Raamatupidaja ülesanded võivad ulatuda lihtsast andmesisestamisest kuni finantsjuhi pädevuseni, samuti kõigub rnende palgavahemik viiesajast eurost kuni mitme tuhandeni, tõdes raamatupidamisfirma Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis. Ometi on kordades olulisem see, milline on raamatupidaja pädevus.

Ettevõtte müügijuht Kätlin Ivalo-Laur märkis, et pädevuse teema puudutab ka raamatupidamisteenust osutavaid ettevõtteid. Kui Lätis kehtestati juba aastaid tagasi sertifitseerimiskohustus, mis annab aimu raamatupidaja kvalifikatsioonist, siis Eestis on see valdkond endiselt reguleerimata. Selle tõttu tegutsevad kliendid sageli pimesi ning raamatupidamisteenust ostetakse peamiselt hinna alusel — mis kindlasti ei ole parim valikukriteerium, usub Ivalo-Laur.

Kuula saatest, mida räägivad Numeri eksperdid raamatupidaja rolli muutumisest, kuidas valida ettevõttele sobiv raamatupidamisteenus ning miks on oluline lepingut sõlmides kokku leppida ka teenuse lõpetamise tingimustes.

Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Fotol: Kätlin Ivalo-Laur ja Allan Kaunis. Autor: Juuli Nemvalts.

Kui palju juhid tegelikult oma inimesi kuulavad ning kui valmis ollakse andma ruumi töötajate kasvuks ja ideedele?

Sellest räägivad Äripäeva Akadeemia arenguprogrammi “Juhtimiskompass” koolitajad Aili Nurmeots ja Jaanika Rannula koos programmi värskete lõpetajate, Äripäeva turundusjuhi Keit Alevi ja Ragn-Sellsi tütarettevõtte juhi Merilyn Valdmaaga.

Saates arutletakse, miks inimkeskne juhtimine pole sugugi “pehme teema”, vaid oskus maksimeerida inimeste potentsiaali ning seeläbi ka ettevõtte tulemusi. Arutelu keskmes on taipamised ja väljakutsed, millega osalejad arenguprogrammis kokku puutusid – alates aktiivsest kuulamisest ja arendavatest üks-ühele vestlustest kuni tagasisidestamise ja keeruliste teemade käsitlemiseni, mida juhid sageli edasi lükkavad.

Keit ja Merilyn jagavad ausalt, milliseid muutusi nad juhina on läbi teinud ning kuidas need on mõjutanud nende meeskonda ja tööelu laiemalt.

Juhtimiskompassi uue lennu info leiad siit: Juhtimiskompass

Saadet juhivad Aili Nurmeots ja Jaanika Rannula.

Fotol: paremalt Jaanika Rannula, Keit Alev, Merilyn Valdmaa, Aili Nurmeots

Foto autor: Elise Carola Alajärv

„Teabevara tunnis“ uurime, millal on mõistlik lahendada vaidlusi lepitusmenetluse abil ja millal kaaluda kompromissläbirääkimisi.

Advokaadibüroo Lindeberg partnerid ja vandeadvokaadid Keijo Lindeberg ning Aldo Vassar toovad välja põhitõed, kuidas muuta lepitusmenetlus edukaks. Samuti arutletakse, kas ja kuidas mõjutab vaidluse kulgu see, kui kaasatakse esindajad.

Keijo Lindeberg: „Minu praktika ütleb, et enamasti õnnestub kompromiss saavutada lihtsamini siis, kui esindajaid ei ole.“ Samas tõdeb ta, et on ise esindajana jõudnud ka kompromissini. Aldo Vassar lisab: „Vaidlused on väga erinevad, esindajad on väga erinevad, esindatavad on väga erinevad. Minu seisukoht on see, et alati on hea, kui on kaasatud õigusteadmistega isik, kes sind vähemalt nõustab.“

Saame ka teada, kuidas erinevad kompromissläbirääkimised lepitamisest ja kas on olemas head kompromissi.

Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi.

Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem

Üleminek fossiilkütustelt taastuvenergiale ei juhtu viie või kümne aastaga, vaid kestab aastakümneid, tõdes geoloog ja TalTechi teadus- ja ettevõtlusprorektor Erik Puura saates "Kestlikul kursil".

“Me peame sellest aru saama, et see ei ole miski, mis on nips ja valmis. See on hästi pikk protsess,” ütles Puura.

Küll aga nihkub võim naftariikidelt neile riikidele, kellel on metalle ja kaevandusi. Sel põhjusel ihkavad nii Venemaa kui USA Ukraina haruldasi muldmetalle. Saates räägime lähemalt USA ja Ukraina maavarade leppest ja sellest, kas USA surub Ukrainat nurka.

Tänu rohketele maavaradele ja nende töötlemisele on Hiina suurendanud märgatavalt oma mõjuvõimu maailmas. "Fossiilsete kütuste kasutuse kiire piiramine võiks viia Hiina hegemoonia väga kiirele tõusule," märkis Puura ja lisas, et selle vältimiseks vaadatakse näiteks Gröönimaa ja Arktika loodusvarade poole.

Saates räägime ka Eesti maavaradest ja lähemalt fosforiidist.

Kuidas geoloogid ei saanud veel paar aastat tagasi kasutada ERRi telesaates sõna fosforiit, kas peame hakkama rääkima Lääne-Virumaa õiglasest üleminekust ning kui konkurentsivõimeline oleks Eesti fosforiit maailmaturul, kuuleb saatest.

Samuti on juttu Euroopa ja Lähis-Ida loodusvaradest ning puhta vee seisust Eestis.

Saadet juhib Karmen Laur.

Fotol Erik Puura, foto autor on Raul Mee.

Suvi ja koolivaheaeg suunab paljud tudengid erialastele praktikatele, kuid must-valge leping ja kindel palk võivad jääda seejuures nähtamatuks, räägivad tööturul tegutsevad noored õigusteaduse bakalaureuse lõpetanud Grete Kaseväli, Karl Erik Kala ning Isabel Mõistus.

Saates „Triniti eetris“ praktikandi katsumuste teemal sõna võtnud Grete Kaseväli märgib, et on Triniti advokaadibüroos praktika kogemusega rahul, kuid tunneb muret praktikantide pärast kellel nii hästi ei lähe. "Esineb olukordi, kus praktikante kasutatakse ära ja sõlmitakse praktikalepinguid, et varjata tegelikku töösuhet. Seejuures saad sa väga vähe raha ja oled sotsiaalselt kindlustamata," rääkis ta.

Olukorda muuta on aga keeruline, kuna kindla suunitlusega määrust ja seadust ei ole. Õigusteaduskonna kolmanda kursuse tudengi Karl Eerik Kala sõnul on noorel väga keeruline ise mõista, kui tööandja teda tüssab. “See on kivi tööandja kapsaaeda, aga seadus seda ei reguleeri ja see on probleem üle Euroopa,” nentis Kala.

Valmimisel on aga Euroopa Liidu direktiiv, mis seaks praktikatel käimise ja saadava töötasu kindlamatesse raamidesse. Samuti õigusteaduskonna bakalaureuseastme lõpetanud Isabel Mõistuse sõnul ongi direktiivi suurim eesmärk eraldada päris töö ja praktika.

Saates tuli aga põhjalikult juttu ka juuraõpingutest Tartus ja omavahelisest akadeemilisest konkurentsist.

Foto: Kristel Mikkus.

Eesti Rohetehnoloogia Liit viis Startup Estonia algatusel läbi uuringu, mille eesmärk oli koguda teavet Eesti iduettevõtete jätkusuutlikkuse hindamiseks. Uuringu põhjal valmib praktiline mõju hindamise tööriistakast, mis aitab iduettevõtete mõju paremini mõista, mõõta ja teadlikumalt suunata. Saates "Cleantech" käisid sellest lähemalt rääkimas Aneth Tinnus ja Triinu Lukas Beamline Acceleratorist.

Aneth Tinnus rääkis saates, et mõju hindamine pole pelgalt „kasti täitmine“, vaid reaalne konkurentsieelis: „Kui ettevõte saab aru, miks ta midagi teeb – järeltulevate põlvede nimel või investori ootusi täites –, on tal parem arusaam oma strateegilisest suunast.“

Lukas kinnitab, et huvi mõjuhindamise vastu kasvab – ka investorid tahavad näha mitte ainult positiivseid jalajälgi, vaid ka riskikohti ja negatiivseid mõjusid. Selleks töötati välja ka praktiline tööriist, mis võimaldab idudel oma jalajälge analüüsida, ilma et see tähendaks kallist ja keerulist protsessi.

Saadet juhib Mart Valner.

Kuula lähemalt juba saatest. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Rohetehnoloogia Liit.

Fotol: Aneth Tinnus, Mart Valner ja Triinu Lukas. Autor: Mai Kroonmäe

Iduettevõte GreenDice pakub kvaliteetset kontoritehnikat teenusena edasi Eesti peredele, koolidele ja KOV-idele. Nende ärimudel võimaldab suurfirmade kasutatud, ent endiselt võimekad seadmed suunata läbipaistva süsteemi kaudu edasi neile, kellel uus tehnika taskukohane pole, rääkis saates "Cleantech" GreenDice'i tegevjuht Argo Alaniit.

„Me muudame kvaliteetsed arvutid kättesaadavaks madalama hinnaga kui Big Mac eine,” võrdleb Alaniit. Seadme saab kätte 7,90 euro eest kuus ja igal hetkel on võimalik teenus lõpetada. „See ei ole järelmaks, vaid paindlik teenus, kus me vastutame ka toe, paranduse ja andmete turvalise kustutamise eest,“ lisab ta.

„Me ei müü seadmeid maha, vaid pikendame nende eluiga läbipaistvas süsteemis. See loob usalduse ja säästab keskkonda,” sõnab Alaniit. Koostööd tegevale ettevõttele tähendab see mitte vaid rohemainet, vaid ka kindlust, et nende vana tehnika ei jõua sattumuslikult sanktsioonide all olevatesse riikidesse, vaid saab mõõdetavalt kasulikuks.

„Eesti koolid on täis seisvat tehnikat, mida ei osata ega viitsita väärindada,” kirjeldab Alaniit. Ettevõtte eesmärk on jõuda olukorrani, kus igal 7. klassi õpilasel oleks koolis isiklik seade, millega digivõimalusi maksimaalselt ära kasutada.

Saadet juhib Mart Valner.

Kuula lähemalt juba saatest. Saadet toetavad Sunly AS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Rohetehnoloogia Liit.

Fotol Argo Alaniit. Autor: Mai Kroonmäe

Saates „Jätkusuutlik ja roheline“ räägib ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu, kuidas sagedusmuundurid aitavad ettevõtetel saavutada energiatõhususe eesmärke. „Elektritarbimine kasvab hüppeliselt, kuid samal ajal kaob märkimisväärne osa energiast ebatõhusates mootorites. Lahendus? Nutikas juhtimine,“ kinnitab Karu.

Sagedusmuundur võimaldab mootoril töötada täpselt nii kiiresti, kui vaja – mitte rohkem. Kui lisad muunduri oma pumba-, ventilaatori- või kompressormootorile võib tulemuseks olla kuni 25% väiksem energiatarve. Arvestades, et 45% kogu maailma elektrist kulub mootoritele, on potentsiaal tohutu. Kui kõik sobivad tööstusmootorid varustada muunduritega, väheneks globaalne elektritarbimine hinnanguliselt 10%.

ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu räägib inseneeria rollist kestlikuma ettevõtluse kujundamisel ja sellest, miks just nutikas mootorijuhtimine võib olla järgmine suur samm rohepöördes.

Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Fotol: Jaanus Karu. Allikas: ABB

„Projektid ei kuku läbi mitte Excelis, vaid inimestega,“ tõdeb PwC juhtimisnõustamise osakonna juht Erki Mägi, kui arutas osakonna vanemkonsultandi Kristel Jakobson-Palloga, kuidas vältida ebaõnnestumisi projektijuhtimises.

PwC juunikuu saates tuleb jutuks, miks on oluline defineerida projekti eesmärk, ehitada tugev tiim ja jagada infot läbipaistvalt.

Juhtide 2024. aasta uuringust selgus, et 55% juhtidest näeb suurima riskina talentide leidmist ja hoidmist. Samas on projekte võimalik edukalt ellu viia ka ebakindlas keskkonnas. „Projekt on tegelikult muutuste juhtimine – ja inimesed on selle keskmes,“ rõhutas Jakobson-Pallo.

Saade avab praktiliste näidete kaudu, kuidas selgelt sõnastatud fookus, rollide jaotus ja tiimi heaolu loovad eeldused edukaks lõpuks, miks mõnikord jäävad eesmärgid saavutamata ning kuidas ebaõnnestumised pöörata ettevõtte arengulooks.

Saadet juhib Juuli Nemvalts.

Foto: Dpa/Scanpix

Seekordses Tervisetarga saates keskendume hambaimplantaatidele – mida need endast kujutavad, millised on eeltööd, kuidas toimub paigaldamine ja kuidas selliseid hambaid hooldada. Jutuks tulevad nii materjalid, hind kui ka võimalikud tüsistused. Samuti arutame, kellele ehk ei saagi implantaate paigaldada.

Selleks on stuudios Tallinna Hambakliiniku ja Viru Hambakliiniku suu-, näo- ja lõualuukirurg Riinu Rahuoja, kes ütleb, et implantaadi eluiga on pikk, kuid edukas tulemus eeldab head suuhügieeni ja teadlikkust kogu protsessist.

Saate valmimist toetas Straumann Eesti OÜ

Pildil suu-, näo- ja lõualuukirurg Riinu Rahuoja.

Foto Riinu Rahuoja erakogust