander VII (jesuiitide sõber) teatas 1662. aastal, et kakao joomine paastu ei riku. Ei tasu muidugi unustada, et jesuiidid olid suured kakaokaupmehed.

Joogisaate “Vala välja!” stuudios olid Liisa ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

Pakiveinide maine pole siiani veel kuigi hea, ent ehk on aeg eelarvamused ümber vaadata? Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni (ESA) sommeljeed viisid läbi suure pakiveinide testi ja sel korral saamegi tutvustada pakiveinide ajalugu ja uurida, mis on parimad palad.

Kui kohtate väljendeid nagu Bag-in-box, lühendatult BIB, Cask Wine, Goon sack, siis viitavad need kõik ühele ja samale ehk veinidele, mis on pakendatud tavapärase pudeli asemel kotti ja siis karpi. Kui maailmas ulatub pakiveinide ajalugu ulatub pisut üle poole sajandi, siis Eestis on trend pead tõstnud alles viimasel kümnendil.

Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon võttis käsile ja proovis veinid läbi. Tulemusi tutvustab saates ESA president Kristjan Markii. Kellele saatest väheks jääb, saab tulemustega detailsemalt tutvuda ning lugeda, kuidas pakiveinidega kõige paremini toimetada, saab juba ESA kodulehel https://sommeljee.ee/13458/

Joogisaate “Vala välja!” stuudios olid Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

Aasta alguses löödi eelseisvat suve silmas pidades elu sisse Eesti Veiniteele, ühistegevusele, mis tänaseks ühendab 16 kohalikku veinitootjat ja populariseerijat. Veinitee kaardilt on võimalik leida üles pea kõik Eesti parimad veinid ja nende tootjad ning neile kaarti pihus nätsutades ka külla sõita.

Valdavalt ühendab Veinitee neid, kes Eestis ise veini toodavad ja maitseid arendavad, aga nende kõrval ka inimesi, kes neid veine levitavad ja populariseerivad. Veinitee liikmeteks on need veinimajad, -mõisad ja -talud, kellel on veini kõrval pakkuda midagi lisaks: tehase- või mõisatuuri, vestlust ja tutvustust, väikest ampsu ja lonksu. Need pole tehased, vaid käsitöömeistrid, kes ootavad veiniaustajaid sinna, kus vein saab oma alguse – terroir’ile, sinna, kus kasvab mari ja kus see mari omakorda veiniks saab.

Eesti Veinitee saates kutsusime stuudiosse kaks tootjat – Allikukivi Veinimõisa perenaise Raili Heina ja Järiste Veinitalu perenaise Kristel Söödi. Arutame, kuidas on veinitee iseäralikus ajas käivitunud, keda ja millal külla oodatakse, mida pakutakse ja kuidas kontakti luua.

Suvi on täies mastis, palju ilusaid ilmasid on veel kõigi eelduste kohaselt ees ja puhkused on kas käes või algamas. Soovitame – minge Eesti Veiniteele hulkuma. Seal on põnev, maitserikas ja võluv. Rohkem infot ja veinitee kaardi leiab nende kodulehelt: www.veinitee.com

Joogisaate “Vala välja!” stuudios mekkisid koos kahe kohaliku veinitootjaga Eesti veine saatejuhid Liisa, Keiu ja Martin. Küsimuste ja norinate korral kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

Üsna vaikselt ja samas vääramatu jõuga on 1919. aasta Ameerika kuiva seaduse tulemusel vägisi maailma sündinud alkoholivaba õlu jõudnud nüüd suurte poiste mängumaale. Õlu on end pressinud end sisse nii spordimaailma kui gastronoomiasse ning leiab aina enam tee ka saunaõhtutele ja sünnipäevadele.

Miks see nii on ja kuidas alkoholivabale õllele ikkagi läheneda, küsime koos Põhjala pruulikoja turundusjuhi Tõnis Vaheriga.

Turujälgijad arvavad, et lähiajal kasvab kogu planeedil alkovaba õlle tarbimine nelikümmend protsenti. Selline kasv ei kuku taevast sülle ja sellel on kindel põhjus: esiteks on alkoholi tarbimine üldse vähenenud, teiseks eelistatakse alkoholi mõjule maitset, kolmandaks on rikastunud alkoholivabade õllede maitsepalett jne. Alkoholivaba õlu ei ole enam sugugi “pärisõlle” vaene sugulane.

Sajand tagasi hakati alkoholivaba õlut tootma paratamatusest, sest isegi kuiva seaduse ajal sooviti juua õlut ehk linnastest, veest ja humalatest pärmiga kääritatud jooki. Täna veab alkoholivaba õlle rege aga uus generatsioon uue loogikaga: uus põlvkond joob seda jooki kui täiesti stigmavaba rüübet värskenduse, janukustutuse ja seltskondlikkuse eesmärgil. Alkoholivaba õlu ei ole enam vaid pelk “töövahend”, mida juua vaid seetõttu, et varsti on vaja istuda rooli, hommikul ootab koosolek, siiani on pohmell vms..

Teiseks on alkoholivaba õlu surunud end nii harrastus- kui profisporti, sest paljud uuringud on tõestanud, et alksivaba õlts on väga hea taastaja, kiire rehüdreerija ja janukustutaja. Erdingeri õllebränd on näiteks laskesuusatamise suurim sponsor ja ei tasu üllatuda, et sama brändi B12 vitamiinide ning foolhappega rikastatud õlu (kuigi õlu sisaldab neid ka rikastamata) on müügil spordiklubide külmikutes. Õlles on palju antioksüdante, mis aitavad põletike vastu, mis on pikamaa aladel eriti tihedad ja tavalised.

Alkoholivaba õlle uue tulemise eest kannavad hoolt ka kohalikud Eesti väiketootjad. Eelmisel aastal tuli Lehe Pruulikoda turule oma nullõllega, nüüd äsja aga päris suure käraga ka Põhjala.

Joogisaate “Vala välja!” stuudios mekkisid nullõlut saatejuhtidena Liisa ja Martin. Kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Jaanipäeva puhul räägime, milliseid jooke vanad eestlased jõid ja milliseid nad võibolla olid näinud, aga teps mitte juua ei saanud, sest nood olid vaid sakste lauale mõeldud. Kutsusime külla keskaja uurija, kelle sulest ilmus äsja raamat Eesti joogikultuurist kesk- ja varauusajal.

Mis oleks suvel mõnusam, kui viskuda võrkkiike ja haarata kätte üks hea raamat? Ehk ainult see, kui hea raamat annab ülevaate sellest, mida kõike siin Eestimaal (ja Liivimaal! Ärgem unustagem Liivimaad!) kusagil 12. sajandist saadik joodud on, kuidas joodi ja mil moel valmistati.

Just sellega tegeleb keskaja uurija Inna Põltsam-Jürjo raamat “Viin, vein ja vesi. Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal”. Tõsi, rohkem kui viinast, veinist ja veest, räägime õllest ja mõdust.

Raamatust leiavad joogi ja ajaloo sõbrad kindlasti nii vastuseid neid ammu painanud küsimustele kui uusi veelgi painavamaid küsimusi, millele jaaniõhtul mõelda. Milliste rohtudega on kõige parem õlut tempida? Kuidas saada punasest veinist valget? Millal võis südamerahus vett vahele võtma hakata? Kas eestlased on rohkem ikkagi metsa- või viinarahvas? Kuidas maitses Lembitu pruulitud õlu?

Pihta hakkab kõik kohe Läti Henriku ja vana hea Liivimaa kroonikaga, kus räägitakse liivlastest, kes taganesid 1198 usust, pesid ristimisvee maha ja siis “keetnud kombe kohaselt mõdu, joovad nad seda”.

Veendume, et kui kaks või kolm on juba klaasi tõstmiseks kokku tulnud, kisuvad mõtted ikka samadele radadele. Ehkki tänapäevaste joogimängude juures pole terariistad õnneks enamasti sotsiaalselt aktsepteeritav lisand, paistab, et üldjoontes toimib inimloomus ajaviite leidmisel päris universaalselt. Mida muud sa ikka teed, kui jood võistu, kordamööda või joogisarve suult tõstmata… Seda muidugi siis, kui ümbritsev keskkond seda nõuab.

Muuhulgas uurime, millal võis üks siinne talupoeg üldse esimest korda ühe meie saate lemmikjoogi – viinamarjaveiniga – kohtuda ning millal hakati alkoholist kui alkoholist mõtlema ja rääkima.

Tuletame taas meelde, et joogikultuur ei taandu kunagi kunagi ainult alkohoolsetele jookidele, sõltuvusprobleemidele ja nende sotsiaalsele mõjule. Jookide lugu ajas ja ruumis on mitmekülgne ning kõigi elualadega läbi põimunud.

Nagu ütleb autor raamatu sissejuhatuses: „ Iga ajastu kujundab nii oma joogivaliku kui suhtumise jookidesse ja joomisesse!“ Mida siis muud, kui kuulama ja lugema, kuidas me siin maailmanurgas jookidega ümber käinud oleme.

“Vala välja!” ajaloosaates olid kohal kõik kolm joogisõpra Keiu, Liisa ja Martin. Kirjutage meile aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Suvi on (peaaegu) käes ja rabarberiveinid on sel ajal populaarsemad kui eales varem. “Vala välja!” uurib, miks on rabarberijookidest saanud nii suur hitt ja kui keeruline on rabarberit enda (tähendab: joogi) kasuks tööle panna. Lisaks suur rabarberivahuveinide test!

Rabarber on teemas! Veinihuvilisel on Eestis valida enam kui kümne rabarberi(vahu)veini vahel ning oma leiab nende hulgast ka see, kes alkoholi ei joo. “Vala välja!” kutsus külla Helen Hubergi Mamm&Fruktist ja Villy Paimetsa Habaja Viinavabrikust, et aimu saada, miks on rabarber nii populaarne ja kuidas õigupoolest saab rabarberist vein.

Saates on laual kaheksa veini seitsmelt tootjalt ning mõistagi saavad need maitstud ja hinnatud. Suure testi tegime küll saateväliselt ja selle tulemusi saate lugeda siit. Külalistele andsime seekord aga ilma igasuguse ettehoiatatuseta ülesande: kui hästi tunnevad nad kolleegide-konkurentide jooke ja kas nad suudavad pimesi veine degusteerides ära tunda iseenese joogi? Millised olid tulemused ja kas külalised suutsid ülesannetest auga välja tulla, kuulete saatest. Lisaks palusime Villy Paimetsal ja Helen Huberil valida kolm lemmikut (mõistagi iseennast viisakalt kõrvale jättes).

Väljaspool stuudiot korraldasime suure rabarberivahuveinide testi, kus jooke hindasid väga erinevate eelistustega amatöörsnoobid ja mitte nii amatöör Martin! Testis osales kaheksa veinisõpra, kes maitsesid eelnevalt jahutatud veine pimesi ja neid omavahel kõrvutades. Teaduslikule lähenemisele test mõistagi ei pretendeeri ja edetabelit soovitame võtta lõbusa vahepalana. Lemmikud olid pea igal osalisel erinevad ja vihjeks võib öelda sedagi, et testi tabel erineb omakorda saatekülaliste edetabelist.

“Vala välja!” kuulajad, andke meie facebookilehel või meilitsi ([email protected]) tagasisidet: millised on teie lemmikrabarberiveinid?

“Vala välja!” rabarberisaadet juhtisid üle pikaaja kõik “kolm kanget” ehk Keiu, Liisa ja Martin. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Neile, kellele on väljas lustimine on olnud elu argine osa, olid viimased paar kuud keerulised. Baarides, restodes ja kohvikutes tiksumine pole paljude jaoks ajaraisk, vaid sotsiaalse energia kumuleerimise rahumeelne akt, milleta ekstraverdid naljalt hakkama ei saa. Eriolukorras leiti selle jaoks aga alternatiive.

Joogisaade “Vala välja!” vaatab sisse virtuaalnapsitamiste viimastesse arengutesse, degusteerimiste online-üritustesse ja sellesse, kuidas sõpruskonnad on lahendanud sünnipäevade, reedeste kohtumiste ja muude sündmuste ühise läbimise. Baarid on korraldanud põnevaid degustatsioone, maitstud on nii džinne, mezcali, veini kui õlut. Samuti on gruppide viisi inimesi kogunenud omal käel, kas siis lihtsalt selleks, et üksteise nägusid uuesti näha või ka selleks, et uusi ja huvitavaid jooke mekkida.

“Vala välja!” stuudios oli seekord külas Gregor Alaküla Valgejõe Veinivillast. Gregor oli Eesti sommeljeedest esimene, kes alustas ametlikult virtuaalseid degustatsioone. Õppis enne webinaris, kuidas seda kõike teha ja hakkas lihtsalt pihta. Kuidas need degustid vastu võeti, mida uut ta ise õppis ja kas sarnaseid üritusi on plaanis ka eriolukorra lõpu järel, sellest Veinivilla sommeljee räägibki. Lisaks degusteerime stuudios üht, ütleme, pisut ootamatu koostisega veini.

Saadet juhivad Keiu Virro ja Martin Hanson. Liisa Tagel on samuti meiega, sedapuhku kahe põhjaliku telegrammi kaudu.

Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Istume juba seitsmendat nädalat kodus, nokitseme pooleli jäänud köögiremondi ja Houellebecq’i viimase raamatu kallal, testime oma kannatust ka koduste peal. Joogisaade “Vala välja!” avab eriolukorra-aja tausta joogimaailmas kahe erineva asutuse – baari ja veinipoe – näitel.

Mõtleme kodus veinist ja kokteilidest, unistame sõpradega baari ning restorani minemisest. Tasapisi hakatakse kohti avama, elu pole aga ka selleta katki. Internetist või telefonitsi tellides tuuakse hea ja parem ukse taha, sõbrad teispool ekraani pakuvad tuge.

Kõikide eelduste kohaselt on eriolukord senisel moel lõpusirgel. Kahjudega, mida erinevad elu- ja töövaldkonnad on kandnud, tegeletakse veel ilmselt pikki aastaid. Nii ka gastronoomias – mõned restoranid, kohvikud ja baarid, aga ka tootmised on end lõplikult sulgenud. Teised mõtlevad pingsalt, kuidas olukorrast välja tulla ning mis saab homme ja ülehomme. On neidki kohti, mis omavahel liituvad, muudavad vormi või nime, vahetavad tegevussuunda ja nii edasi. Ja on need asutused, mis murravad kriisist läbi ja jätkavad oma tööd – suuremal või vähesemal määral nii nagu varem.

Kaardistame uues joogisaates selle, kuidas on olukord kulgenud Carpe Vinumi veinipoe ja Whisper Sisteri kokteilibaari jaoks eriolukorra algusest siiani. Millised on olnud kõige suuremad takistused, kes on tõestanud end suurepärase koostööpartnerina ka raskel ajal, millised on olnud suurimad õppetunnid ja millised plaanid on edasiseks. Räägime küll kahest asutusest, ent sarnaste probleemidega on rinda pistnud paljud joogimaailma kolleegid.

Puudutame põgusalt ka meie järgmiste saadete teemasid, milleks on kojuvedu, virtuaalmekkimised ja seadus, mis 20 aasta tagant meie tänapäevast elu juhib. Nimelt ei luba seadus haarata viimasest õlekõrrest, mis paljudele eriolukorras alles jäi: kokteilide ja jookide kojuvedu. Mis täpsemalt toimub, kuula sellest ja järgnevatest saadetest.

“Vala välja!” stuudios olid (mõistagi eriolukorra reegleid järgides) külas Kristel Nõmmik Carpe Vinumi veinipoest ja baarmen/miksoloog Irina Markina kokteilibaarist Whisper Sister. Saadet juhtisid Keiu Virro ja Martin Hanson.

Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon viis läbi küsitluse, et kaardistada, milline on olukord Eesti joogi- ja söögimaastikul. Milline on olukord ja millised lahendused paistavad, sealhulgas erinevate uute tehnoloogiliste lahenduste kujul, räägib ESA president Kristjan Markii.

Oleme oma facebooki lehele (https://www.facebook.com/ValaValja/) pannud lingi ESA kogutud veebipoodide linkidega. Kutsume jookide tootjaid ja edasimüüjaid, kes seal ei ole esindatud, lisama ka enda veebipoodide infot.

Uuringu kohta leiate lähemat infot siit: https://sommeljee.ee/eriolukorrast-eesti-toidu-ja-joogimaailmas/

“Vala välja!” virtuaalstuudios oli külas Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii. Saadet juhtisid Keiu Virro ja Martin Hanson.

Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast

Kohalikul džinnimaastikul on rohkelt uusi maitseid, viimati lisandus näiteks lõpuks ometi TOHI murakadžinn. Miks lõpuks? Sest juttu uue napsi tulekust oli kuulda olnud juba kolm aastat.

Stuudios on džinnitootja Priit Palk, kes andis aru, miks ta alustas TOHI näol peennapsivabrikuga, mis lisandub väikese riigi kohta üsna esinduslikku ritta ja miks just džinn?

Palk tunnistab, et lugu on lihtne. Ta on alati olnud suur džinniaustaja ning teinud läbi tüüpilise arengukõvera – ämbritäite kaupa serveeritavate kvantiteetkokteilide juurtest pokaalis serveeritavateni. “Kuna see jook on mulle armas, siis tahtsingi katsetada ka ise selle tootmisega.” Selgub, et alustada oli tal sealjuures keskmisest inimesest veidi lihtsam. “Ootamatult oli mul kodus olemas väike kaheksaliitrine padadestillaator, kuhu hakkasin ürte ja tsitruseid sisse ajama ja katsetama. Ning tulemused olid väärt pudelisse panemist,” räägib Palk.

Priidul on legaalselt poeriiulil müüdavatele või kohe müüki jõudvate džinnide kõrval kaasas teisigi jooke. Neid nimetab ta “Tohi džinni lapsepõlveks” ehk siis tegemist on katsetustega, murakadžinni loomise teel. (Kuula lähemalt saatest! kõlab siinkohal kohustuslik täiendus.)

Mälu ja teadmiste värskendamiseks meenutame, et džinnidest oleme saadetes varem üsna põhjalikult rääkinud, isegi alkoholivabast džinnilaadsest destillaadist nimega Seedlip. Kusjuures peagi loodame stuudios kohata ka Eesti oma alkovaba džinnidestillaati, mil nimeks Flaneur.

“Vala välja!” stuudios oli külas Tohi džinnitootja ja kõrtside pidaja Priit Palk. Saadet juhivad Keiu Virro ja Martin Hanson.

Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile [email protected]. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast