Äripäeva raadio

Äripäeva raadio

By ÄripäevBusiness
Download on the App Store

Äripäeva raadio episodes

  • 20.10.26 Sisuturundussaade. Suurem vara vajab kasvamiseks appi investeerimismeeskonda
    Investorile, kes ei taha ega soovi ise oma vara kasvatamisega tegeleda, saab appi palgata investeerimismeeskonna. INVL Family Office'i investeerimisstrateeg Rait Kondor selgitab saates, mille poolest erineb vähemalt 200 000eurose ja vähemalt kahe miljoni eurose portfelli kasvatamine ehk juttu on vastavalt portfellihaldusest ja strateegilisest varade kasvatamisest.
    „Nii portfellihaldust kui ka varade strateegilist jaotust teeme meeskonnaga. Kõige olulisem on mitte vara kaotada, aga ilma riskita ei tule ka tootlust,“ selgitab ta.
    Portfellihaldusega investeeritakse börsil kaubeldavatesse võlakirjadesse ja aktsiaindeksfondidesse, eesmärgiga teenida võlakirjadelt vähemalt 6% ja fondidelt vähemalt turu keskmist tootlust. Kahest miljonist eurost algavale strateegilisele varade jaotisele lisanduvad portfelli veel ka mitteavalikud varaklassid nagu näiteks taristu, mets, põllumaa ja erakapitalifondid, millega väiksema summaga investeerides investor ligi ei pääse. Seal on tootluse ootus 8-10%, erakapitalifondide puhul kõrgem.
    Saates selgitab Kondor, kellele kumb teenus sobib, millistesse varadesse investeeritakse ning kuidas erinevad varaklassid emotsioonide ja turu kõikumise vastu aitavad.
    Saadet juhib Rivo Sarapik.
    Fotol: INVL Family Office'i investeerimisstrateeg Rait Kondor
    42 min
  • 19.10.26 Sisuturundussaade. Folderiti juht: ettevõtted kardavad tarkvara vahetamist rohkem kui suuri arveid
    Eesti ettevõtted ja avalik sektor kulutavad dokumendihaldusele märkimisväärseid summasid, kuigi turul leidub ka soodsamaid ja kasutajasõbralikumaid lahendusi. Folderiti asutaja ja tegevjuhi Kent Raju sõnul takistavad kulude vähendamist sageli harjumused, teadmatus ja põhjendamatu hirm olemasoleva süsteemi väljavahetamise ees.
    Seekordses sisuturundussaates uurime, millest kujuneb dokumendihalduse tegelik hind, kuidas muuta dokumentide haldamine lihtsamaks ja kuluefektiivsemaks ning miks võib seniselt süsteemilt uuele üleminek olla arvatust lihtsam.
    Räägime ka sellest, kuidas on Eesti tarkvaraettevõte Folderit jõudnud klientideni 86 riigis ning miks suhtub Raju kriitiliselt riigi plaani kulutada miljoneid oma dokumendihaldussüsteemi arendamisele. Lisaks arutleme, millist rolli hakkab valdkonnas mängima tehisintellekt ja kuidas tagada uute tehnoloogiate kasutamisel ettevõtete andmete turvalisus.
    Saadet juhib Lauri Toomsalu.
    Fotol: Folderiti asutaja ja tegevjuht Kent Raju.
    Foto: Folderit
    33 min
  • 01.10.26 Fookuses: tark tööstus. Tehisaru on valmis, aga tehased veel mitte. Tööstuse järgmine pudelikael on masinates
    Leanesti tegevjuhi Marko Saviaugu sõnul ei ole tehisaru tööstuses kasutuselevõtu peamine küsimus enam selles, kas AI suudab ülesande lahendada, vaid selles, kuidas viia tehnoloogia tootmisliinile ja saavutada mõõdetav majanduslik kasu. Kuigi tehisaru kasutamise vastu tunnevad huvi paljud ettevõtted, on näiteid selle otsesest mõjust toodangule, praagile ja kuludele veel suhteliselt vähe. Kiiremini tasuvad end ära näiteks masinnägemisel põhinevad kvaliteedikontrolli lahendused, mille tasuvusaeg võib jääda mõne kuu ja aasta vahele. Samuti saab AI abil märkimisväärselt tõhustada ettevõtte tugiprotsesse, näiteks müügipakkumiste koostamist, millele kuluv aeg võib Saviaugu hinnangul väheneda 70–80 protsenti. Otsuste eest vastutab siiski üldjuhul inimene.
    Tootmises pidurdab tehisaru laiemat kasutuselevõttu vajadus siduda tarkvara füüsiliste masinate ja robotitega. Olemasolevatele tootmisliinidele ei saa uut tehnoloogiat alati lihtsalt lisada, vaid see võib nõuda ulatuslikke masinaehitustöid või uue tootmisüksuse rajamist. Saviauk näeb järgmise arengusuunana võimalust juhtida masinaid tavakeeles, nii et operaator saaks anda ülesande ning AI koostaks ise vajaliku programmi. Leanest on katsetanud seda lähenemist, ühendades väikese keelemudeli Hiinast ostetud robotiga. Kuigi tehnoloogia on suuresti olemas, arenevad masinad, nende riistvara ja liidesed tarkvarast aeglasemalt ning seadmete projekteerimine, valmistamine ja katsetamine võib võtta kuni aasta.
    Tehisaru muudab ka tarkvaraarendust. Saviaugu sõnul võimaldab vibe coding ehk rakenduste loomine AI abil ettevõtetel kiiresti lihtsaid lahendusi ja prototüüpe katsetada ning anda nende põhjal tarkvaraarendajatele täpsema lähteülesande. See ei vähenda aga vajadust professionaalsete arendajate järele, eriti kriitiliste süsteemide puhul, kus olulised on süsteemiarhitektuur, integratsioonid, andmehaldus ja küberturvalisus. Samal ajal võib lihtsamate arendusülesannete automatiseerimine raskendada alustavate IT-spetsialistide töö- ja praktikakoha leidmist, tekitades küsimuse, kuidas kasvatada uusi eksperte olukorras, kus AI võtab üle üha rohkem algtaseme ülesandeid.
    Saviauk soovitab tehisaru kasutuselevõttu kavandavatel tööstusettevõtetel alustada konkreetse äriprobleemi määratlemisest, mitte tehnoloogia valimisest. Eduka rakendamise eeldused on korrastatud andmed ning selged reeglid selle kohta, millisele teabele AI ligi pääseb. Mida rohkem asjakohaseid andmeid mudel kasutab, seda tõhusamalt saab see töötada, kuid samal ajal tuleb vältida liigsete või tundlike andmete kättesaadavaks tegemist. Saviauk ei prognoosi, kui palju AI Eesti tööstuse tootlikkust lähiaastatel kasvatada võiks, sest ettevõtete vajadused ja võimalused on erinevad. Tema hinnangul on aga suurem osa tehisaru võimalikust mõjust tööstuses alles ees.
    Saadet juhtis Mart Valner.
    Foto: Imago/Scanpix
    45 min
  • 06.10.26 Kasvupinnas. Odav import surub Eesti aiandustootja üha keerulisemasse seisu
    Eesti puu- ja köögiviljakasvatajad peavad toime tulema heitliku ilma ja kasvavate sisendkuludega, kuid samal ajal konkureerima importkaubaga, mille madal hind surub alla ka kodumaise toodangu hinna.
    Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul on Eesti isevarustatuse tase mitmes aiandussektori tooterühmas väga madal ning praegused tingimused ei soosi kodumaise tootmise kiiret kasvu.
    „Meie poodides müüdava köögivilja hind on olnud liiga madal ja on seda ka praegu. Köögivili peaks maksma märksa rohkem, kuid impordisurve hoiab hinnad all ega lase tootjal saada õiglast hinda,“ räägib Strastin saates „Kasvupinnas“.
    Tänavune hooaeg tõi kasvatajatele juurde ka ilmastikust tingitud raskusi. Kui köögiviljadele kujunes suvi üldiselt soodsaks, siis väga märg sügis on saagikoristust tugevalt häirinud. Osa kartulist, kapsast ja teistest kultuuridest oli saate salvestamise ajal veel põllul ning aasta tegelik tulemus sõltub sellest, millise kvaliteediga saak ladudesse jõuab ja kui hästi see üle talve säilib.
    Saates räägime ka sellest, miks pole Eesti suutnud oma puu-, marja- ja köögiviljatootmist jõulisemalt kasvatada ning mida saaks riik olukorra parandamiseks teha.
    Oma vaate annab endine põllumajandusminister Ivari Padar, kes juhib tähelepanu sisendhindade kasvule ja tootjate investeerimisvajadusele. Juttu tuleb ka toetussüsteemist ning sellest, kas toetused jõuavad alati nendeni, kelle eesmärk on päriselt tootmist arendada ja saaki kasvatada.
    Aiandustootjate vaate toovad saatesse Sepa Lilled OÜ juht Aivar Samorokov ja Kadarbiku Köögivilja ostujuht Lisli Pak. Nendega räägime tänavusest saagist, Eesti toodangu ja importkauba konkurentsist, sisendhindadest ning sellest, mille järgi teeb tarbija kaupluses oma valiku.
    Saatejuht on Juuli Nemvalts.
    Foto: Liis Treimann
    48 min
  • 29.09.26 Töö ja palk. Töötaja tuleb ja läheb. Mis läks valesti?
    Kas iga uue töötaja kiire lahkumine tähendab, et värbamisel tehti vale otsus? Või võib probleemi juur peituda hoopis selles, kuidas inimene organisatsiooni vastu võeti, teda juhiti ja toetati?
    Seekord räägime, kuidas siduda värbamine, sisseelamine ja juhtimiskvaliteet üheks tervikuks. Külas on TP Kinnisvarahoolduse tegevjuht Anett Uska, kellega arutame, kuidas aru saada, miks inimesed lahkuvad, millist rolli mängib juht esimese 90 päeva jooksul ja mida peaks organisatsioon lahkumistest õppima.
    Vestlust suunab Personaliuudiste juht Helen Roots.
    Foto: Anett Uska ja Helen Roots. / Äripäeva raadio
    47 min
  • 08.10.26 Õppetund. Eesti haridusinnovatsioon on kõrges hinnas. "Euroopa küsib meilt nõu"
    Eestis tegutseb üle saja haridustehnoloogia lahendusi arendava tiimi ning meie riiki nähakse selles vallas tugeva maana.
    Eesti EdTechi ehk haridustehnoloogia tugevuseks on aastaid teadlikult arendatud koostöine ökosüsteem, mille kogemusest õpitakse nüüd Euroopas.
    Saates “Õppetund“ tuli juttu sellest, kuidas Eestist on digiriigi ja haridusriigi kõrval kujunenud tugev EdTech-riik ning milline roll on selles riigi, ministeeriumide ja Startup Estonia koostööl.
    Haridustehnoloogia sihipärane toetamine sai hoo sisse 2018. aasta lõpus ning selle eesmärk oli luua kasvukeskkond ettevõtetele, kes kasvaksid iseseisvaks, jätkusuutlikuks ja rahvusvaheliseks. Saates uuriti põhjalikult Eesti haridusinnovatsiooni ökosüsteemi.
    EdTech ei tähenda seejuures ainult üldhariduskooli jaoks loodud digilahendusi. Eesti ettevõtted arendavad tehnoloogiaid alushariduse üld-, kutse- ja kõrghariduse jaoks, kuid järjest olulisem osa on ka elukestval õppel, täiskasvanute õppimisel ning tööandjatele suunatud lahendustel. Haridustehnoloogia mõjutab inimese kogu töö- ja õpiteed.
    Koostöö heaks näiteks on Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga loodud programmid, kus ülikoolide teadmised ühinevad EdTechi kogukonna praktikaga. Eestil on tekkinud kogemus, mida märkab ka Euroopa Komisjon küsides nõu laiemate haridustehnoloogia poliitikate kujundamisel.
    Külas olid haridusinnovaator, EdTech Estonia nõukogu liige ja DreamApply kaasasutaja Märt Aro ning EdTech Estonia tegevjuht Liis Siiroja. Aro tõi saatesse rahvusvahelise haridusinnovatsiooni vaate, Siiroja keskendus Eesti EdTechi ettevõtete, koostöö ja kogu ökosüsteemil arengule.
    Saadet juhib Kristiina Garancis.
    Pildil Liis Siiroja, Märt Aro ja Kristiiina Garancis. Foto: Andres Laanem
    41 min
  • 16.10.26 Tervisetark. Kehvveresuse taga võib peituda palju enamat kui rauapuudus
    Pidev väsimus ja jõuetus võivad viidata aneemiale ehk kehvveresusele. Kuigi kõige sagedamini seostatakse aneemiat rauapuudusega, võib aneemia taga peituda palju erinevaid põhjuseid, sealhulgas vitamiinipuudus, vereloomehäired või ka kasvajaline haigus.
    Seekordses „Tervisetarga“ saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku hematoloog-ülemarst Iige Viigimaa, millised on aneemia levinumad põhjused, kes kuuluvad riskirühmadesse ning millal tuleks oma verenäitajaid kontrollida. Juttu tuleb rauavaegusest, haruldasematest verehaigustest ning sellest, miks võib ka näiliselt väike kõrvalekalle vereanalüüsis olla oluline ohumärk.
    Samuti räägime, kuidas aneemiat ravitakse, miks ei tasu väsimuse korral omal käel rauapreparaate võtma hakata ning millist rolli mängivad ennetuses mitmekesine toitumine ja tervisekontroll. Saadet juhib Violetta Riidas.
    Saate tõi kuulajateni Eesti leukeemia ja lümfoomihaigete liit ning valmimist toetas Abbvie.
    Pildil dr Iige Viigimaa
    Pildi autor PERH
    44 min
  • 15.10.26 ST | Targem taristu. Teedeehituses innovatsiooni jagub, aga miks ehitame siis ikka vanaviisi?
    Meie teedeehituses on katsetatud nii plastikut ja ligniini sisaldavat asfalti kui ka uusi digitaalseid tööriistu, mis võimaldavad ehitusmasinaid täpsemalt juhtida. Mujal maailmas töötavad juba autonoomsed ehitusplatsid ning arendatakse asfalti, mis suudab ise oma mikropragusid parandada. Tehnoloogia areneb kiiresti, kuid kuidas tagada see, et uuenduslikest katsetustest sünniksid ka päriselt sellised lahendused, mis aitavad teid ehitada kestvamalt, säästlikumalt ja mõistlikuma hinnaga?
    Sisuturundussaates “Targem taristu” arutlevad innovatsiooni ja tehnoloogia võimaluste üle TalTechi ehitusinfo modelleerimise professor Raido Puust ning endine Verstoni innovatsioonijuht, praegune TalTechi taristuehituse valdkonna nooremteadur Sven Sillamäe.
    Saates meenutatakse, kuidas 2004. aastal äratas suurt tähelepanu Tallinn-Tartu maanteel asfaldikihtide vahele paigaldatud terasvõrk. Praeguseks on Eestis rajatud katselõike, kus bituumenit on osaliselt asendatud plasti või puidust saadava ligniiniga. Kuigi sellised lahendused võivad vähendada teedeehituse keskkonnamõju, tõstatub küsimus nende maksumusest, vastupidavusest ja laialdasemast kasutuselevõtust. Saatekülaliste hinnangul on Eesti taristuehituse üks kitsaskohti projektipõhine innovatsioon: uusi lahendusi küll katsetatakse, kuid tihti jääb puudu järjepidevast tulemuste analüüsist ja otsustest, mis aitaksid neid igapäevasesse praktikasse viia.
    Räägitakse ka ehitusinfo modelleerimisest ehk BIMist, droonidest, masinjuhtimisest ja andmepõhisest ehitusjuhtimisest. Kuigi digitaalsed lahendused on Eesti teedeehituses juba kasutusel, jääb suur osa kogutavast infost praegu veel rakendamata. Tulevikus võiks ehitusjuhtimine muutuda prognoosivamaks, võimaldades tööde planeerimisel arvestada jooksvalt ilmaolude, pinnase seisundi, masinate tootlikkuse ja ehitusgraafikuga.
    Peatutakse ka küberturvalisuse teemal, mille tähtsus kasvab koos ehitusmasinate ja infosüsteemide ühendamisega.
    Pilk tulevikku viib kuulaja aga hoopis Jaapanisse, kus ehitusplatsidel kasutatakse juba ilma juhita töötavaid masinaid, ning Hollandisse, kus arendatakse iseparanevat asfalti. Arutletakse ka elektrisõidukeid laadivate teede mõttekuse ja targa tellija rolli üle.
    Sven Sillamäe tutvustab TalTechis arendatavat digitaalset tööriista, mis aitaks hinnata, kuidas erinevad ehitusotsused mõjutavad teekatte eluiga, keskkonnajalajälge ning ehitus- ja kasutuskulusid.
    Saadet “Targem taristu” juhib Rasmus Kagge.
    47 min
  • 14.10.26 Ükssarvikute kasvulava. Eesti väikefirma vallutas India ja ronis oma nišis maailma tippu
    Eesti ettevõte LEI Register on kasvanud maailma suurimaks LEI-koodide müüjaks, tehes seda ilma klassikalise idufirma mudelita ja investorite rahata.
    Ettevõtte asutaja Toomas Pavelson avas “Ükssarvikute kasvulava” saates, milliseid katsumusi ja õppetunde pakkus 450 000 kliendini jõudmine ja laienemine Indiasse, mis on praeguseks tõusnud nende suurimaks turuks.
    LEI Register oli hiljuti avaldatud Eesti väärtuslikeimate tehnoloogiafirmade edetabelis 27. kohal, hinnangulise väärtusega 61 miljonit eurot. “Me ise ei ole kunagi defineerinud ennast start-up’ina, see maailm on meile selles mõttes võõras,” tõdes Pavelson idufirmade sektori kohta.
    Üks Toptechi edetabeli koostajatest, investor Rando Rannus, rõhutas Eesti ettevõtete võimalusi kasvada erinevates niššides maailma suurimate hulka. Septembri lõpus avaldatud edetabel hindas uueks ükssarvikuks ettevõtte Botguard OÜ, mis tegutseb Blackwalli nime all.
    Raadiosaate külalised olid Rando Rannus Siena Secondary Fundist ja LEI Registri asutaja Toomas Pavelson.
    Saadet juhtis Tarmo Virki.
    Foto: Tarmo Virki
    46 min
  • 14.10.26 Finantsuudised fookuses. Raamatupidajad hoiatavad: AI muudab ameti tundmatuseni, kuid vastutus ei kao kuhugi
    Kuigi tehisaru teeb juba raamatupidamist, koostab majandusaasta aruandeid ja jagab maksunõu, leiavad Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liikmed, et raamatupidajad ei kao kuhugi, kuid nende töö muutub põhjalikult.
    Äripäeva raadio saates “Finantsuudised fookuses” võeti Eesti Raamatupidajate Kogu 30. aastapäeva puhul luubi alla raamatupidamise minevik, olevik ja tulevik. Kolme aastakümnega on paberkaustadest ja käsitsi täidetud pearaamatutest jõutud automatiseerimise ja tehisintellektini. Kui varem kulus suur osa tööajast andmete sisestamisele ja kontrollimisele, siis nüüd oodatakse raamatupidajalt järjest enam analüütilist mõtlemist, tehnoloogilist taiplikkust ja oskust ettevõtjale nõu anda.
    Saatekülaliste sõnul ei ole Eesti raamatupidamisturu suurim probleem tingimata inimeste nappus, vaid sobivate oskustega spetsialistide leidmine. Eriti hinnas on raamatupidajad, kes tunnevad mitut majandustarkvara, oskavad kasutada tehisintellekti, mõistavad ettevõtte äritegevust ja suudavad klientidega sisukalt suhelda.
    Teravalt kerkib esile küsimus, kes vastutab, kui tehisintellekti või puudulike teadmiste tõttu tehakse raamatupidamises vigu ‒ Eestis ei ole raamatupidamisteenuse osutamiseks kutsetunnistus kohustuslik. Saates arutletakse, kas teenusepakkujatele tuleks kehtestada senisest rangemad kvalifikatsiooninõuded ja millist rolli võiksid sertifitseeritud raamatupidajad täita näiteks ettevõtete likvideerimisel või auditeerimiseks ettevalmistamisel. Juttu tuleb ka rahapesu tõkestamise nõuetest, mille täitmine võib väiksematele raamatupidamisteenuse pakkujatele käia üle jõu.
    Omaette küsimus on majandusaasta aruannete esitamine. Miks jätavad nii paljud Eesti ettevõtjad aruanded tähtajaks esitamata ja kas 200eurone trahv on üldse piisav motivaator, kui aruande koostamine võib maksta rohkem? Saates kõlas ka ettepanek tuua mikroettevõtjate majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg praegusest varasemaks, näiteks 31. märtsile. See võiks parandada aruandluse õigeaegsust ja vabastada raamatupidajad suvisest aruannete koostamise tipphooajast.
    Pilguheit tulevikku tõi arutellu tehisaruagentide abil tegutsevad raamatupidamisbürood, raamatupidajate põlvkonnavahetuse ja küsimuse, kas noortel tasub seda eriala üldse õppida. Külalised leidsid, et just tehnoloogiline areng on muutnud raamatupidamise senisest põnevamaks ja toonud valdkonda uusi võimalusi.
    Juubelisaatele kohaselt jagus ka värvikaid meenutusi. Sai kuulda, kuidas aastakümneid tagasi peeti väärismetallide üle arvestust sajandikgrammi täpsusega, kuidas praktikant kandis miljonite kroonide väärtuses põhivara ekslikult varudesse ning kuidas klient püüdis rinnahoidjate ostutšekki esitada finantsanalüüsi raamatu pähe. Selgus ka, milliseid loomingulisi põhjendusi on ettevõtjad kasutanud puuduvate raamatupidamisdokumentide selgitamiseks.
    Saates olid külas auditeerimisbüroo Audit Advisory tegevjuht Liina Tamm, raamatupidamisbüroo Grow Finance'i asutaja ja partner Ulvi Tallo ning raamatupidamisbüroo Robby & Bobby partner Margus Tammeraja. Kõik kolm kuuluvad Eesti Raamatupidajate Kogu juhatusse.
    Saadet juhib Paavo Siimann.
    Foto: Äripäev
    48 min

About Äripäeva raadio

From the publisher's feed

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning…

More shows like Äripäeva raadio

Olukorrast riigis by (Raadio 2)

Olukorrast riigis

2 Listeners

Geeniuse digisaade | Geenius.ee by Geenius.ee

Geeniuse digisaade | Geenius.ee

5 Listeners

Aaspõllu ja Jaagant by (Vikerraadio)

Aaspõllu ja Jaagant

4 Listeners

Reporteritund by (Vikerraadio)

Reporteritund

1 Listeners

Rahva teenrid by (Vikerraadio)

Rahva teenrid

2 Listeners

LHV by LHV

LHV

0 Listeners

Autotund | Geenius.ee by Geenius.ee

Autotund | Geenius.ee

3 Listeners

Välistund by (Vikerraadio)

Välistund

2 Listeners

Harri Tiido taustajutud by (Vikerraadio)

Harri Tiido taustajutud

2 Listeners

Kinnisvarajutud by Kinnisvarajutud

Kinnisvarajutud

2 Listeners

Börsijutud by Börsijutud

Börsijutud

0 Listeners

Investeerimisjutud by Swedbank Eestis

Investeerimisjutud

1 Listeners

Reedene intervjuu by (Vikerraadio)

Reedene intervjuu

2 Listeners

Nestor & Koppel by SEB Eesti

Nestor & Koppel

2 Listeners

Eesti Ekspressi podcast by Delfi Meedia

Eesti Ekspressi podcast

0 Listeners