Äripäeva raadio

Äripäeva raadio

By ÄripäevBusiness
Download on the App Store

Äripäeva raadio episodes

  • 05.10.26 Lihtsalt alusta. Riidebrändi loonud noor: selleks pole vaja kellegi luba, et hommikul ärgates disaineriks hakata
    Augusti algul riidebrändiga Islaa välja tulnud Ane Mitt oskas vaid sokiauku kinni traageldada, kui viis paberile kritseldatud disaini õmblejale, et valmiks esimene prototüüp. "Sa ei pea kõike oskama, et alustada," on ta veendunud.
    Kahel töökohal rapsinud noor taipas ühel hetkel, et midagi on tema elus paigast. "Nii väsitav oli. Vaba aega kuidagi ei olnud üldse. Kogu aeg töötasin, aga samas raha ka ei olnud."
    Selleks, et palgatöö jätta ja loodetavasti tulevikus vältida sentide lugemist, pidi ta esmalt mõistma, et alustamiseks ei ole vaja kellegi luba.
    "Kindlaid reegleid ei ole. Sa võidki igal hommikul ärgata ja olla ükskõik kes,“ kirjeldas ta, mis andis julguse liikuda oma riidebrändi asutamise suunas.
    Mitt alustas kaks aastat tagasi palgatöö kõrvalt sotsiaalmeediasse postitamisega, et tulevasel ettevõttel oleks oma turunduskanal. Nüüd on tal umbes 40 000 jälgijat ja ta teenib koostööpakkumistega piisavalt, et keskenduda sisuloomele ja ettevõtlusele.
    Saates rääkis Mitt, mis sütitas teda looma oma riidebrändi, kui palju selleks kapitali vajas, kuidas kujundas komplektide müügihinna ja leidis ootamatust kohast äripartneri.
    Ta jagas saates ka enda esimesi õppetunde. Näiteks, milliste ootamatute kuludega tuli tal rinda pista ja miks müük vahepeal seiskus.
    Võimalusi alustavale ettevõtjale oma idee finantseerimiseks tutvustas saate teises osas Swedbanki äripanganduse valdkonnajuht Priit Lopsik.
    Saadet juhtis Mai Kroonmäe.
    Fotol Ane Mitt modelliga.
    Foto: erakogu
    50 min
  • 01.10.26 Ruutmeetrite taga: Katrin Siska naudib Algarve kinnisvaraturgu Portugalis
    Portugali lõunarannikul Algarves tegutsev kinnisvaramaakler Katrin Siska hoiab oma eestlastest püsikliente.
    Saates “Ruutmeetrite taga” räägib Eestis seni hästi tuntud kui menubändi Vanilla Ninja liige Katrin Siska, et Portugalis maakleri tööga kohanemine võttis tal aega.
    Praeguseks on ta enda sõnul aga üks edukamaid maaklereid pereettevõttena tegutsevas büroos Villas Key, mis nimele vaatamata tegeleb villade ja majade kõrval ka maatükkide ja korterite vahendamisega.
    “Selle jätan enda teada, palju ma müün, aga iga aastaga järjest rohkem,” märgib Siska.
    Eestist pärit kliente on Siskal paarkümmend ning mõni neist on Algarvesse investeerinud juba mitme miljoni eest. “Mõni ostab igal aastal midagi uut ja on minuga juba kolm aastat kaasa jõlkunud. Mõni on läinud omapäi uitama ja saanud vastu näppe,” iseloomustab Siska Eestist pärit huvilisi.
    Seetõttu nimetab Siska saates viis kriteeriumi, mis peavad kindlasti olema kinnisvaral, millesse tasub Algarves investeerida ning räägib ka üüriäri riskidest ja tootlusest, mis võib ulatuda seitsme protsendini. Samuti jagab ta praktilisi nõuandeid kohalike oludega kohanemiseks, keelebarjääri ületamiseks ja tulevaste üürnike taustakontrolli tegemiseks.
    Jutuks tulevad ka keskmise korteri ja maja hinnatasemed, lisaks selgitab Siska, kuidas sealne turg toimib, mida see tähendab ühele maaklerile ning milliseid võimalusi pakub jõuliselt paisuv turg Eesti investorile.
    Lisaks räägib Siska oma igapäevasest tööst maaklerina ning selgitab ka, mis on aidanud tal Portugalis läbi lüüa ning räägib veidi ka oma tulevikuplaanidest.
    Saadet juhib Lauri Leet.
    Foto autor: Ramona-Luisa Soro/Äripäev.
    48 min
  • 02.10.26 Tervisetark. Kui võhm kaob ja hingamine vilistab
    KOK ehk krooniline obstruktiivne kopsuhaigus kujuneb aastate jooksul ja võib kaua märkamatult süveneda. Üheks esimeseks märgiks võib olla hoopis see, et trepist üles minemine muutub vaevalisemaks, senine liikumine raskemaks või tekivad püsiv köha ja hingeldus ning väljahingamisse sigineb vilistamine. Sageli pannakse muutused vanuse või kehvema vormi arvele ning arsti juurde jõutakse alles siis, kui haigus on juba välja kujunenud.
    Tervisetarga saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja, kopsuarst Pille Mukk, mis KOKi puhul kopsudes tegelikult toimub, miks väljahingamine muutub vilisevaks ning kuidas haigust diagnoositakse. Juttu tuleb ka sellest, miks KOK on aladiagnoositud, kuidas kopsufunktsiooni mõõtmine aitab haigusele jälile saada ning miks tasub märgata muutusi oma tavapärases koormustaluvuses.
    Oluline teema on suitsetamine, kuid ka e-sigaretid. Dr Mukk selgitab, miks veipimisel tekkivat aerosooli ei maksa pidada süütuks veeauruks: e-sigareti vedelikku kuumutades jõuavad hingamisteedesse nikotiin, maitseained ja muud kemikaalid. Tavapärase sigareti ja veibi mõju kopsudele ei ole täpselt ühesugune ning veipimise aastakümnete pikkuse kasutamise tagajärgede kohta pole veel samasugust teadmist nagu suitsetamise puhul. Tervislik see aga kindlasti pole.
    Saates räägitakse ka KOKi ravist, suitsetamisest loobumise olulisusest ja haiguse ägenemistest, mis võivad kopsufunktsiooni veelgi halvendada. Räägime, miks on KOKi-patsiendile eriti olulised vaktsineerimised, mida saab inimene ise teha haiguse süvenemise aeglustamiseks ning milliseid uusi ravivõimalusi loodetakse tulevikus. Saadet juhib Violetta Riidas.
    Pildil dr Pille Mukk
    Pildi autor PERH
    49 min
  • 02.10.26 ST | Kaupmehe eduvalem Konkurentsiamet ei leidnud jaekettide lepingutes rikkumisi: avaldati juhised turuosalistele reeglite selgitamiseks
    Konkurentsiamet uuris ligi aasta Eesti jaekettide lepinguid ja kaubandustavasid, kuid lõpetas augustis menetlused rikkumisi tuvastamata. Samal ajal tõi uurimine esile hulga küsimusi, kus ostjate ja tarnijate jaoks vajavad reeglid veel selgitamist.
    Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägime, millised kaubandustavad on toidu tarneahelas keelatud, millised lubatud üksnes kindlatel tingimustel ning kus jookseb piir tavapärase ärilise läbirääkimise ja tugevama osapoole positsiooni kuritarvitamise vahel.
    Juttu tuleb muu hulgas turundus- ja logistikatasudest, leppetrahvidest, toodete sortimendist väljaarvamisest ning sellest, kui täpselt peab jaekett tarnijale selgitama erinevate lisatasude kujunemist. Samuti räägime, miks peab tasu taga olema konkreetne ja kontrollitav teenus ning kuidas aitavad läbipaistvad kokkulepped vähendada vaidlusi.
    Konkurentsiamet plaanib järgmisena pöörata rohkem tähelepanu ka teistele toidu tarneahela osadele, sealhulgas töötlejatele.
    Saates on külas Konkurentsiameti esindaja Helena Tipp ja Rimi ostujuht Marta Palm.
    Saadet juhib Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil.
    38 min
  • 18.09.26 Kiired ja vihased. Luminori äripanganduse juht: kiire kasv nõuab head riskijuhtimist
    Ettevõtete investeerimisaktiivsus on taastumas, kuid nende kiire kasv nõuab ka riskide varajast juhtimist, ütles Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko Äripäeva raadiosaates “Kiired ja vihased”.
    Savtšenko sõnul on ettevõtjate kindlustunne tasapisi paranemas ning ka pangas on näha rohkem investeerimisplaane. Kasvu otsitakse nii efektiivsuse parandamisest kui ka uutele turgudele laienemisest.
    Savtšenko hinnaangul ei taasu investeerimisotsuseid teha ainult optimismi najal, vaid läbi tuleks mõelda ka olukorrad, kus oodatud käibekasv jääb siiski väiksemaks, finantseerimiskulu suureneb või sisendhinnad kallinevad. „Excel kannatab kõike,“ märkis ta, viidates võimalusele erinevaid stsenaariume enne otsuse tegemist läbi mängida.
    Eriti palju riske võib tema hinnangul ettevõttele tuua välisturgudele laienemine, sest tuleb arvestada lisaks ka klientide maksekäitumise, valuutakursside ja intressimäärade muutumisega. „Riskide olulisus tuleb välja siis, kui need realiseeruvad, aga siis on üldiselt juba hilja,“ ütles Savtšenko.
    Saates tuli juttu ka sellest, millistes sektorites on praegu kõige rohkem kasvujulgust, miks ei tasu ebakindluse tõttu investeeringuid lõputult edasi lükata ning kuidas valmistuda edukalt järgmiseks kasvuperioodiks.
    Saatejuht on Simona Zeno.
    Gaselliliikumist toetavad Luminor Bank, Merit Tarkvara ja advokaadibüroo Hedman.
    28 min
  • 01.10.26 Müüt või tõde. Kutseline toitumisnõustaja: söömine ei tohiks olla eraldi projekt, mida inimene peab kogu aeg optimeerima
    Toitumise ümber liigub sotsiaalmeedias palju erinevaid väiteid. Juttu tehakse nii kortisoolinäost ja suhkrupaistetusest kui ka keha puhastamisest, ning toitudest, mida peaks kindlasti tervise nimel vältima.
    Kutseline toitumisnõustaja Kaisa Kopliste tõdes Äripäeva saates „Müüt või tõde“, et paljud neist väidetest on kas müüdid või kontekstist välja rebitud poolikud tõed. Tema sõnul on probleem peamiselt selles, et söömisest on saanud paljude inimeste jaoks pidevalt optimeeritav projekt.
    Kopliste sõnul ei pea paika näiteks väited, et suhkur põhjustab automaatselt paistetust, vanandab nahka või muudab lapsed hüperaktiivseks. Samuti ei saa tema hinnanagul toidu või joogiga organismi lihtsalt „detoksida“, sest keha tegeleb nende protsessidega loomupäraselt ise. “Probleem tekib siis, kui mõni üksik uuringutulemus või võimalik mõju võetakse kontekstist välja ning sellest tehakse üldine reegel. Eriti keeruline on sellist infot ära tunda juhul, kui seda jagab autoriteetse kuvandiga spetsialist,“ ütles Kopliste.
    Kopliste sõnul pole aga kõik toitumisega seotud nähtused sugugi müüdid. Näiteks magustoidu kõht on tema sõnul päriselt olemas ning sellel on ka teaduslik selgitus. “Sama kehtib soolestiku ja aju vahelise seose kohta, mida teaduses tuntakse soolestiku-aju teljena,” tõi ta näite.
    Saates tuli muuhulgas juttu ka toitumisnõustajate pädevusest, toitumismüütide äratundmisest, toiduga seotud süütundest, ning sellest, millal tuleks nõu saamiseks pöörduda hoopis arsti poole.
    Saatejuht on Simona Zeno.
    30 min
  • 17.09.26 ST | Targem taristu. Täna teid ja sildu jagub, aga kes neid tulevikus ehitama hakkab, kui insenere napib?
    Eesti taristuehituses jagub lähiaastateks tööd ohtralt, kuid teravamaks muutub küsimus, kes selle kõik ära teeb.
    Kogenud insenere napib juba praegu ning samal ajal lahkub osa seniseid spetsialiste vanuse tõttu tööturult. Kuigi insenerierialadele astujate arv on viimastel aastatel kasvanud, võib demograafiline langus mõne aasta pärast olukorda taas tugevalt muuta.
    Saates “Targem taristu” räägitakse, miks algab taristusektori järelkasvu kasvatamine juba põhikooli reaalainete tunnist, kuidas hoida noori ülikoolis ning miks ei tohiks tööandja ahvatleda noort inseneri õpinguid töö kasuks pooleli jätma. Juttu tuleb ka praktikast, stipendiumidest ja sellest, kuidas anda noorele võimalikult vara päris töökogemus ning näidata, kui erinevaid karjäärivõimalusi taristuehitus tegelikult pakub.
    Arutatakse ka selle üle, milliseid insenere Eesti kõige rohkem vajab, kuidas ettevõtted ja riik saavad järelkasvu kasvatamisse ise panustada ning kas tehisintellekt võiks tööjõupuudust leevendada.
    Saates jagavad kogemusi Verstoni personalijuht ja juhatuse liige Estel Pukk, TalTechi arengufondi juht Elinor Toming ning Transpordiameti projektijuht Jörgen Vanamõisa. Saadet juhib Rasmus Kagge.
    Fotol: TalTechi arengufondi juht Elinor Toming, Transpordiameti projektijuht Jörgen Vanamõisa ja Verstoni personalijuht ja juhatuse liige Estel Pukk
    Foto: Verston
    42 min
  • 30.09.26 Äripäeva raamatuklubi: kas persoonibrandi audit on tehtud?
    Saates tuleb Äripäeva kirjastuse värske “Persoonibrändi käsiraamatu” autori Liisi Toomiga juttu sellest, mis asi on üldse persoonibränd, kas ja kuidas eristub see eneseturundusest ning kas seda on vaja ainult suunamudijatel ja staartegijatel. Saame teada, kuidas persoonibrändiga tegelemine aitab luua selgust iseendas, oma eesmärkides ja tegevuskavades, eristuda teistest ekspertidest ning ühtlasi luua nähtavust. Lisaks kuuleme häid mõtteid, kuidas enda tööd, hetkeseisu ning tulevikuvisioone mõtestada.
    Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol Liisi Toom
    50 min
  • 30.09.26 Logistikauudised eetris: Eesti Raudtee peadirektor Merle Kurvits pigem ei usu Kasahstani teravilja vedudesse läbi Muuga sadama
    Kevadel naases president Alar Karise delegatsioon Kasahstanist rõõmusõnumiga: õige pea hakkavad miljonid tonnid sealset teravilja liikuma mööda raudteed Muuga sadamasse. “Mina pigem ei usu sellesse,” tunnistas Eesti Raudtee peadirektor Merle Kurvits, kelle sõnul pole küsimus mitte niivõrd meie valmisolekus, kuivõrd kaubasaatja enda riskis.
    “Kui Kesk-Aasia suunda vaadata, siis kaubamahtu, mida mööda raudteed vedada, seal tõepoolest on. Aga kõik, kes selliseid logistikaahelaid planeerivad, vaatavad ka seda, millised on kaasnevad riskid. Paraku tuleb raudtee läbi Venemaa ja me oleme sõltuvad praegusest julgeolekuolukorrast. Eeldada täna, et lähiajal saab raudteevedude kasv läbi Venemaa olema väga suur, ma pigem ei usu,” lausus Merle Kurvits “Logistikauudised eetris” raadiosaates.
    Tema sõnul kulub sellise kaubakoridori käimalükkamiseks ja väljatöötamiseks üksjagu palju ressurssi ja kui see äri võib mingil hetkel meist sõltumatutel põhjustel katkeda, peab olema kaubasaatjal olemas alternatiiv. “Balti riikide sadamate puhul muud alternatiivi kui läbi Venemaale vedada paraku ei ole, mistõttu vaadatakse täna meie poole teatava distantsiga,” nentis Kurvits..
    “Meie oleme loomulikult valmis vastu võtma kogu kauba, mida on võimalik ja lubatud raudteel vedada. Selles mõttes toetame oma kaubavedajaid ja nende kliente igati, et see kaup siia jõuaks, kui see potentsiaal tõepoolest avaldub,” lisas Kurvits.
    30. septembri õhtul täitub Merle Kurvitsal täpselt pool aastat Eesti Raudtee peadirektori ametis. See on olnud täis väga erinevaid väljakutseid ning saates uuritaksegi kui palju on need päriselus erinenud sellest, mida Kurvits ise 1. aprillil Telliskivi tänaval asuva Eesti Raudtee peakontori uksest sisse astudes eeldas.
    Mõistagi võetakse saates luubi alla ka palju kõneainet tekitanud Siemens Spaini viivitused Tallinna ja Tartu vahelise raudtee elektrifitseerimisel ning uuritakse, millal lõpuks saavad reisijad muretult ja kiirelt kahe suurlinna vahet reisida. Samuti räägitakse Rail Baltica ehituse võimalikust pausilepanekust ja kõigest muust, mis Eestis raudteega seotud.
    Saadet juhib logistikauudiste juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Laomaailm.
    Fotol: Eesti Raudtee peadirektor Merle Kurvits
    Foto: Andras Kralla
    45 min
  • 30.09.26 ST | Levira – eetris ja ühenduses Oktoober on elanikkonnakaitse kuu: mida teha, kui kõlab sireen?
    Oktoober on Eestis elanikkonnakaitse kuu ning 14. oktoobril toimub selle aasta viimane üleriigiline ohuteavituse test. Saates räägivad Päästeameti ohuteavituse ekspert Maret Põldveer, varjumisnõunik Kristjan Sõrg ja Levira tehnika- ja IT-direktor Kristo Kaasan, mis testi ajal juhtub ja kuidas seda päeva enda heaks kasutada.
    Juba ennelõunal saabub telefonidesse meeldetuletuse SMS ning kell 15 käivituvad äpiteavitused, sireenid ja ERR-i ekraaniribad. Külalised selgitavad, miks uut süsteemi testitakse ja miks hääletul režiimil telefon öist hoiatust praegu vahele jätab. Lahendus on tulekul: 2027. aasta esimeses kvartalis peaks tööle hakkama mobiilvõrgupõhine välkteavitus (cell broadcast), mis suudab telefoni äratada ka „ära sega“-režiimis. Juttu tuleb ka ringhäälinguvõrgul põhinevast taskusireenist, mille katsetuste lõppraport avalikustatakse enne jõule, ning tulevikus lisanduvast satelliidipõhisest teavitusest.
    Varjumisnõunik annab praktilised juhised: kuhu hoones minna, miks on keldrid ja akendeta ruumid parimad, mida teha tänaval või lagedal ning miks auto ei ole hea varjupaik. Kuidas aga käituda testi ajal tipptunnil ummikus? Autojuhtidel palutakse jätkata sõitu ja teha hoopis mõtteharjutus. Samuti saab teada, kust leida usaldusväärset lisainfot (kriis.ee, infotelefon 1247, ERR), miks peaks igas kodus olema patareidega raadio ja kuidas eristada ehtsat ohuteadet libasõnumist.
    "Kui 14. oktoobril sireen kõlab, mõtle läbi, kuhu sa varjuksid ja räägi sellest ka oma pere, kolleegide ja lähedastega," on saatekülaliste sõnum.
    Sisuturundussaadet juhib Hando Sinisalu.
    Fotol: Päästeameti varjumisnõunik Kristjan Sõrg, ohuteavituse ekspert Maret Põldveer ja Levira tehnika- ja IT-direktor Kristo Kaasan
    Foto: Hando Sinisalu
    48 min

About Äripäeva raadio

From the publisher's feed

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning…

More shows like Äripäeva raadio

Olukorrast riigis by (Raadio 2)

Olukorrast riigis

2 Listeners

Geeniuse digisaade | Geenius.ee by Geenius.ee

Geeniuse digisaade | Geenius.ee

5 Listeners

Aaspõllu ja Jaagant by (Vikerraadio)

Aaspõllu ja Jaagant

4 Listeners

Reporteritund by (Vikerraadio)

Reporteritund

1 Listeners

Rahva teenrid by (Vikerraadio)

Rahva teenrid

2 Listeners

LHV by LHV

LHV

0 Listeners

Autotund | Geenius.ee by Geenius.ee

Autotund | Geenius.ee

3 Listeners

Välistund by (Vikerraadio)

Välistund

2 Listeners

Harri Tiido taustajutud by (Vikerraadio)

Harri Tiido taustajutud

2 Listeners

Kinnisvarajutud by Kinnisvarajutud

Kinnisvarajutud

2 Listeners

Börsijutud by Börsijutud

Börsijutud

0 Listeners

Investeerimisjutud by Swedbank Eestis

Investeerimisjutud

1 Listeners

Reedene intervjuu by (Vikerraadio)

Reedene intervjuu

2 Listeners

Nestor & Koppel by SEB Eesti

Nestor & Koppel

2 Listeners

Eesti Ekspressi podcast by Delfi Meedia

Eesti Ekspressi podcast

0 Listeners