Delfi Erisaade

Sel aastal 9. mail Surematu polgu marssi Pronkssõduri juurde ei toimu. Küll aga ei ole seni keelustatud vaenuliku sümboolikat, näiteks Georgi lindi ja Z-tähe kandmist. Mis tundeid ja mõtteid tekitab see siinsetes ukrainlastes, räägib Delfi „Erisaates“ Ruslan Trochynskyi.

Delfi Erisaates räägivad värskeid muljeid Ukrainas asuvad Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud Krister Paris ja Roman Starapopov. Küsitles Tarmo Paju.

Ukraina sõda on mõjutanud ka jaekaubanduses toimuvat. Osad kaubad on lettidelt kadunud ning teatud toodete müügimahtudes on piirangud. Erisaates rääkis taustast lähemalt Eesti kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil.

„Mask oma kaitseefekti kaotanud ei ole,“ ütles teadusnõukoja liige ja Tartu ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda Delfi „Erisaates“. Ta lisas, et praegu on nakkusoht veel kõrge, kuid paari nädala pärast võime jõuda madalamale tasemele, kus võiks ka maskikohustus kaduda.

Seoses Vladimir Putini režiimi kallaletungiga Ukraina vastu on paljud lääneriigid saatmas ennast kaitsvale riigile palju relvastusabi, kuid saanud ka aru, et kaitsekulusid tuleb tõsta. See aga omakorda tähendab, et kaitseotstarbelise varustuse ja relvastuse turule on tulemas palju tellimusi. Kas suurem nõudlus tähendab ka selles vallas hinnakasvu, kuidas see võib mõjutada Eesti kaitsehankeid? Delfi „Erisaate“ stuudios oli külas riigi kaitseinvesteeringute keskuse direktor Magnus-Valdemar Saar, kes rääkis kaitsevaldkonna turgudel toimuvast ja eesootavast. Lisaks sellele küsis saatejuht Raimo Poom, mida kujutavad endast möödunud nädalal USA, Suurbritannia ja teise poolt Ukraina poole teele pandud või juttude järgi lubatavad relvastussüsteemid ning mida nendega teha saab.

Stuudios on Eesti Ekspressi ajakirjanikud Greete Lehepuu, Joosep Tiks ja Indrek Lepik.

Enamik Ukraina linnu on tänaseks vähemalt mõne Vene pommitabamuse saanud. Kuidas elatakse aga neis linnades, mis venelaste lauspommitamise alla seni jäänud ei ole? Maalehe ajakirjanik Bianca Mikovitš saabub sellel nädalal Ukrainast. Viimane linn, mida ta külastas, oli Venemaa meredessanti ootav Odessa.

"Kõik valmistuvad seal üksmeelselt sõjaks, kogutakse varusid ning inimeste meeleolu on väga ärev," räägib Mikovitš tänases Delfi Erisaates.

"Võõraste suhtes ollakse väga umbusklikud ning meie kõige pikem läbiotsimine kestis kaks tundi. Aga kui sa sellest umbusust läbi murrad, siis ollakse lahked, sest nad tegelikult tahavad rääkida ja oma muret jagada."

Räägime saates inimeste meeleoludest, sellest, kuidas rünnakuteks valmistutakse, kuidas suhtutakse linnades võõrastesse ning kuidas käitutakse piiril riigist lahkuvate inimestega.

Saatejuht oli Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja.

Eesti Ekspress on sel nädalal avaldanud järjest uusi vapustavaid teateid keskerakondlasest riigikogu liikme Martin Repisnki poolt maksumaksjatele esitatud kuluarvete kohta. Küll tangib mees mõnetunniste vahedega suuri kütusekoguseid, küll üüris Lasnamäel korteri, kus uksekellale vastab tundmata isik. Delfi „Erisaate“ stuudios on need lood teinud ajakirjanikud Urmas Jaagant ja Joosep Tiks, kes räägivad nii oma uurimistöö detailidest, kui analüüsivad, miks sellised asjad meie kõigi silme all ülepeakaela võimalikud on. Kes peaks korra majja lööma, küsib saatejuht Raimo Poom.

Äsja kuu aega Ukraina sõjas veetnud ERR-i korrespondent ütleb, et kasvanud rahvuspõhine viha pole üleüldine, kuid see on tunnetatav.

„On see hea? Muidugi mitte. Viha on patt. Aga mis venelastel viga on? Neil on oma maa, oma president Putin, kes kaitseb. Me ei lähe ju neile kallale,“ arutleb ta ukrainlase mõttemaailma üle.

Teiselt poolt aga imestab ta Vene poole narratiivide üle.

„Räägitakse, et probleemid on kõik ukrainlaste poolel. Et nemad sooritavad sõjakuritegusid, näiteks tulistades spetsiaalselt omaenda elanikkonda, et seda pildistada ja müüa lääne meediale,“ toob ta näite. „No olgu, kui nad tulistavad nii tublisti enda pihta – selleks kulub ju ikka suuri pomme ja palju moona – kuidas siis jääb neile veel midagi, et tulistada ka venelaste suunas?“

Venemaa enda väljavaateid muutusteks hindab ta aga nigelalt. Ukraina kannatuste mõistmiseni läheb üksjagu aega.

„Üks dialoog sotsiaalmeedias oli väga tabav,“ toob Aleksejev näite. „Keegi kirjutas, et mul on vaja tablette ja mul on vaid kahe nädala varu. Vot mida te tegite, kuigi mina pole kunagi Putini poolt hääletanud! Vastus Ukrainast oli väga konkreetne ja selge: tähendab, teil on jäänud kaks nädalat, et Putinit kukutada.“

Paraku puudub harilikul vene inimesel Aleksejevi kinnitusel isegi mõtteline seos, et tema valikute ning valitseja isiku vahel oleks mingi ühenduslüli.

Saates veel

Kui normaalselt elu ikkagi ajal, kui pommid ei kuku, toimib?

Kas inimesed on juba pommihirmuga harjunud?

Milline on võimalus viga saamise korral ravitud saada?

Miks kohalik õigeusu kirik enam patriarh Kirilli ei õnnista?

Ja kui pettunud nad juba Euroopas on?

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Anton Aleksejeviga siit!