Äripäeva raadio

Äripäeva raadio

By ÄripäevBusiness
Download on the App Store

Äripäeva raadio episodes

  • 14.10.26 ST | Kaupmehe eduvalem. Risto Rüütel: ebaausate kaubandustavade seadus puudutab rohkem ettevõtteid, kui arvatakse
    Kui kaupmees ütleb tarnijale, et hinnatõusu korral võib kaup sortimendist välja jääda, kas see on tavapärane äriline läbirääkimine või juba lubamatu surve? Ja millal võivad ebaausate kaubandustavade reeglid puudutada ettevõtet, kes ise üldse toitu ei müü?
    Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägib advokaadibüroo Eversheds Sutherland konkurentsiõiguse, kaubanduse ja välisinvesteeringute valdkonna juht Risto Rüütel põllumajandus- ja toidutarneahelas keelatud kaubandustavadest. Selgub, et regulatsioon ei puuduta sugugi ainult suuri jaekette ja nende toidutarnijaid – seaduse kohaldamisalasse võib sattuda ka näiteks kosmeetikatootja, kes ostab oma toodete valmistamiseks põllumajanduslikku päritolu toorainet.
    Saates võetakse lahti, millised võtted on alati keelatud, millistes küsimustes võivad ostja ja müüja omavahel kokku leppida ning kuidas tuleb arvestada maksetähtaegu. Juttu tuleb ka kampaania-, turundus- ja logistikatasudest, lepingutingimuste ühepoolsest muutmisest ning sellest, millal jõulisest läbirääkimisest saab ebaaus surve.
    Samuti arutatakse, kuidas ettevõtted saavad riske maandada, miks ei pruugi lepingusse kirjapandu alati kattuda tegeliku igapäevase koostööga ning kui suureks võivad rikkumise korral kujuneda trahviriskid.
    Sisuturundussaadet juhib Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil.
    Fotol: Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ning advokaadibüroo Eversheds Sutherland konkurentsiõiguse, kaubanduse ja välisinvesteeringute valdkonna juht Risto Rüütel
    Foto: Äripäev
    47 min
  • 13.10.26 Eetris on ehitusuudised: Endover lisab ehitusturule hoogu
    Arendaja Endover ei näe enam põhjust ehitusturule pidurit tõmmata ning valmistab ette mitut uut arendust Tallinna südalinnas, rääkisid Endoveri arendusdirektor Uku Tint ja Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus.
    Endoveri tegevus näitab, et ettevõte ei oota turu edasise suuna selginemist, vaid alustab julgelt uusi projekte. “Uute arenduste puhul oleme optimistlikud,” ütles Uku Tint . Tema sõnul on ehitushind küll väljakutse, kuid arendaja ülesanne ongi leida viis kasvava kulubaasiga toime tulla ja projektilt ka kasumit teenida.
    Üks Endoveri ja Metropoli Ehituse uus projekt tuleb Tallinna südalinna senisele Narva maantee 13 kinnistule, mis on praegu arendusfaasis, ehitusega plaanitakse alustada lähikuudel.
    Veel suuremaks lähiaastate projekt on Tallinna südalinnas Tartu maanteel asuvat kõrghoone rekonstrueerimine, mida tuntakse LHV majana. Uus lahendus pole veel lukus ja ettevõte peab selle üle linnaga läbirääkimisi.
    See ei tähenda siiski, et kinnisvaraturul oleks kõik takistused kadunud. Üheks peamiseks küsimuseks jääb ehitushinna kasv, mille vastu võideldakse tegevuste efektiivistamisega. Metropoli Ehitus kasutab Volta kvartalis järjest enam voogehituse põhimõtteid, mille eesmärk on vähendada objektidel ooteaega. "Oluline on kogu protsess nii planeerida, et ühe koostööpartneri töö lõppedes saaks järgmine kohe alustada," selgitas Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus.
    Lisaks räägime veel Volta kvartali ehitusest, ostjate muutunud ootustest ja tehisaru võimalustest arendusprojektide efektiivistamisel.
    Saadet juhtis Teeli Remmelg.
    Fotol: Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus ja Endoveri arendusdirektor Uku Tint.
    43 min
  • 05.10.26 Tööandjate tund. Tööandjad: maavarade kõrval peab väärindama töötajaid
    Räägime palju maavarade väärindamisest, aga sama oluline on väärindada oma tööjõudu, sest meil on vaja targemaid töötajaid, märgib Äripäeva raadio saates "Tööandjate tund" Baltic Restaurants Estonia juht ja Töötukassa nõukogu liige Aaro Lode.
    "Väheneva tööjõuga ühiskonnas tuleb leppida, et osa töökohti kaob, ja anda inimestele uusi oskusi, mis tõstavad nende palka ja tööviljakust. Sellest võidab kogu ühiskond."
    Tehnoloogia muudab Lode sõnul niikuinii kõiki ameteid (pigem jäävad töötuks juristid ja programmeerijad kui kokad või autojuhid), seega peab muutused ise ette võtma. "Nagu teeme oma ettevõttes, kus kaotame lihtsamaid töökohti ja õpetame inimestele uusi oskusi," selgitas ta. "Piltlikult, õmblejatöö asemel on meil vaja rätsepatööd, mis on eksklusiivne ja kallim."
    Vajalike oskustega töötajate puudus on majanduse üks suuremaid arengupidureid. Kuidas kasvatada pakutava töö lisandväärtust, kuidas noorte, vanemaealiste ja vähenenud töövõimega inimeste suurem kaasamine lahendab töötajate puudust ning milline on välistöötajate roll tööjõupuuduse lahendamisel, selgub saatest.
    Külas on Töötukassa nõukogu liige ja Baltic Restaurants Estonia juht Aaro Lode, Coop Eesti personalijuht ja PARE juhatuse liige Kerstin Jaani ning Eesti Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
    Saatejuht on Rivo Sarapik.
    Foto: Erik Prozes
    47 min
  • 12.10.26 Tööstusuudised eetris. Merendusettevõtted: riik võiks merenduse innovatsioonis olla veelgi julgem
    Eesti merendusklastri hinnangul võiks riik olla meretehnoloogiate katsetamisel senisest julgem. Riigilaevastiku peadirektori Andres Laasma sõnul toimib koostöö ettevõtetega hästi, kuid riik peaks olema tark tellija ja uute lahenduste esimene ostja.
    Septembri alguses toimunud Merenduse innovatsioonipäeval arutasid umbes 200 era- ja avaliku sektori esindajat merenduse arenguvõimalusi. Laasma tõi eduka koostöö näitena Saaremaal valminud töölaeva Kratt, mis näitab Eesti võimekust toota keerukat tehnoloogiat võtmed-kätte-põhimõttel.
    Eesti Merendusklastri juhi Jaak Viilipuse sõnul ulatub klastri liikmesettevõtete lisandväärtus töötaja kohta umbes 77 000 euroni ehk ligikaudu poolteist korda Eesti keskmisest kõrgemale. Ettevõtted annavad tööd umbes 18 000 inimesele ning sektor on suuresti ekspordile suunatud.
    Eesti uue suursaartevahelise parvlaeva ehitushanke võitis aprillis Poola laevatehas CRIST S.A. ligi 50 miljoni euro suuruse pakkumusega. Konkurentsis osales ka Saaremaa ettevõtte Baltic Workboats ja BLRT Grupi Leedu tütarfirma UAB Vakarų Baltijos Laivų Statykla ühispakkumus.
    Laasma selgitas, et parvlaevade ehitamine eeldab väljakujunenud tootmismetoodikat ning Poola ettevõte pakkus paremaid tingimusi. Tema sõnul poleks hanke üksnes Eesti ettevõtetele avamine Euroopa Liidu reeglitega kooskõlas. Samas loodab ta, et Eesti ettevõtted saavad laevaehituses osaleda alltöövõtjatena.
    Viilipuse sõnul oleks hanke Eestisse jäämine toetanud ka laiemat majandust: uuringute järgi toob iga laevaehitusse investeeritud euro majandusse tagasi umbes kolm eurot. Eestis valminud projektid annavad ettevõtetele ka väärtuslikke referentse välisturgudel. Tulevaste kaitsetööstuse hangete puhul ootab klaster riigilt kohaliku väärtusahela nõuete maksimaalset rakendamist.
    Viilipuse hinnangul näitab töölaev Kratt, et riik suudab ettevõtetega koostöös innovatsiooni edendada. Samas peab riik tema sõnul rohkem piloteerima ja katsetama, arvestades, et uued lahendused ei pruugi kohe ootuspäraselt toimida.
    Laasma sõnul on riigi innovatsioonivalmidus hea näide Kratt, mille puhul võeti ettevõtjatega ühiselt risk, katsetades laevadel seni kasutamata surugaasisüsteeme. Ta kinnitas, et Riigilaevastik soovib Eesti tootjaid hangetel osalemas näha.
    Äripäeva raadio saates „Tööstusuudised eetris” käsitleti ka eksporditoetusi ja garantiisid, meretööstuse väärtusahelat ning sektori tulevikuvõimalusi. Saadet juhtis Harro Puusild.
    Pildil Andres Laasma ja Jaak Viilipus. Autor: Harro Puusild
    45 min
  • 09.10.26 Sisuturundussaade. Tartu lifestyle-hotelli Soho uus peatükk: kuidas hotell end ümber mõtestas
    Tartu vanalinnas tegutsev hotell Soho on läbinud põhjaliku uuenduskuuri, millega astuti samm kõrgemasse kvaliteedi- ja hinnaklassi. Ketihotellidega konkureerides panustab Soho personaalsele teenindusele, paindlikkusele ja nutikale hinnastamisele.
    Äripäeva sisuturundussaates räägivad Soho tegevjuht Siim Sildmäe ja brändijuht Sten Pedari, kuidas kolmest noorest ettevõtjast kasvasid hotelliarendajad ning kuidas endise hotelli London asemel sündis uue kontseptsiooniga lifestyle-hotell, kuhu on lisandunud spaa, ühistööala, lobby-baar ja hommikuprosecco.
    Hüpe kolmetärnihotellist neljatärnihotelliks on osutunud keerulisemaks, kui esialgu arvati. Klientidele, kes on harjunud senise hinnatasemega, tuleb selgitada, mille eest nad nüüd rohkem maksavad. „E-maili teel on väga raske selgitada, miks hind tõusis 20 eurot,“ tõdeb Sildmäe. „Aga kui nad kohale tulevad ja näevad, siis on kõige tõrksamadki kohe uue lepingu sõlminud.“
    Saates räägitakse ka Eesti hotellituru laiematest väljakutsetest – Booking.com-i mõjust, Airbnb konkurentsist, maksutõusude mõjust investeeringutele, hooajalisusest ning Lõuna-Eesti turismiettevõtete koostööst.
    Soho loobus senisest restoranist El Chapo, et teha ruumi spaale ja lobby-baarile, ning arendab workation-kontseptsiooni, mis võimaldab ettevõtetel ühendada meeskonnaga töötamise ja puhkamise.
    „Me ei ole suured kruiisilaevad, vaid väikesed kiirkaatrid,“ kirjeldab Sildmäe sõltumatu hotelli eelist – võimalust teha otsuseid kiiresti ja kohaneda paindlikult.
    Saadet juhib Lauri Linnamäe.
    Fotol: Soho tegevjuht Siim Sildmäe (vasakul) ja brändijuht Sten Pedari
    Foto: Merlin Zuzjonok
    37 min
  • 08.10.26 ST | Password. Kes tänapäeval enam telekat vaatab?
    Saates „Password“ küsib saatejuht Hando Sinisalu, kes tänapäeval üldse enam telekat vaatab, kui noored on TikTokis ja pikkade saadete jaoks justkui aega pole. Duo Media Networksi tegevjuht Jüri Pihel ja tele- ning raadiokanalite reklaamimüügijuht Kert Kangert vaidlevad sellele vastu: eestlased veedavad suure ekraani ees endiselt üle kolme tunni päevas ning tele vaatamise aeg pole Piheli sõnul sugugi kadumas.
    „Kolm tundi ja kakskümmend minutit vaatab praegu keskmine Eesti inimene ööpäevas suurt ekraani,“ ütleb Pihel. Tema sõnul ei ole see aeg vähenemas, vaid pigem taas kasvamas. Tehisaru loodud võltssisu ajastul muutub üha olulisemaks usaldus: Eestis tehtud tele- ja raadiosisu usaldab Piheli sõnul umbes 75 protsenti inimestest, sisuloojaid aga ligikaudu 15 protsenti.
    Saates tuleb juttu sellest, miks telemõõtmine võib küll tunduda vanamoodne, kuid on endiselt lollikindel, ning miks internetis sündinud ettevõtted, näiteks Vinted, on hakanud kasutama telereklaami. Pihel toob näiteks ettevõtte, mille müüginumbrid hakkasid pärast traditsioonilisest meediast loobumist järsult langema. „Piisab, kui tuled tuntud telekanali uudistesaate vahele neli korda nädalas, ja su nähtavus on tagasi,“ ütleb ta.
    Arutatakse ka seda, miks võib telereklaam olla brändi ehitamisel sotsiaalmeediast tõhusam. „Sotsiaalmeedias kaob su sõnum tuhandetesse kildudesse, nii et sa võid kogu oma brändiga inimese teadvusest ära kaduda,“ põhjendab Pihel.
    Saate teises pooles võetakse fookusesse raadio. Kas Spotify on raadio ära kägistanud? „Raadiot defineerib inimene selle taga,“ vastab Pihel. Kuni kuulaja tajub eetris sõpra, mitte roboti koostatud esitusloendit, ei konkureeri need tema hinnangul päriselt omavahel.
    Lõpetuseks räägitakse digiraadio tulekust, temaatilistest nišijaamadest ning sellest, mida tähendab killustuv raadioturg reklaamiostjale.
    Saadet juhib Hando Sinisalu.
    Fotol Duo Media Networks tele- ja raadiokanalite reklaamimüügijuht Kert Kangert ja ettevõtte tegevjuht Jüri Pihel.
    Foto: Äripäev
    46 min
  • 07.10.26 Äripäeva TOP: Transpordifirma juht: juhis autojuhtidele Lätis paak täis panna, läks juba välja
    Alates 1. oktoobrist langetas Läti vabariik diislikütuse aktsiisi ning värsked hinnapakkumised transpordiettevõtetele näitavad, et Lätis on kütus 2,3 senti soodsam kui Eestis. „Mis teha, esmaspäeval läks autojuhtidele juhis välja, et Lätit läbides tuleb paak täis panna,“ tunnistas Haanpaa OÜ tegevjuht ja ERAA nõukogu esimees Tiit Parik.
    „Kütusekulu on kolmandik transpordiettevõtte kogukuludest ja selge on see, et rahvusvahelisi vedusid tegevad ettevõtjad tangivad seal, kus on kõige soodsam,“ nentis Tiit Parik Autotranspordi TOPile pühendatud raadiosaates „Äripäeva TOP“.
    Kui tavatarbija jaoks ei ole 2,3 senti teab kui suur kokkuhoid ja kui just Valgas ei elata, siis keegi selle pärast eraldi Lätti sõitma ei hakka, siis Haanpaa taoline rahvusvaheline kontsern ostab aastas umbes 8,2 miljonit liitrit kütust. Ehk praegune hinnavahe teeb ligi 189 000 eurot kokkuhoidu aastas ja see on niigi õhukeseks lihvitud transpordiäris vägagi arvestatav summa.
    Teine saatekülaline, Maanteetranspordi Liidu tegevjuht Kersten Kattai lisas, et Eesti vedajad peavad tegutsema äärmiselt keerulistes konkurentsitingimustes. „Eesti on Euroopa ääremaa ja meie kaupade teekond on pikem teistest Kesk-Euroopa riikidest, mistõttu on iga sent kauba lõpphinna kujunemise seisukohast oluline.“
    Ehk veondus on tema sõnul sõna otseses mõttes sendiäri ja maht on see, mis seal töötab. „Seega on kütusehinna maksustamine praeguses hinnakasvu olukorras just Eestis kriitiliselt tähtis küsimus. Paar nädalat tagasi kordasime kevadel tehtud transpordi ja kütusemüügiga tegelevate ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekut valitsusele, et diislikütuse aktsiis tuleks üle vaadata ja ajutiselt Euroopa miinimumtasemele viia,“ lausus Kattai.
    Ettepaneku peamiseks argumendiks oli seesama põhjus, et nii meie enda kui transiitvedajate tankimised liiguvad riikidesse, kus hinnad on odavamad. „Haanpaa näide tõestab selgelt, et täpselt nii see juba toimibki. Kevadine tagasiside oli, et vaatame ja jälgime mängu ja kui vaja siis reageerime, aga praegu tundub küll, et astume taas sama reha otsa, kui aastaid tagasi,“ sõnas Kattai.
    Lisaks räägiti saates ettepanekutest, mille Eesti Maanteetranspordi Liit (MTRL), Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) ja Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing PROLOG on poliitikutele järgmistele Riigikogu valimistele vastu minekuks kokku pannud.
    Seekordset Äripäeva TOPi saadet juhtis Logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm.
    Foto: Tõnu Tramm
    Fotol: Kersten Kattai ja Tiit Parik
    50 min
  • 06.10.26 Eetris on turundusuudised: Eesti ettevõtted kasvatavad turunduskulusid
    2027. aasta turundusplaanid ja eelarved hakkavad paika saama. Seekordses saates vaatame kahe suure Eesti ettevõtte näitel, milliste põhimõtete järgi turunduseelarvet koostatakse, kuhu investeeringud liiguvad ning millist rolli mängivad järgmise aasta plaanides inimesed, AI ja turunduskanalid.
    Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus ja Sportland Grupi turundusjuht Liis Veersalu räägivad, miks ei tasu eelarvet jäigalt kanalite vahel lukustada, kuidas tasakaalustada müüki ja brändiehitust ning milline koht on plaanides välimeedial, digil ja sponsorlusel.
    Laik-Lõhmuse sõnul näitavad just rasked ajad, kui tugev on bränd ja kas tarbija valib selle ka allahindluseta. Veersalu selgitab, kuidas Sportland tahab AI abil vabaneva aja suunata äri paremasse mõistmisse.
    Mediabrokeri äriarendus- ja innovatsiooni juht Britta Gassmann toob välja, et Eesti ettevõtete turunduskulud on kasvanud keskmiselt 3,2 protsendini käibest. Samal ajal on hakanud rahunema digikanalitesse investeerimine: iga lisanduv euro ei pruugi seal enam anda sama tootlust.
    Saadet juhib Keit Alev.
    Foto: Äripäev
    Fotol Sportland Grupi turundusjuht Liis Veersalu, Mediabrokeri äriarenduse ja innovatsiooni juht Britta Gassmann ja Maag Foodi tootearenduse- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus.
    49 min
  • 06.10.26 Nimed müügitahvlil. Müük AI-ajastul: odavaim pakkumine võib minna kõige kallimaks
    Tehisintellekt muudab järjest enam seda, kuidas kliendid ostuotsuseid teevad – AI abil võrreldakse pakkujaid, koostatakse detailseid päringuid ja hinnatakse isegi seda, kui palju üks või teine lahendus maksma peaks.
    Mida see tähendab müügiinimese jaoks ja kuidas vältida olukorda, kus klient on juba enne esimest vestlust AI soovituste põhjal oma otsuse justkui ära teinud?
    Saates "Nimed müügitahvlil“ arutasid Silver Rooger ja Mardo Kase, kuidas on AI muutnud müügi- ja ostuprotsessi ning miks ei tähenda põhjalik kliendipäring veel seda, et klient tegelikult teab, mida tal vaja on.
    Räägiti ka sellest, kuidas jõuda AI soovitatud pakkujate nimekirja, kuidas reageerida väitele "AI ütles, et see peaks maksma palju vähem“ ning miks tasub pakkumise saatmise asemel kliendiga esmalt päriselt rääkida.
    Saate teises pooles vaadati lähemalt levinud vigu teenuste ja koolituste ostmisel: miks ei tasu lähtuda ainult eelarvest või turu keskmisest hinnast ning kuidas keskenduda sellele, millist tulemust ostuga tegelikult saavutada soovitakse.
    Foto lõi ChatGPT 02.10.2026.
    46 min
  • 05.10.26 Lihtsalt alusta. Riidebrändi loonud noor: selleks pole vaja kellegi luba, et hommikul ärgates disaineriks hakata
    Augusti algul riidebrändiga Islaa välja tulnud Ane Mitt oskas vaid sokiauku kinni traageldada, kui viis paberile kritseldatud disaini õmblejale, et valmiks esimene prototüüp. "Sa ei pea kõike oskama, et alustada," on ta veendunud.
    Kahel töökohal rapsinud noor taipas ühel hetkel, et midagi on tema elus paigast. "Nii väsitav oli. Vaba aega kuidagi ei olnud üldse. Kogu aeg töötasin, aga samas raha ka ei olnud."
    Selleks, et palgatöö jätta ja loodetavasti tulevikus vältida sentide lugemist, pidi ta esmalt mõistma, et alustamiseks ei ole vaja kellegi luba.
    "Kindlaid reegleid ei ole. Sa võidki igal hommikul ärgata ja olla ükskõik kes,“ kirjeldas ta, mis andis julguse liikuda oma riidebrändi asutamise suunas.
    Mitt alustas kaks aastat tagasi palgatöö kõrvalt sotsiaalmeediasse postitamisega, et tulevasel ettevõttel oleks oma turunduskanal. Nüüd on tal umbes 40 000 jälgijat ja ta teenib koostööpakkumistega piisavalt, et keskenduda sisuloomele ja ettevõtlusele.
    Saates rääkis Mitt, mis sütitas teda looma oma riidebrändi, kui palju selleks kapitali vajas, kuidas kujundas komplektide müügihinna ja leidis ootamatust kohast äripartneri.
    Ta jagas saates ka enda esimesi õppetunde. Näiteks, milliste ootamatute kuludega tuli tal rinda pista ja miks müük vahepeal seiskus.
    Võimalusi alustavale ettevõtjale oma idee finantseerimiseks tutvustas saate teises osas Swedbanki äripanganduse valdkonnajuht Priit Lopsik.
    Saadet juhtis Mai Kroonmäe.
    Fotol Ane Mitt modelliga.
    Foto: erakogu
    50 min

About Äripäeva raadio

From the publisher's feed

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning…

More shows like Äripäeva raadio

Olukorrast riigis by (Raadio 2)

Olukorrast riigis

2 Listeners

Geeniuse digisaade | Geenius.ee by Geenius.ee

Geeniuse digisaade | Geenius.ee

5 Listeners

Aaspõllu ja Jaagant by (Vikerraadio)

Aaspõllu ja Jaagant

4 Listeners

Reporteritund by (Vikerraadio)

Reporteritund

1 Listeners

Rahva teenrid by (Vikerraadio)

Rahva teenrid

2 Listeners

LHV by LHV

LHV

0 Listeners

Autotund | Geenius.ee by Geenius.ee

Autotund | Geenius.ee

3 Listeners

Välistund by (Vikerraadio)

Välistund

2 Listeners

Harri Tiido taustajutud by (Vikerraadio)

Harri Tiido taustajutud

2 Listeners

Kinnisvarajutud by Kinnisvarajutud

Kinnisvarajutud

2 Listeners

Börsijutud by Börsijutud

Börsijutud

0 Listeners

Investeerimisjutud by Swedbank Eestis

Investeerimisjutud

1 Listeners

Reedene intervjuu by (Vikerraadio)

Reedene intervjuu

2 Listeners

Nestor & Koppel by SEB Eesti

Nestor & Koppel

2 Listeners

Eesti Ekspressi podcast by Delfi Meedia

Eesti Ekspressi podcast

0 Listeners