Delfi Erisaade

Lõppev nädal tõi energiarindel ärevaid uudiseid. Venemaa andis Poolale ning Bulgaariale, mis on kutsunud Euroopa Liitu üles Vene gaasist loobuma, maitsta nende enda soovitud rohtu, ning katkestas gaasitarned.

Energiapoliitik ekspert Andres Mäe, kelle igapäevatöö ongi jälgida kõike torujuhtmete ja tankerite ümber toimuvat kirjeldab Venemaa käitumist ühe sõnaga „šantaaž“.

Venemaa on toonud tarnete katkestamisele ettekäändeks nende kahe riigi keeldumise tasuda gaasi eest rublades (peale Ungari keelduvad ka teised Euroopa Liidu riigid). Ning Mäe sõnul pole see nõue kuidagi ka Gazpromi huvides.

„Üks kaalutlus, mis selliseid käike ajendab, on Vene võimude soov, et vähemalt üks pank ehk siis Gazprombank oleks sanktsioonide alt vaba,“ märkis ekspert. Lisaks tekivad seal nüansid, mis võimaldavad tekitada Euroopa kompaniidele piisavalt ebameeldivusi, et panna neid survestama sanktsioone tühistama – lähemalt saates.

Surve torujuhtme osas

Mäe sõnul on aga Venemaa surveavaldusi näha ka läbi Saksa (ennekõike AfD – toim) poliitikute. „On alanud mingi väga kummaline protsess: on alanud väga tugev poliitiline lobby, et Nord Stream 2 ikkagi käiku lasta. Minu hinnangul viitab ka sealses parlamendis alanud lobby, et tõenäoliselt on kusagil Kremlis langetatud otsus sulgeda lõplikult Ukraina vastu algatatud sõja käigus selle riigi kaudu käiv maagaasi transiit.“

See omakorda võib Mäe hinnangul viidata Kremli soovile laiendada pommitamist. Iseasi, kas tal selleks suutlikust on.

Ootab ränk talv

Igal juhul annavad Venemaa sammud maigu, mida oodata sügisel. Kuidas Eesti hakkama saab? Äsja lepiti küll kokku Soomega ühise LNG ujuvterminali rajamises, aga kas sinna üldse tarneid jagub? Kus me oleme novembris-detsembris?

„Kui ma peaksin oma hinnangu ausalt välja ütlema, siis poleks see kuigi roosiline,“ nendib ekspert. Peamiste põhjustena nimetab ta mahamagatud aastaid ning siiamaani sõlmimata siduvaid lepinguid – mistõttu võib vabalt juhtuda, et näiteks Klaipeda LNG terminalist tulevast gaasist võib Eesti halbade asjaolude kokkulangemisel oma suu puhtaks pühkida.

Saates veel

Miks saab Vene gaasisektor tegutseda rahumeeli edasi ka olukorras, kus ta sanktsioonide tõttu lääne tehnoloogiat kasutada ei saa?

Kuidas mõjutab Kremli otsuseid suur turg Hiinas?

Kuidas erinevalt gaasist suudaks naftaembargo mängu kardinaalselt muuta – ning kuidas Eesti praegu moraalselt väga küsitava tankerite teenindusega praegu Vene ekspordile rõõmuga kaasa aitab.

Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Praegu on RusDelfi ajakirjanik Roman Starapopov ja fotograaf Rauno Volmar Harkivis, mis on pidevate rünnakute all. Starapopov ütleb, et plahvatuste järgi on võimalik aru saada, kaugel vaenlane asub.

Viimaste aastatega on gümnaasiumi sisseastumiskatsed läbinud mitu muudatust: järjest enam koole huvitub ühiskatsete korraldamisest, lisaks tõi koroonapandeemia endaga kaasa testide kolimise veebiavarustesse. Kuidas muudatustega kohanetud on ja mida toob tulevik, sellest räägib saates haridus- ja noorteameti testide ja hindamise osakonnajuhataja Aimi Püüa. Saatejuht Lauri Toomsalu

Ukraina sõja valguses on 9. mai ja võimalike provokatsioonide teema eriti terav. PPA tegevusest ning ennekõike ka osade avalike koosolekute keelustamisest räägib erisaates Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Inimõiguste kaitse ja demokraatia edendamisega tegelev Euroopa Nõukogu reageeris Venemaa agressioonile Ukraina vastu esialgu ehk kõige kiiremini ja otsustavalt. Ei saa olla kohta sellises organisatsioonis Putini agressorrežiimile ja Venemaa heideti pikema jututa ning kiiresti Euroopa Nõukogust välja. Kuid sabad jäid nö ukse vahele – mis saab edasi Vene kodanike kohtuasjadest Euroopa inimõiguste kohtus; kas Vene kodanikest ametnikud saavad edasi töötada Euroopa Nõukogu struktuurides? Eesti suursaadik Strasbourgis asuva Euroopa Nõukogu juures, Rasmus Lumi, rääkis Delfi „Erisaates“, mis küsimused vajavad lahendamist nüüd. Samuti sellest, kuidas Euroopa Nõukogu saab Ukrainat aidata ja sõja laiemate mõjudega tegeleda. Saatejuht on Raimo Poom.

"Näeme palju, et Eestit ei taheta võtta küberrünnete sihtmärgiks - oleme väike tüütu putukas," kirjeldas CERT-EE juht Tõnu Tammer piltlikult. Siinkohal saame kodanikena tänada mitmeid aspekte. Eelkõige mõistagi riigi võimekust, kuid oma töö teeb ära ka meie emakeele unikaalsus.

Eesti suursaadik Ukrainas kinnitab, et ehkki Ukraina armee saab kõvasti räsida, on nende inimkaotused venelastega võrreldes 1:7-le.

„Viimase veidi enam kui nädala jooksul on hakanud laekuma ka raskerelvastus,“ kirjeldas ta perspektiivi. „Ja mis on huvitav, et on tulnud ka lennukid legoklotsidena, mida õnnestub käepäraste „meisterda ise“ vahenditega kokku panna. Imetlen mitte ainult ukrainlaste, vaid ka poolakate huumorimeelt – et ei nemad tea, kuhu need sadakond tanki sealt Lublini lähedalt kaduma läksid ja küllap neid saab kuskilt militaarpoodidest osta.“

Kuuse sõnul läheb aga irooniast märksa tõsisemat relvastust vaja siis, kui Ukraina peaks asuma pealetungile: soomukitest suurtükkide ning laevatõrjerakettideni.

Igal juhul ei paista praegu Vene pealetung Donbassis Moskva loodetud kombel edenevat – kuid täiesti tõenäoline on, et näeme peagi veel uut põgenikelainet: eriti, kui rinne peaks liikuma lähemale suurematele linnadele nagu Dnipro või Zaporižžja. Juba praegu on Ukraina enda sees 7,5 miljonit sõjapõgenikku ja vaid väiksemosa neist jõuab üle piiri. Ning viimastel päevadel on Ukrainasse naasjaid olnud rohkem kui lahkujaid.

Kuusk lisas, et ukrainlased on oma liitlastele esitatud ootuste suhtes tunnustusväärselt sirgjoonelised – nagu siis, kui nad ütlesid ära külla tulla soovinud Saksamaa presidendile Frank-Walter Steinmeierile.

„Kui inimesel maja põleb ja ta küsib naabri käest veevoolikut, aga talle antakse ämber,“ tõi ta näitena. „Ämber on veel hea. Aga mõni pakub espressotassi – siis ajab ikka närvi küll!“

Saates kuulemegi

Miks põgenikud üldse oma riigi piiridest väljuvad?

Kuidas tõlgendada Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu teadaannet Mariupoli langemisest?

Kui kurnatud on Ukraina armee?

Mille arvel üldse toimib praegu Ukraina majandus?

Miks pole vilja külvamata jätmine üldse peamine kitsaskoht Euroopa varustamisel toiduga?

Millist abi Ukrainasse saata – ja mida saavad nad tegelikult ise koha pealt?

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Euroopa Liit muudkui lisab sanktsioone Venemaa ja Valgevene suhtes, et Putini režiimi võimet Ukraina vastast sõda pidada vähendada. Enamus eurooplastest ja eestlastestki arvab, et sanktsioonide samm peaks veel suurem olema. Samas tähendab see, et traditsiooniliselt Venemaaga seotud ärid peavad uksed kinni panema või siis ümber orienteeruma. Delfi „Erisaate“ stuudios oli külas Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann, kes rääkis, mis seisud on nüüdseks kujunenud raudteel, mille äriks oli veel mõned kuud tagasi peamiselt Vene-Valgevene kaupade vedu. Kuidas ja kas üldse saab Eesti raudteedel need veod asendada? Samamoodi oli Zimmermanniga juttu suurematest raudtee-ehitustest. Ta pidi nentima, et sõjast tingitud tarneprobleemide tõttu on üks oluline selle suve ehitus ohus. Ja samuti peab kõik väga hästi laabuma, et raudtee oleks valmis paari aasta pärast saabuvate Elroni uute elektrirongide käiku andmiseks Tallinna-Tartu vahel. Saatejuht oli Raimo Poom.

26. aprillil valib ERRi nõukogu rahvusringhäälingule viieks aastaks uue juhatuse esimehe. Delfi Erisaates panid kolm lõppvõõru jõudnud kandidaati oma visioonid vastamisi. Väitlevad senine juhatuse esimees Erik Roose, pikaaegne Postimehe peatoimetaja Merit Kopli ning mitmeid meediaorganisatsioone juhtinud Mart Luik. Saatejuht on Herman Kelomees.

Rahvusvahelise poliitika vaatleja Vootele Päi sõnul oleks Marine Le Peni võidul Eesti huvide seisukohast nukrad tagajärjed.